Sõnale sekund leiti 58 luuletust
Hallukas
Kui tahad, ole võlur,
kui tahad, ole vimp.
Kui tahad, ole
tsellofaanis
koolilõpukimp.
Kui tahad, ole ingel,
kui tahad, ole vamp.
Kui tahad, ole
tondiline
kõrvitskolli-lamp.
Kui tahad, ole inime,
kui tahad, ole romp.
Kui tahad, ole
põhjakihi
merevaigutomp.
Kui tahad, ole siin,
kui tahad, ole seal -
vaid hetk
on igas sekundis
numbrilaua peal!
Nii-kui-nii oled surelik,
nii-või-nii oled muld.
Ei maksa olla murelik,
kui kätes sulakuld.
Džunglielu valemid
vaid targu välja rihi...
Lase nool, mis õnnelik -
see ise leiab sihi.
/Mari Uri/
Mitu sõpra
Kellaplaadil mitu sõpra
oma aega käivad,
kõige pikem kiirelt tõttab,
sekundeidki näitab.
Keskmisel on veidi aega,
samas on tal kiire,
näeb ta veidi rohkem vaeva,
luues sekundile piire.
Pole kiiret lühemal,
kes vaikselt ringi rändab,
sekund minutiks nii saab,
et tunde kellal anda.
Kahel korral kokku saavad
ülemises otsas,
jutustavad ööl ja päeval
kuni sekund ootab.
Siiski ei saa unustada
inimlikku fakti,
kui saab kella keerutada
ikka suve/ talve kanti.
- Tarmo Selter -
2023
Simple Minds - Alive and Kicking
Sa kasvatad minus iha, viid mind üles
Ja nagu kõige magusamat tassikest, jagan sinuga
Sa viid mind üles, ära kunagi peatu, ma olen siin sinuga
Nüüd, see on kõik või mitte midagi
Sest sa ütlesid, et järgid seda lõpuni
Sina järgne mulle ja mina-mina-ma järgnen sulle
Mida sa teed, kui asjad lähevad valesti?
Mida sa teed, kui see kõik laguneb?
Mida sa teed, kui armastus maha põleb?
Mida sa teed, kui leegid üles tõusevad?
Kes tuleb ja pöörab mõõna?
Mida on vaja, et unistus ellu jääks?
Kellel on puudutust, et seda tormi vaigistada?
Kes sind päästab?
Elus j .....
Armastus
Armastusest tulvil on meel,
igas armastusehetkes
on üks rõõmusekund sees,
mis soojaks kütab südame ja heidab valgust hingele.
Armastus loob hetki kauneid,
liblikate lendu tunnetes,
annab voli kirgedele,
mis tormiks paisuvad su teel.
Armastus kui tuline päike,
mis kütet annab hingele,
paneb südame alla kasvama rõõmuiva,
et armastus kõikjal lööks õitsele.
Tänavad
Kõndides tänaval, vaadates üles
Jälgies inimesi, läheb mõte uitama.
Kes nad on ja milline on nende lugu?
Elu on ime, ja kokkusattumus,
Et mõnest inimesest möödudes
Satub sinu pilk ja mõte temale.
See peatub seal vaid mõne sekundi
Ning peagi unustad ta
Ja temast saab vaid inimene kellest möödusid tänaval.
Kuid ka tal on oma lugu,
Oma siht, oma elutee.
Kuhu suunas astub ta küll tänaval?
Millise ukse ta avab? Kes teda ootab?
Võid ju küll mõtiskelda kuhu tõttab võõras,
Kuid siiski jääb see teadmata
Ja varsti ta unustad,
Sest sinul on Sinu tee,
Temal on .....
Mudahüpik
Udu maas ja taevas hall
see sümboliseerib teadmatust
on ületamatu vall
see, mis vajab vallutamist;
ja nüüd, kui oli vaikus
oled eksinud laibameres
teispool rinnet jälle paukus
tunned ohtu hinges ja keres;
mudahüpik on see
kes porisel maas liigub
surm sinust välja ei tee
ta ohvrite kohal kiigub;
viimane sekund, viimane hetk
enne, kui killud elu võtavad
pääseda ära pole retk
ja vaenlased oma pealetungi alustavad;
iga tuli ja tinarahe
teine pool trumme taob
tulla eikuhugile polnud su tahe
ajataju ja su vaim kaob;
pole hullemat ilmas
kui lõksus siin pommi .....
Ohh jummel küll, Erm...
Vaatasin meie sportlasi
tulemusi ummamuudu
ja Johannesel juhtus sitt asi
kus jäi 4 sekundit puudu;
8227 punni ja isiklik rekord
mõtlesin, et kui ta edasi läheks
aga polnud olla hea seekord
kui 19 punni jäi väheks;
vähemalt ületas enda latti
aga ohh jummel küll, Erm...
me ei saa sellest sotti
kuidas maas nuttes püsib sarm;
su rahva ja avalikus elus
pärast põlvevigastust
su meeleheide polnud õige alus
vaid meheks jäämine pälvib austust
Takso teab paremini
Aastaläbi, eriti suvel
kõige hullem siis liiklus
jalakäia laip vedeleb tee pervel
sest takso ruttu liikus;
zebral ilma teed andmata
pedaal põhjas on ju teadus
jääb liiklejale mõistmata
misasi on liiklusseadus:
meetrid ja sekundid jooksevad
transportida rahvast on missioon
samal ajal kliendid loevad
palju lapsi alla jäänud on;
kui ärimaailmas tähtis kiirendus
nii allajääjate elud saavad loetud
see teenindaja nahaalsus
ja eesklaas on verega kaetud;
ei loe punane tuli
ja teised linna peal
mis rataste alt tuli
küll jõhker pilt seal;
sest takso teab par .....
Primitive Radio Gods - Standing Outside A Broken Phone Booth With Money In My Hand
Ma olen olnud masendunud, kallis
Alates päevast, mil me kohtusime
Alates päevast, mil me kohtusime
Jan heidab pikali ja maadleb unes
Kuuvalgus valgub koomiksitele ja superstaaridele ajakirjades
Vana sõber helistab ja ütleb, kus kohtuda
Tema lennuk tõuseb Baltimore'ist õhku ja maandub Bourbon Street'il
Istume väljas ja vaidleme terve öö
Jumalast, keda me pole kunagi näinud,
Kuid kunagi ei jäta mind kõrvale
Tuleb pühapäev ja kõik lehed räägivad:
Ema Teresa liitus jõuguga ja on oma tööga rahul
Tü tüü tü tüt ü tüü (x6)
Ma olen olnud masendunud, kal .....
Hullus ajas
Kaheteistaastane kriminaal,
kinnises osakonnas,
nutmas.
Nutmas taga oma hoolitsevat õde,
kallis õeke aitaks teda,
Küsiti sult, tahad sa keda?
Arvasid et olen sind jätnud,
meie pisikesed mälestused maha matnud.
Kuid ei - ta ei ole sind jätnud,
ta otsib sind hullunult,
võttis vastu teate hirmunult.
Nüüd mil teab ta tõde,
tahab olla iga sekund sinu õde.
Lootsin, et ei lahku sa iial minu kõrvalt, aga tead ? Sind rööviti minu juurest.
Nüüd pean maha matma kõik mälestused,
tundsin pisteliselt valu mis torkis südames.
Meenub hetk mil olid veel kindlalt hällis,
.....
Endas kahtlemine.
Ära vaata ega hinga mind
Sa näeksid mind iga kord nagu esimest korda
Kas mul on midagi viga, et
mind vargsi nii pikalt vaatad?
See tekitab küsimusi,
minus,
ja täiendab oskust endas kahelda.
Kui me ka internetis kirjutame miile,
jagame oma häälkõnesid ja häälitsusi,
ei tähenda see seda, et silmapilk
ei tähendaks rohkem
kui see paarikümne sekundiline heietus kell viis hommikul
kui mürtsuv baar on kinni pandud
ja seisad punases valguses
silmad maas
ja mõtled,
milleks kõik see?
Ära mine, palun jää,
aga kuhu ma jääksingi,
kas sinna tänavalampide kes .....
Interiöörid
1.
Kuis pühib päikseräti kuldne kude
Nüüd noote musti pisaraid, ning häält
Ei ainust klahvistiku hammasrealt,
Kus sätendab tumm, valge naerupude.
Lamp – suure päikse väikene rivaal –
On ootel laual siidikleidi punas.
Ning seinal Mägi värvehõiskav maal:
Noor naine, kaetud silmil, hardus-lunas.
Siin tõuseb sohvapadjast, alles soojast,
Kui õietolmu naisejuukse lõhna,
On näha sammetpolstris väikse, kõhna
Käe aset: ühest heldest lilletoojast.
Kui verev marjakobar, viina uhkav,
Jäänd vaasi sinelusse nelgisari.
Ent nurkest hiilib hämaruse vari,
Pea .....
Sünnipäevatriolett
ma suudelnuks su silmalaugu sel
kuuenda hommikul kui teadnuks --- rahel ---
nii ööst kui päevast ühekaugusel
sel lumevalgusel --- su laugu sel
kuid öö on paraku --- lööb paugu kell ---
kaks lööki --- kahe lõpmatuse vahel ---
ja tunnen huultel sinu laugu sel ---
selsamal sekundil --- kas tunned --- rahel
Su enda kätes on maailmakohus
Aeg sügav meri on ning madal kallas.
Aeg iidne tuum ning ümardatud rüü.
Aeg kordub: oled ühest ulmast valla,
kui mõistust kotti ajab vastne müüt.
Su sekundeisse tungisid nad jälle,
ideede maagia ja biose elaan,
ja sääl, kus pleekuvad veel eilse jäljed,
on varitsemas vastne sõjaplaan.
Su eluhetki valitsesid alged,
on igas tõrus peidul võimas tamm.
Kuid inimvahekorrad endiselt on kalged
ja läbirääkimistes kõneleb metall.
Tean, ikka uuesti läeb elu kaotsi
ja ohuks suurimaks jääb inimvend,
kel inimpale moondub koonuks kõutsi
ja mõrvarlikuks jääb ka mõtte lend.
Nüüd .....
— Valmar AdamsEesti luulet (keskkoolile)
võimatu et võimatu on võimatu
Tohutu suurest buketist
lillad lehmad sõid lilli.
Punamütsike oli sinimütsike.
Sonijal oli peas sonimütsike.
Iga ulakas, kes ulatas,
hammustas pagari ninast --
see oli soelõhnav kringel.
Pagariemand oli martsipanist ingel.
Samovar jooksis samogonni,
süda verd ja Aru amokki.
Kretiinid käisid kretiinis
ja parasiidid olid paradiisis.
Aja üsast üha sekundeid sündis,
iga beebi sai seebi. Ja sära!
Minus on natuke merevaiku,
ütles nööp ja kadus ära.
3:36
Kell neli
saan ma kullast
pandlaga vöö,
kus türkiise on täpselt
kuus.
Kell neli
saan sinisetest
pärlitest kee,
mis siis kumab, kui
kumab
Kuu,
ent kell on
3:36.
Kell neli
mind vastuvõtt
ootab Versailles's.
Tuleb kohtumisi ka
Kuus.
Kell neli
mind tervitab
tuledes mõis
ja mu printsess, kel
kuldne
juus,
ent kell on
3:36.
Kell neli
saab miljardär
sekundipealt
minust. Sadamas jaht on
uus.
Kell neli saan kõik, millest
unistand eal,
ent probleem on ju
hoopis
muus,
sest kell on
3:36,
3:36,
3:36...
Etteheited
Etteheited alati on taha heited.
Tahavaated sageli on juurdemõeldud aated.
Meenutaksin, mille kinni maksin.
Meenutaksin kuuldavalt --- ei taha,
tuletaksin nähtavalt, ei põle.
Kevadel on südametel kõle,
mõnikord on sügiseti jõle
vaadata, kui palju on meis viha,
mida toidab raiskuläinud liha
minutite luudelt lagunev,
sekundite suudelt pragunev,
tundideks ja aastaiks jagunev.
Kodakondseid tuleb siiski säästa,
kui ei suuda iseennast päästa.