Sõnale selle leiti 2280 luuletust
Kevade igatsus
Lumememm hakkas sulama,
järjest kössi vajuma.
Vares kaabuloti peal,
uhkust täis ja kraaksus seal.
Koerakrants tiirles ümber memme,
viimaks ümber lükkas selle.
Varese rõõm valuks sai,
koerakrants sambana seisma jäi.
Lumememmest sai voolav, nirisev oja,
kevade tulek aeglane näib.
Süda on avatud kevadele juba,
päikegi üha kõrgemalt käib.
AKKK-47
Klašnikov tegi modernse automaadi
põhjusega, et NSVL domineeriks
maailma sõjandust ja nii saadi
ka terrorismi sümboli autoriks;
selts rätipead ja pigid ei kujutaks
ette oma lahinguid ilma selleta
AK-47'st pole muud, mis kõmmutaks
uhkesti ja tootmist miski ei lõpeta;
negrud USA's peavad seda
nagu oma krooni seinal
on odav ja pole olemas, keda
ei jagaks armastust sel masinal;
jah, need on normaalsed inimesed
kui valgel see, on ta nats
või Ku Klux Klanni vennikesed
ainult armastab seda püssi mats;
saab mööda naabruskonda sõita
sihtida ja jahtida niggasi
paar .....
oma aega vaadates
ime üldse veel et elad
alles mets jõgi põld
pärast vihma koju viiv
lompides tee kus pilved sees
kui nii palju surma
su tapmiseks on varutud
see jätkub arutult
kas jääbki nii et õeks ja
vennaks vaid kutsuda
saad lilli linde eal
mitte sulle teele
kaasa antud inimest
lehti põndakul mets
õitse tee ääres sirel
üle kõige selle
tule ikka siis kui aeg
saab täis päeva
endistviisi heldelt
Jou, Europark!
Mu töökaaslane tõmbas mahvi
tuli ja vaatas, et sai trahvi
IKKAGI siis, kui kell olemas
aknaklaasi taga seal samas!;
aga kontrolöri ei koti
kui tahab teenida soti
pärast tuisku kella näha polnud
läbi klaasi, aga ikka pannud;
autoomanik, kes nüüd vaatas
et mida vittu teda ootas
soti eurot tema hind
perses SITAKS suur pind;
lihtsalt jäetakse kollane paber
isegi minul on sellest siiber
kontrolöril olemas jalgu ja käsi
aga ometi pole tal ajusi!;
WTF nagu, kes sellise palganud
et pole lund ära võtta viitsinud
ja vaadata, kas kell olemas
selle asemel omanik t .....
Valu
Vaikuses olen vindund.
Jõudnud mu rindu
-tunnen hirmu.
Aju hirmu käes ei joobu
Võid öelda isekas loomus.
Põgenemisteed kasutan,
Et olla valuta.
Kui mõistus ja ego võtavad taas südame ja keha üle kontrolli,
Hakkab mängima viha pearolli.
Mul ei ole mitte midagi psüühikal viga
Aga hirmust saab silmapilkselt viha
Loomulikult olen õnnetult pahurlik,
Aga välja näitan õnnelik ja rahulik.
Ma armastan sind.
Aga selle hind on
Et väga haige hing on.
Traumadesse kuhu laskund
Näen mõistuse raskust
Et usaldust pole kellegi vastu
Suhe....
Ma planetaarses ülekandes üles leian vead
Ja aru saan kui seda kuskilt parandama peab
Ka ehitusmehaanikas võin olla kibe käsi…
Ja kultuurist võime vestelda, ei sellest iial väsi…
Aga isikliku suhtega ma hakkama ei saa..
Kuidagi ei õnnestu proovi nii või katsu naa….
Unenägu 2
Eile õhtul hiljaaegu uinuma kui jäin…
Nägin jälle unes…rada võõrast mööda käin..
Oli tegelasi seal ….neid köitis ainult kasu….
Tegid kõike enda jaoks, et sellest saada tasu…
Hiired rotid hiilisid vaid juustu keldri manu…
Joodik poe ees ringi tuias …teda piinas janu…..
Rebane käis küla serval…tema piidles kanu….
Mina vaatama jäin naisi kelle pähe sobiks tanu….
No kõndis neid seal erinevaid…noori kui ka vanu….
Meist kavalpeadest igaüks vaid kasu pidas silmas…
Nõnda juba loodud ammust aega on siin ilmas…
Kui miskit head ja paremat .....
Tujud ja tunded...
On valdavalt mul tujud tunded head...
Ehki sajab lund….on sõrmed külmast kanged..…
Ja igal õhtul koera jalutama pead…….
Nagunii ei tule und ja mis sest…et akna all on hanged….
On täna minu tujud tunded head…
See eest sind tänan minu kallis sõber…
Et andestasid mulle minu vead….
Ja ära kuulasid….kui oli vaim mul oli nõder….
On homme jälle tujud tunded head…
Ei sellelt teelt ma naljalt enam taandu..
Ja täienevad jõudsalt nende read...
Kes läbi elu lendavad ja kunagi ei maandu….
Kõik ütlemata jääb.....
Hulgun mööda võõrast linna…
Vaatan tuimalt uhkeid maju…
Tuigun lihtsalt siia sinna…
Emotsioone ma ei taju…
Pole kuhugile minna….
On lihtsalt seisatund mu aju……
Aina käin ja mõtlen sulle….
Kuidas teha sellest juttu
Mida tähendad sa mulle..
Tahaks ära öelda ruttu
Aga kui me kokku saame…
Aeg niisama mööda läeb.
Ise erutusest kaame….
Kõik ikka ütlemata jääb…
Knut Hjeltnes
Kogu aeg kirun, kuidas
skandinaavia riik talispordis
muudkui medaleid võitmas
loen sellest, silmad kõõrdis;
kes nende dopingut kontrollib
see SITAKS kahtlane, et võidavad
miks saatust neid küll valib
et teistelt au ja väärikuse võtavad;
dopingust juttu, keegi sitapea
nimega Knut Hjeltnes suri lõpuks
ja see uudis just on hea
kettaheitja, kellele sulgus uks;
esimene riiklik dopingupetis
ja vanima kergejõustikurekordi
omanik, kes viimane a. nagu ketis
hoiti mitmeid kordi;
tuleks aeg AMMU uurida
mida Turjamaa spordimaailmas
peidab, luiskab - seda vaja pärida
.....
Kultuurišokk
Läks õue üle linna
ja nii päeval ja pimedas
võttis mu pilgu sinna
kuidas kuusk endiselt helendas;
no, misasja te teete, värdjad
üle - eelmine nädal pidanud
võtma tuled, päkapikud ja küünlad
kooli ees, kodudes ja ka näinud;
et linnaplatsil seisab roheline
haljaste okstega, lumine ja särav
kuju, mis nüüd ebadavaline
aga uus kuu on kõike määrav;
küllap taak on seal
kus on eelmise kuu märk
mul kultuurišokk peal
kui toimub nii sitt värk;
nahhui toimub, ma küsin
pidanud ammu ahju ajama
sellega nii arvasin
et peab ise pihta hakkama;
kes see debiil .....
enesearmastuse õpingutel
"sa ei saa armastada kedagi enne,
kui oled õppinud ennast armastama"
see ütlus kõigile nagu süstitud oleks verre.
ma ei tea, kuidas mu päike jälle läinud on looja.
küll aga tean, et kui sõdima pean külmaga,
siis oled see sina, kellelt küllaga saan sooja.
sinuga tunnen, et mind ei saa rünnata,
tohin ma sulle armastust südamesse külvata?
usun, et selleks mind loodi,
ometi ma iseendast ei hooli,
kuid vähemalt enam ei proovi
ma nii väga olla teiste moodi.
mind tuimaks nüüd jätab nende arvamus,
sest soe süda on mu elamus.
ja tänu sellele ma mõtlen, et
ehk ko .....
filmi Jonas Mekasest vaadates
hoida kaamerat
kannatlikult nii
lindile jääks näha
New Yorgi ühel kõrvaltänaval
tarakani asfaldil ronimine üle tee
kergendatult
ohata kui tal õnnestus see
mina ei küsi milleks purki
oli panna tarvis
liblikana hetk see
lasta meelel täituda sellest
pilgeni veel
lihtsam olnuks vist võtta üles
auto rataste alla jäämist
kui tarakani eluga pääsemist
küll mitte ehk kergem
mõni katkine mõttepude
rahu maa peal
ja inimestest hea meel
saab see kunagi
meie kõigi juures
kunagi teoks
surmani mina ent
selles eest palvetan
lõpuni kõnnin selle tee
*
mul üle elada
ära taluda
tuleb seegi mõte
nad mõned aastad
pärast matust
põletavad su kirjad
fotod kus sina oled
seitseteist
teismelisena
see ammu oli
hing sellest jäi haigeks
sireleid täis olid laual
vaasid linnas akendel
ehast põlesid klaasid
sa seda sisse ja välja hingad
et kevad hommikust õhtuni
nüüd õitsmist maalib
päev neid muudkui
pildiks raamib hea et
suu küsida ei julge
miks üksnes seal on
puhtus õrnus mitte mu
silmis kõrvus