Sõnale selter leiti 467 luuletust
Aeg
Tulevik on tulevik -
see minevikku jääb,
on vahepealne olevik,
kus miski pole jääv.
Aeg see käib ju omasoodu,
küsimata meilt:
"Kas ehk see, mis teie loodud,
alles jääda võib?"
Mina tulen, olen, olin,
Sina ikka ka,
kõik, mis meie juurde tuli,
mälestusteks saab.
- Tarmo Selter -
2023
Talverõõm
Päike langemas metsa taha,
öö tundumas rahulik,
tuul endast on jätmas maha
helbeid sinna, kus rägastik.
Pilvepiiridelt paistab tähti,
paistab kauguses linnuteed,
kõigist aegadest, mida nähti,
mida ootamas me meel.
Öises vaikuses tuule vihin,
väike hang varsti suureks saab,
taevalaotusest pilvepiirilt
lumehelbeid on näha taas.
Talvel tunded on segamini,
saab lumest ühte ja külmast teist,
on selgus saabumas aegamisi,
kuid talverõõme Sa tunda võid.
- Tarmo Selter -
2023
Iseendale
Naerata iseendale,
tundes, et oled õnnelik.
Sära iseendale
päikesena, olles rahulik.
Tänud iseendale
kingi, kui kõik läheb hästi.
Hetked iseendale
hoia, leidmaks õnnetähti.
Väliselt Sa teistele võid luua taeva,
päriselt ei hinda keegi Sinu vaeva,
kui Sa rahul pole iseendaga,
silmakirjalikkust luues maailma.
- Tarmo Selter -
2022
Sina ise
Kuidas tunda ennast ära,
olla iseendana,
vaata ringi kohe täna,
kes Sind mõjutavad taas,
laskmata Sul olla ise,
püüdes muuta Sind,
peites Sinus mõttelise
osa, milles hing.
Ennast vabana saad tunda,
kui Sa oled Sina ise,
nii endast teistele saad anda
hetked hingelised.
- Tarmo Selter -
2022
Sära kui täht
Sära kui täht
kristallselges öös,
ära tuhmu pilvede taga.
Sära kui täht,
taeva heledam õis,
ka siis, kui maailm veel magab.
Sära kui täht,
luues maailma elu,
andes õpetust sõnades veelgi.
Sära kui täht,
tuues rõõmu ja melu,
et üksi ei tunneks end keegi.
- Tarmo Selter -
2022
Suvine päev
Külmal talvel meenumas
on suvine päev,
rannaliival päevitamas
ennast ma näen,
soojad merelained
on paitamas kätt
kuni merre langen,
toimub hüvastijätt,
sest ärkan justkui unest,
kui ma ukse lahti teen,
külmus vastu tuleb,
kohe otsin sooja teed,
sest lume peal ei saa ju lihtsalt
päevitada üldse,
mantli vaikselt selga viskan,
avan jälle ukse...
- Tarmo Selter -
2022
Muinasjutulisena
Taevast langemas kristalle
kümneid, sadu, tuhandeid,
paistmas mütse, kindaid, salle
kõikjal lumehangedes,
kilkeid siit ja naeru sealt,
veidi jonni, nuttu,
kui on lapsi kelgu pealt
hooga hange kukkund´,
kohe jälle lumehelbed
põski silitavad,
laste silmad nõnda helged
taas meil´ rõõmu toovad.
- Tarmo Selter -
2022
Süda
Süda kuuleb südamega,
mõistus nõu vaid annab,
aja jooksul teada saab,
kelle sõna kannab.
Süda kirglikum on vahel,
kohe teeks, kui saaks,
teda suunab tundeahel
emotsiooniga..
Mõistusel on omad piirid,
korda majja lööb,
siis kui süda tundeis triivib,
tema teeb vaid tööd.
Südame ja mõistusega
läheb kõik Sul hästi,
üheskoos saab sõpradena
püüda õnnetähti.
- Tarmo Selter -
2022
Külmapiigad
Õue minnes mõtlen, miks
on tunda näpistust.
Kas ehk keegi kiusab vist,
on tunda külmetust.
Lume peal ei ole jälgi,
vaikus ümberringi,
kaela ümber tõmban salli,
peidan oma silmi.
Hoolimata kõigest nüüd
mind ikka näpistamas
külmapiigad vallatud
seal miinuskraadidega.
- Tarmo Selter -
2022
Suur sula
Lumehelves higistades
taevast alla langeb,
tugev tuul see vihistades
suunab teda hange,
kuhu järgi jäänud vaid
on mõned lumehelbed,
mis väikses hanges sulaks said
jääkristallist kergelt,
voolates siis mööda radu,
teid ja muruplatse,
lumehang kiirelt kadus,
sulal tulla laskem...
- Tarmo Selter -
2022
Kuidas lumisena
Kuidas lumisena väljast minna tuppa?
Kuidas lumisena kallistada saaks?
Kuidas lumisena kiirelt ennast puhtaks
soojas toas küll ikka raputada saaks?
Kuidas lumisena peita ennast hanges?
Kuidas lumisena paitada Su pead?
Kuidas lumisena punastama pannes
soovid mulle jälle naeratada taas?
Kuidas lumisena olla Sina ise?
Kuidas lumisena naeratusi luua?
Kuidas lumisena hang see tundub pisem,
kus saab hulganisti talverõõme luua?
Kuidas lumisena olla lumeta?
Kuidas lumisena näha ennast unes?
Kuidas lumerikast talve oodata
Sul vahel mitmeid aastaid ikka tuleb?
- Tarmo S .....
Öises linnas
Ma kõnnis öises linnas,
tuul see paitab põske,
on karget õhku rinnas,
tunne külm ja rõske.
Sa kõnnid öises linnas,
tuled mulle vastu,
nüüd pole kuskil' minna,
Sa lähedale astud.
Ma silitan Su põske,
puudutan Su kätt,
kirg südamesse laskem,
kas on see meelepett?
Selles öises linnas
on kohtumisi häid,
las need jäävad sinna,
kus nad kokku said.
- Tarmo Selter -
2022
