Sõnale see leiti 5056 luuletust
Libajõuluvana
Jõuluvana saabus meile
juba üle-üleeile.
Lubas kinke õigel päeval,
kui vaid võiks ta meile jääda.
Nahka pani piparkoogid,
keeksi peale uhas moosi.
Ära sõi kõik vorstid-kapsad,
sügas teleka ees vatsa.
Januks glögi peale rüüpas..
Oh, kuis kõik see ära tüütas!
Norskas nii, et kajas maja,
päkapikud ajas ära.
Jõulud kätte jõudsid viimaks.
Kas ehk lõppevad need piinad?
Vana kiirelt vehkat tegi,
ei saand me kinke ega glögi.
Ainult vannituppa jättis
habeme - no küll on petis! -
kirja ka: "No kas ei meeldi?
Uhke kingitus ju seegi!"
Keset talve
Kui kuskil keset talve
ma äkki näen ja tunnen,
mis toimub sees ja ümber.
On aega mõelda selgelt,
mõista - oled kallis!
Ööjahedus mul tasa olla käsib,
kuid soovimast mu hing ei väsi,
et jääksid kalliks mulle.
See on mu ainus palve
keset talve.
20. november 2003
Parimad jõulud
Jõuludeks ei soovi ma
kingitusi kuhjaga.
maiustuste mägesid,
limonaadijõgesid.
Soovin hubast küünlavalgust,
kuuselõhna, talvekargust,
metsas vaikust kuulata,
paksus lumes sumbata.
Kodus koos me teki sees,
laual aurav jõulutee.
Nõnda üles sulame
vahvast metsaseiklusest.
Kuuse ümber naerame,
laulame ja tantsime.
Õhtul filmi vaatame,
lauamänge mängime,
puslet kokku pusime..
Alles hiljem taipame -
just nõnda meile jäädvustub
kaunim jõulumälestus.
Igatsev jõulusoov
Sädeleval talveteel,
õndsa jõuluõhtu eel
kõnnin õhtuhämaras,
härmailu säramas.
Peatun lagendikul laugel,
mõtlen Sulle, kes Sa kaugel.
See hinges tundevõrku koob,
ja hetke mälestuseks loob.
Nii ennast ära petta võin,
et Sinuga koos sõin ja jõin,
ning küünlavalges olime
lihtsalt teineteisele.
Mul hinges ainus jõulusoov -
veel kordki olla nõnda koos.
Sest kuigi eraldi me teed
Sa siiski veel mu südames.
Seepärast tahan, et sa teaks,
kus kaugel ka nüüd viibid Sa,
Sul kauneid pühi soovin ma!
Külmakargel koduteel
neid soove kordan veel ja veel,
ku .....
Maha pühkida...
Uuel aastal alata uuelt leheküljelt
pühkida aknaklaasilt maha kõik
mahasadanud lumi
ja vaadata ennast
ja enda kaudu teisi enda ümber
kas see täidab või raiskab mu ressursse?
ja kui raiskab,
siis kas on sellel mingi tasakaalupanus, vahetus,
midagi, millega ennast taastada?
Tühjaks ja valgeks lüüa kogu plats
ainult nii saab selgust
kui oled aastaid põgenenud iseenda valu eest,
siis ühel hetkel mõtled,
kas valusam on olla suhtes ja jätkata
või nutta aasta agoonias, aga olla
raske otsuse juhul mõistuses selge
igal asjal on piir
ja kui me endale piire ei teadvus .....
Piparkook
Sünnipäev mu koolivennal
ta midagi erilist kingiks ei taha
teatab uhkelt, kuidas küünal
tort ja tilu - lilu teeb egole paha;
ehk midagi söödavat?
Midagi sellist praeguse aja kohta?
polnud peas midagi paremat
kui niisamu värki ei tahta;
parem kui tort, SELVERis käisin
ostsin tainast, ise kingi teen
laua jahuga mätsin
minu kunst kujusi teha on peen;
sain üleliigset glassurist ka lahti
ainult roosat ja valget
oli juurde lisada mahti
vaja teha kunsti õiget;
vorme polnud vaja, näpsasin
ise pikaks lauale valmis
ühe korra ahju lennutasin
ja kurat peitub sii .....
Ma ütlen, ei hakka tundmagi
Kuusk on püsti ja lumi maas
aga mul pole pühade tunnet olla
üks tüütu aasta lõppemas taas
kus kõik ainult käinud alla;
ja kellel on pappi
et jõuluvana tuleks?
Vaesus suur, et karju appi
peaasi, et soe kodu pühadel oleks;
ja toit ka laual ja riided pestud
sest kingitusi ei saa teha
paljud pered, kui raha haihtunud
näljast paistes on keha;
mul nimelt 8 sugulast
kes elavad suhtelises vaesuses
peetakse meeles vanat naist
kes üksi korteris elab laste abitoetuses;
2 sugulast elab Narvas
elu tõesti sitt, kui jääpurikas
ripub isegi kubemekarvas
ja arveid maks .....
Norra sakib
Ma muudkui saan teada, kuidas Turjamaa
käitub, et saada taliolümpias kulda
nende suhtumine kunagi paremaks ei saa
ei võida, saavad oma perse mulda;
keegi nende dopingut kontrollib
või, kuidas nad suhtuvad teistesse?
Üks suusahüppaja vastuolu valib
võistlus viis Klingenthalisse;
šveitslasel jäi maha ta riietus
ja norrakas seda pildistas
ei toimuks nende maine langetus
kuidas Šveitsi koondis käitumas;
et mustada meedias vastaseid
ja veel Brathen mõliseb kaasa
spordidirektori teravaid lauseid
ei tee olukorra tasa;
norrakas jäi vahele spionaažis
ja välismeed .....
JALAJÄLJED IGAVIKUS LUMES
PIME METS OOTAB MIND,
ERKSAL JA VAPUSTAVAL JÕULUKUUL.
HELISEV VAIKUS MUL KÕRVA LÖÖB,
ÜKSIK TUUL MUL KANNUL KÄIB.
OLEN ÜKSI SELLEL TEEL,
AINULT VÕÕRAD JÄLJED LUMETEEL,
ON MINU KAASLASEKS,
SIHTPUNKTI,
MIDA MA EI TEA VEEL.
TAEVAS SINAKASKOLLANE KUU,
VALGUSTAB MINU TEEKONDA.
METSALISTE HÄÄLT TEEVAD PÕÕSAD,
PUUD MINUGA EI RÄÄGI.
MÄEAHELIK MULLE VASTU VAATAB,
LUMEHULKASID ALLA PAOTAB.
PÕTRA MA SILMAN,
AGA LÄHME OMA TEED.
KÜLMUNUD ON KÕIK VEED,
LINNULAULU MA EI KUULE,
MÖÖDA ON SIIT SÕITNUD REED,
KAUGELE, KUULE.
INIMTÜHI KOHT,
VÕI LIHTSALT MULL .....
küberruumis
kübersuudlus küberruumis, küberkallistus - kõik muu
on vaid osaliselt elu - läbi plasti - külm su suu
kübersuudlus päris hale, nagu kumminaine - kalk
asja ajab korraks ära, aga huultel maitseks – talk
küberruumis toimetame, mina ka - see tore paik
sõpru täis mu kodulehed - suhte kinnituseks laik
kübertere sulle sõber, mida tegid, nägid head
igapäevaselt mu share ikka tunnustama pead
kübersuudlus küberruumis, küberkallistus - kõik muu
on vaid poolenisti elu, kuskil päris - huuled, suu
küberruumist välja päästes, kohmetuna vaatan sind
ebalevalt lähen .....
Päkapikud on rõõmuga täidetud
Väiksel päkapikul suured rõõmud
jagada neid lastega.
Jõuluajal koos olla
nii suure, kui ka väiksega.
Üksiolemise tunnet
ei taha päkapikk jagada.
See päkapikul võõras tunne,
päkapiku rõõm on otsata.
Päkapikul on sära silmis,
suu alati naeratav.
Päkapikk tuleb unes ja ilmsi,
ilmub välja kaunil jõuluaal.
SUUR TÕLL
"SUUR TÕLL,
SA ÄRA MULLE VASTU TÕRGU
SINA MINUGA EI VÕRDU!"
SEE JUTT EI HEIDUTANUD AGA SUURT TÕLDU,
VASTAS, SEISTES KESET PÕLDU:
"KUULE MEHIKE, MIS SA TAHAD, MA EI OLE SULLE JU VÕLGU?
MINE OMA JUTUGA PAREM PÕRGU!"
"JA VAATA, ET SU HOBUNE EI LEVITA SIIN NÕLGU,
MUIDU PEAN TEMA VISKAMISEKS KASUTAMA OMA TUGEVAID ÕLGU!"
MEHIKE EI USKUNUD OMA KÕRVU,
KUID TÕLL JUBA LÄKS, SÄTTIDES OMA RINNAL SÕLGU,
NÄOL, TAL OLI TÄIS PÕLGU.
OBESE TA VISKAS MINEMA JA HAARAS TASKUST VÕRGU,
KUHU MEHIKE VÄGA EI KÕRGU.
VÕRGUS OLID ERINEVAID SÕRGU,
MILLEL EI OLNUD PEENET HÕRGU.
KOJU .....
Sula
jääpurikas räästas
hakkas tilkuma
meelele kevad meenus
trepp majal saab
lumest peagi paljaks
maa tagasi haljaks
nagu jõgi jääst veri
vabaks üleni talvest
lumest valgest
*
seesama vaikus
valgus hall kuis ka
muud ei otsiks silm
kõik vaid tardunud
valge kogu ilm
tee ääres hang on
saanud üksnes kõrgemaks
männid rohkem
mattunud lumme
mets jäänud unne
aknast tuppa tuleb lume
valgus mul peatub Su pilk
täis rahu ja malbust
Nipernaadi lauluke
Ma jälle teele nüüd lähen.
Lähen ära? Kauaks? Ei tea.
Kas kunagi tagasi tulen?
Ära küsi, no tõesti ei tea.
Küsid, mõtet, mida on minna
kui põhjustki ise ei tea?
Nii tahaks ma siia ja sinna,
saaks igale, oleks vast hea.
Ehk lähen, sest miski ei peata.
Või jälle, et tahan vaid uut?
Nii ekseldes homset ei teata
ja tulevik mulle vaid pruut.
Jah, mäletan täpselt me aegu.
Neist päevist saak tänulik laul.
On lõputu tühjus meis praegu,
Kaob kohe see, lõpeb kui laul.
Siit lehvitan Sulle ja teele,
end asutan, ühes vaid pamp.
Su nimi, ma usun, jääb .....
Jõulud
Ootasin ma jõuluvana,
ukse juures piilusin,
kas ehk sõitmas näen nüüd täna
Jõuluvana saanigi.
Piilun tund ja piilun kaks,
vaikus võtnud maad,
ema köögis askeldab,
süüa varsti saab.
Vaatan kella, varsti aeg
on kingitusi saada,
tasutud saab aasta vaev
tubli laps nüüd olla.
Järsku kuulen, ei tea kust
Jõuluvana koputust,
ei see ole teispool ust,
vaid hoopis seal, kus särab kuusk.
Luuleridu kiirelt kordan,
ei häbisse saa jääda,
jõuluaega nõnda ootan,
ei läe´ lööma käega.
Luuletused ette loetud,
kinke hoogsalt avan,
kingikotid ritta laotud .....