Sõnale sein leiti 271 luuletust (top)
Mets
Mets mul saanud suureks sõbraks,
ta minu vastu lahke, hea.
Mind avasüli võtab vastu
ja hirm on mulle võõras seal.
Metsas pole jutustavaid seinu,
kõik jutt läeb' tuules kaduma.
Nii hea on metsas kurta ja ahastada
lasta pisaratel vabalt voolata.
Mets püha on ja nii vaba,
siin hingad hoopis teisiti.
Kui tõelist rahu tunda tahad,
tule metsa alati.
Siin hingad hoopis teisiti...
päike sügis
äkki pilgu sul
peatab lapsuliblika
õielt õiele
lend ta kerge tiivalöök
kauaks vaatama
mis sunnib end
*
veel aken aeda
pärani on valla ent
maja täidab vaid
suvest lahkumise lein
mis sest verandal
valjult mulksub vein
päikest triiki täis
on valge lagi
maani klaasist sein
Pime krool
1. klassis õpetatakse lapsi ujuma
saavad päeva lõpus tunnikese
kui saavad spordiga hakkama
basseinis võivad hakata lõbutsema;
nüüd võtavadki nad joondu
igale hüppeplatvormile esimene astub
aga pimedad õigesse kohta ei koondu
õpilane leiab õige koha, kui seda katsub;
ükshaaval kõik panevad peakat
pime krool on võistlusviis
las sukelduvad hoolikalt
kui kõveralt ujud, mis siis;
verd peadest hakkas voolama
liiga vara uksed avati
neid lapsi pidanud hoopis keelama
sest alles nüüd vett basseini lasti
Vanaema armas köök
Minu vanaema köök on pisike,
aga ta on nii kallis minule.
Alati, kui vanaemale külla läen
on see minu suur rõõmu-ja õnnepäev.
Minu vanaema on nii lahke ja hea,
tema koogilõhnalist pisikest kööki armastan- ta teab.
Köögilaual linik pitsiline,
selle heegeldas mu vanaema ise,
Põrandal narmastega vaip on maas,
seinal ripub ajahambast puretud vana maal.
Köögiaknal väiksel,
suurte lilledega kardin on ees.
Ja alati, kui kardina vahelt sisse piilub päike
ja väikest kööki valgustab,
siis märkan vanaema põsilt rõõmuläiget,
oh, kuidas ta rõõmustab!
Köà .....
me nägime ju täna
veel kestmas sama päev
seesama imeline sära
kes võtaks seda käest
seesama lummus
täitmas hetki
valgus jootmas
puudel lehti
värelemas seinal trepil
mu tuppa
kui Su samm nüüd eksiks
hing sajanditeks lehtiks
*
kord minagi olin Pärnus
kaheksateist
jõin koidikuid
kus vesi lahes värvus
Su juuste lõhn minikleit
veel praegugi
ei ole närbund
ja lahustus mu veres linn
kui sillal seisin
pilk otsis Sind
meel vilest võpatas
laevalt sadamas
mil purjed hõbedast
*
SA KURADI INGEL
sa kuradi ingel, seina peal
kes sul palus ilmuda !?
sa kuradi ingel miks oled sa siin.
miks pole varem näinud ma sind
kes küll tiibu sirutades tuleb mu juurde
kes mind valvab unepealt
kui oleks varem seda teadnud
poleks ärganud ma eal.
ma rahutuid öiid mööda saatnud,
teadmata et ta on seal
ja veel palju muutki tehutud,
loodan et tea ei tea
kui kuradi ingel, sa tungisid mu hinge
sa tahad kõike, mis mul anda on,
sa kuradi ingel sul annan ma hinge
kuid minema siit, siis tuuled su viiks
sa kuradi ingel,..
EKSTAAS
On päris kindel: jalge alla
jääb sulle tuge liiga vähe,
kui sa kõik tõkked teelt ei talla
ja mööda enesest ei lähe.
Kui suur on korraga su isu!
Hing, ära ohus karda hukku,
vaid senisest end lahti kisu
ja keera vanad uksed lukku!
Sind ümbritsevad jäised tuuled,
ööst kerkib tühi mägiahel.
Sa aimad sügavust ja kuuled
metsloomi kaljuseinte vahel.
Kui sa nüüd minna julgeks! Sillaks
su ees siis kuristikud käänduks,
hall kivi raskeid vilju pillaks
ja kiskjad alandlikult taanduks.
ü
MAALIJA LÕVIPUURIS
Maas skitsid kiskja rahutust kontuurist,
pilk purjus lainetava laka toonis .....
ühikas
toas maikellukeste
liigvalus valge lõhn
laual tükkideks murdmata
Å¡okolaad
seina taga uuesti alustab
laulmist üks plaat
mina Su ees nuttes
juua täis põlvili maas
teades meist iial saa paar
veel tänagi verel
ununenud pole Su
poisilik kõhn figuur
arg suu
ehas kaua kuidas põles
aknal klaasist ruut
*
Grusiinlasest veinimüüjale turul
armsam täna mu jättis maha
need lilled peos ehk
kannu veini vastu vahetad
rooside lõhn siis hõljuma
hakkab Sinu ümber
mina veinist saan pohmaka
mida siis hommikul kirun
kui roosidest tü .....
Tae Kwon Jõuluvana
Jõlumees on purjakil munanukust jälle...
mis alati juhtub sel korral aastas
kõik tüütu, väsitav ja nõrk talle
sittapidi tööd üha rohkem eesotsas;
ning nii ta on saani asemel teel
oma lossi poole kaineneda
huuli limpsab ta keel
ja ta naine vajab kepitada;
ei ole ei Jeesus, ega kirik
pühade aja tähtsaim punkt
on vaid jõuluvana, nii ütleb ürik
ja selleks töötabki ta instinkt;
ent mitte on ta minekul tööle
päkapikud, pähklipurejad ja piparkoogid
jõuluvana suhtumine ei meeldi neile
panid seega kokku mõtete ringid;
ja otsustasid jõuluvana peatada
leev .....
kevad ja Emajõgi
Emajõe kohal kummargil sillal
taas valgusest jääd haigeks
päeva kergelt armud
nii tumedalt nii ebamaiselt
kui puudel tagasi on varjud
hing unes sellest karjub
kui vetetulv viib allavoolu
jääd ja prahti
hing silla kohal kooldus
veest taevast ahmib
sa sellest joobud
kui puudel pungi läheb lahti
ummisjalu salamahti
sa jooksed õue
mõista tahad äkki keelt
mis purju paneb meelt
*
Pompei roppe graffiteid lugedes
äkki silm leiab seinalt selle
millest võpatab süda
ka kogu maailma kulla eest
ärge müüge hommikul turul
orjaks mu meest
aastatuhanded ära .....
Digielu
Digitaalne elurikkus
tüki aega vohanud
Kasvab nutielu pikkus
ainult vanad ohanud
Igas asjaajamise liigis
kasvab digitaalne ramm
Kehtib digivabariigis
digitaalne autogramm
Avar on me digiilm
Pangas virtuaalne sent
Valvab kodu digisilm
valitud saab parlament
Auto koer ja kodumaja
toit ja ilu internetist
ja kui abikaasat vaja
valime kui lihaletist
Sünnipäevad pulmad leinad
tunded nutud koomika
meie digitaaalsel seinal
talletatud kroonika
Kurdan muret haigushoost
siiski pärisproovid annan
Pärast vaatan digiloost
millist viirust kannan
Digitigedike rohkust .....
Öö
1
Suule sulanud vaikusevaha.
Sinu silmadeküünlaid,
nendelt nõrguvaid vahatilku,
leeke värelevaid
vaatan jälle. Ja vaatan maha.
Suule sulanud vaikusevaha
sinu silmadeküünlaist.
Räägin, kuigi ei taha.
Vaikid. Sinul on vaist.
2
Te hoiate vist väga teineteist.
Suure õnne eest.
Mõnel suveöisel eesti külapeol
kultuurimaja sooja kiviseina
kui ma puutun oma kõigi
allesjäänud sõrmedega,
näen, et vastuolu minus on nii suur
nagu kogu inimlik kultuur.
SPAas
Ega kodust välja ei saa
pühad ei lase, palju toimub
süüakse/juuakse, sellest must maa
ekstaas jõuludega lõimub;
mära, kära, sära
ärkasin keset ööd laua all
viin seest ei lähegi ära
ees puujalg on nagu must vall;
kuhu oma nina ära lõin
külje all vedeleb veel üks kutt
ei mäleta, mida ära sõin
ja suus õllepudel nagu lutt;
sellinne tunne nagu oleks SPAas
lakkumine pikaks venis
mil vedelen siin maas
olen nagu alkoholi basseinis;
oot, mis päev on täna?
pühapäev, 1 jõulupüha tube ehtis
arvasin, et alks mind nii ei vääna
et ajataju mind nüüd v .....
ÃœKSINDUS
SIND OOTASIN KUID IKKA SA EI TULNUD
SU LUBADUSTEST TERVE SEIN ON EES
SA POLE ARMASTUSEST NAGU MISKIT KUULNUD
JA MINU TUNDED ON NÜÜD PÕRMU SEES
SU ESIMENE SUUDLUS HUULTEL PÕLEB
MA SEDA KIRGE TAHAN TUNDA TAAS
KUID TÕELISUS MU ÜMBER KURB JA KÕLE
MU UNISTUSTEST AINULT TUHK ON MAAS
VEEL VIIVUKS MINU MÕTETESSE JÄÄ!
SEST KOHTUMISTEKS AEGA MEIL EI ANTA
KAS TÕESTI SA MU ARMASTUST EI NÄE?
MIND JÄTSID ÜKSI SEISMA LOOTUSTETA RANDA
Oh, Jumal, kui sul on alles 16
ma hoian Sind eneses
hästi tasa ometi
miskit jääb puudu
võtan Su uuesti päeva kaasa
kui mesilased on hakanud
sumisema
vaata nüüd on päevast
viimane kild päikest seinal
panen ta endale peo peale
mu tuba
põrand on roheline
tas on 24 lauda uks ei kägise
varsti panen helesinise
tapeedi tervele toale
eksisin põrandal on siiski
25 lauda pean teda veel
millegagi küürima
*
koivalguseks kuu jõudnud
on teispoole katuseharja
enam kõiksusega
miski minus ei kõnele
meel kuu valgusest toas
kaasa võbele
