Sõnale seks leiti 1230 luuletust
kas oled tegelikult valmis?!
armastus armastama
silmi peitmata
hoogu võtmata
keegi ei julge olla armastuses
ma näen,
paljud häbenevad olla,
armunud paljud tahaksid olla, aga oma vigades ja valudes seista armuvaludes
ei ole näinud väga palju tugevaid ja sitkeid, kes suudaks seda
Jeanne d'Arc'i trikki teha
isegi füüsiline vastupidavus on üks asi,
julgus midagi muud
julgus ja kavalus
julgus minna ja olla
kavalus muuta kõik teed endale sobivaimaks,
et leida igast piprast see oma suhkrutera
ma natukene olen mures,
kuldne ajastu küll,
aga valikud teeme meie ise
meie enda teadvusetasandi .....
Kured toovad lapsi?!
Lapsi võib saada igal ajal
kas ikka võib, kas ikka saab
kas kurg toob need kapsapõllule
või hiir vuhistab heinaküüni
kust need lapsed tulevad
kui aeg tiksub ja tiksub
nagu loendavad pead seda aega
kes ammu siit lahkunud
millal, millal
ammu enam pole meie generatsiooni peatõrvik
lapsi saada ja lapsi kasvatada
sest enam me teame, mis vastutus sellega kaasneb,
milline lapsepõlv meid ennast saatis ja kuidas me ometi
ise
ei tahaks teha samu vigu enda laste ja lastelastega
inimiga pikeneb, meie lapsed,
vaesed emad ja isad, kes ootavad saada vanaemaks, vanaisaks
aga ei sa .....
Naised roolis
Mehed võivad rohkem
luua õnnetusi ja surra
liikluses ka vähem lahkem
sest neid seadus ei murra;
aga ikkagi on naine see
kelle sõidustiil nagu võhikul
ta kogemata märgist välja ei tee
või tahtmata kimab valel ühikul;
täna nägin mutikest vastassuunda
pööramas mu sissesõidul kiirteele
isegi rullnokk end sinna ei koonda
pilt ajas külmaks meele;
pole ime, et tädi Sofia suri
kui lendas karjääri
poiste peale naine kuri
tujutsemine roolis ei vääri
küsid, kuidas parkida
siis lase, ma sulle räägin
ja et õige kütusega tankida
kuulda on, kas mootor nur .....
Et õitseks Eestimaa!
Ma soovin ikka seda,
et õitseks Eestimaa,
et iial võõras vägi,
ei teda murda saa.
Et alles jääks meil meri,
mis sügav-sinine,
et mustast mullast võrsuks
ikka rukis kollane.
Et jääks meil sini-taevas
ja suitsupääsuke,
et vabaduse hüüe
lendaks kõrgel' ülesse.
Veel tahaks emakeelt ma
hoida oma keele peal
ja laulda kauneid laule
oma armsast kodumaast.
Et võiksin armastada
ja rahus hingata,
et süda oleks vaba
mu emakesel maal.
Et ei väsiks meie süda
Et ei väsiks meie meel
Hoidkem ikka lippu kõrgel
Hoidkem oma südames!
Kes ei tea, ei tea
Nad ei tea,
ja see ongi hea,
mulle isegi meeldib, see peidus orava mäng,
see kus midagi on aga samas nagu pole
nagu miraaž
Sa ei teagi, kas see on päris või hoopis midagi varjatut
inimhinge müsteerium
Kõik teed on avali, kõik teed on õieli
Vali millist tahad,
isegi kui mõdu enam poes ei müüda
Need, kes suudavad loendada ainult Sind sinu viimaste elupäeva tundide järgi
kas nad tõesti tundsid ja teadsid Sind
või oli see ainult farss nende peas, nende kujutelm
nende reaalsustaju
nende võime näha seda, mida nad tahtsid näha,
isegi siis, kui nende nähtud mas .....
Sügise nutulaul
Suvi sulgenud on uksed
pimedale, kõledale sügisele.
Sügis ikka mõnest uksest
otsib väljapääsu teed.
Ulub, vingub, pisaraid valab,
suvi, miks mul nõnda teed?
Las tulen oma värvidega
puudel lehed kirjuks teen.
Sulle, kallis suvekene,
kingin pihlamarjadest keed.
Las ma maalin rukkipõllud
kullavärvi kollaseks.
Las ma ketran vanal vokil
heietan aegu ammuseid.
Ei ma poe nüüd sinu sisse
kurval meelel tahan olla vaid.
Imetlen sind ikka suvi
alati on rõõmus meel.
Mulle loodud nukrus hinge
tihti kurb on südamel.
Welcome to EST
Me elame võõrast elu,
mis muukeelselt öeldes-HAM.
Ilmatuultesse paiskunud pelu
halvab võitluseks kesine ramm.
Me kõnnime võõral pinnal;
kuid ka Kolgatal aru ei saa,
ons meil süüd, et sellisel hinnal
rendiks andsime isamaa.
"Welcome to Estonia"! Märk
kirendab võõras keeles.
Peibutuledes suurilma värk
on kui hällilaul unises meeles.
Võõras ersats läänest ja põhjast,
valmis neelama taevast ja merd.
ME SÕDIME VÕÕRAS SÕJAS,
SEAL VALAME OMA VERD.
Tasa, tasa...
Juhan Liiv, Sa läksid ära,
kuid pole kustunud Su päiksesära.
Pole kustunud Su kaunis hing,
luuletuuled taevastele radadele
on viinud Sind.
Kuigi pole näinud Sind,
ega tere öelda saanud,
siiski tunneb minu hing,
et läbi luuletuste midagi
omaseks on saanud.
Olen otsinud ja kaevunud
Sinu hingeilusse
Sinu kurba meeleolusse
Sinu nukravõitu sügisesse,
läbi luule.
Ükskord siiski mu unenäos Sa olid
sõnakestki ei lausunud,
kaunid valgetiivulised inglid,
Sinu ümber keerlesid.
Sa mulle ühe luuletuse kinkisid.
Oh, kuis oleks tahtnud anda
Sulle ühe musi siis,
.....
Kaunid luuletused
Kõik luuletajad nii armsad on
ja hella hingega,
kuid hingelähedasem mulle on,
Leelo Tungal.
Ta imearmsad luulered
hinge lähevad
ja süttima lööb lõkkeleek
minu südame peal.
Leelo luules on nii palju sära
nii palju nukrat igatsust.
Kuhu see tal' mahub ära,
küsimus mul number üks?
Ons' loodus kinkinud tal ande
ja kasvatanud kui lillelast?
Miks hing siis vahel on nõnda raske,
see küsimuseks number kaks?
Leelo Tungalt, kui teda kohtaks,
tal' sületäie lilli tooks.
Teda kallistaks ja sügavalt ohkaks, palju ei pärigi,
sest luuletused räägivad
mu lemmiklu .....
Õnnitlusi igat sorti
Õnnitlusi igat sorti,
maitsvat sünnipäeva torti,
lilleõisi kirevaid,
armsaid silmi säravaid,
luuletusi ja laule kõlavaid,
kummardusi sügavaid.
Kallis sünnipäevalaps
nüüd võta veel üks naps,
et õnn, see jookseks eluteel
ja otsa ei lõpeks jaks!
Palju, palju õnne sünnipäevaks!
Areaal
Võiks õelda, et suva oleks
mida eraelus tehakse
aga mul kriitikat poleks
kui loll ollakse;
DELFIs kirj. eesti naisest
kellel India mees
ei kiida seda, sest
mõtlen, mis toimub sellisel peas sees;
kui me koolis käinud
seal õpetatakse, misasi on rass
fenotüüp, usud, kultuur ja muud
mida näitab isegi eri maa oma pass;
nagu mingi Airi kansari wannabe
on see naine oma muinasjutuga
keda muidu muu Indiasse ei vii
kui teema enese avastusega;
nüüd kaks šokolaadist tatti kukil
tal pildi peal ja kõrval tšurka
kellel muie irvakil
et valge naise surunud nurka;
iga .....
mõned read
Lille!
Sinu loodusluuletuste side elava loodusega on nii suur ja sügav, nagu see on olnud tuhandeid ja tuhandeid aastaid inimestel enne linnadesse kolimist. Mulle meenutavad Su värsid irokeeside tänupalvet loodusele. Vanade indiaanlaste meelte üheks saamine Kuu, Päikese, maa, tuulte, vihma, loomade, lindude, kaladega .. oma õpetajatega. On midagi säärast, mida inimene võiks endas taastada. Lisan lingi nende jaoks, kes soovivad sellise maailmaga pisut tutvuda. https://alkeemia.delfi.ee/artikkel/76164779/indiaanirahva-toetuseks-haudenosaunee-ehk-kuue-rahva-liidu-tanupalve
Aitäh, Sul .....
pubis
tegelikult ei taha ma enam
midagi muud
kui juua Šveigi kombel
pärast sõda kella kuue ajal
lähedalasuvas nurgapealses baaris
ära oma kann õlut
vaadata kuidas alaneb
kruusis õlle vaht
klaas tõmbub higiseks
enam midagi teada sellest
et kärbsed on keisrihärra pildi
täis sittunud
mu pealagi kiilaneb
bensiinihinnale keevitab
müügimees
homme 10 senti otsa
kelner on jälle vett
õlle sisse kallanud
Ta südamesse läinud on!
Mu süda rinnus nõnda taob,
Kui tema rinnal aeg mul kaob.
Ma mõtlen ainult temale,
Kes kõlbaks ainult minule.
Mu hing siis nii ju rõõmustab,
Kui puhkad minu rinna naal,
Ma igatsen su järele,
Et tuleksid mu juurde veel.
Kui sa vaid seda tahaksid,
Siis kohe naiseks kosiks sind.
Kuid kui sa tunned vastikust, Kui mind sa ainult põlgad just.
Siis käskida ma sind ei saa,
Sest mulle tundud liiga hea.
Ma uneski ju sind veel näen
Ja mõtlen millal sind ma näen.
Vahel tundub kedagi palju
Ma palun vabandust
teilt luuletus ee
mis minul öelda julgust õigust
ikka ütlen
loodan haiget ehk ei tee
Kas pole kelgi tulnud mõtet pähe
üht väikest
mulle tundub asja kohast
üht reeglit mis küll piiraks
meid ent vähe
Näen tihti mõnda läikvel luulepärli
ei jumal hoidku- silmas ei pea end
pärl siiski enne kaob kui selle sära
kui kirjanik kes loob kui neeland pärmi
ta kibekiirelt matab alla ära
No tõesti ma saan isegi ju aru
kui pole mujal mõnel rääkida
kuid sõnaseppel endiga sest abi
kui iga mõtet letile ei paiska
kui kaaluks enne avaldused läbi .....
Viidumäele tänus
*
Viidumäest mõeldes
eal puhtamalt
ma pole olnud elu ligi
kui tookord
ühtviisi lahti
kus pilv ja puu
tee äärne kurereha
täiskuus kaku huikamine
eal nõnda olla ma
pole saanud hetkes
nii lemmetavas toomes
kui kase raagus võras
koos ülastega
kaldu päikse poole
liblikana peolt lendu
läinud sõnades
usaldada üleni
end nende hoolde
*
ammu unund
mu peos et sõrmi
keegi hoidis pikalt
ent sulle põld mets ja järv
ma anda ei taha
lahkumiseks suud
vees tuhmuv eha värv
kevadeti kõrgeks tõusev
ilmaruum
Istikutel on silmad
Mu essal töökohal
müügiplats avatud kõigile
tigusid, linde ja kliente seal
kuid miski sai üllatuseks seal;
sest elupuu istikute vahele
on rästiku poeg pugenud
vastupidi töötaja tahtele
aga ma roomajat kaitsnud;
küllap tulnud mullahunnikust
mis maikuu päikese all mõnus
ja nüüd tahtnud ta seiklust
peidus ussike meilt juua anus;
terve nädal kliente heietasin
et isikutel on silmad
spets kaupa juurde pakkusin
teatud taimedele teised hinnad