Sõnale seob leiti 30 luuletust
Mis oleks, kui?
Kui varsti on kohe,
kui kohe on varsti=
Kui kaugel on homme
kust tead, et on täna?
Kes ütleb, mis õige
kes keelab, mis vale?
Kas tõesti kuldlõige
on õndsuse valem?
Kes jookseb ajaga võidu
võib kaotada ennast.
Kes on surmale kade
sel peagi elu on lennand.
Kes teistest vaid hoolib
sel peopesades tuul
ja näppe vaid noolib
kuid naeratus suul.
Kes käseb, mis õige
sel elus on kurbust.
Kes kardab, mis vale
sel vajaka julgust.
Kel arm, see poob
ja oma haavu vaid seob.
Kes vägisi hoiab
sel õnn kui koolibri peos.
Kes ütleks, mis mina
sel preemia võiks .....
Kui puudutad mu hinge
Mäetippudelt vaatab tagasi õhtu viimane päike.
Tema läheb , aga soov jääb meiega.
Seesama, mille oleme igal hommikul talle andnud
Saatmaks meid läbi päeva ja meid seob.
Tuleb oodata uut koitu
Mis kõige ilusam kui puudutad mu hinge
Oma viibimisega minu embuses.
Mu kallis
Me oleme, sest me ei taha
Ja elame, sest nii on antud.
Oh uue päeva päike , palun ole helde.
Augustikuine juubel!
suvesooja sumedas öös
sähvatab välguna tähti.
ritsikalaulune heinane vöö
seob kokku kõik õnne, mis nähti.
see õhtu toob teadmiste lehekülje uue,
peatüki neljakümnenda.
ja rahulolust näol särav muie-
nüüd alles ma hakkan elama!!!
Kaarlile.
---Ando--- 26.08.2023.a.
.....
ärgata ei taha
sajab vihma
ärgata ei tahtnud
avada silmi see
olnuks kui ilmsi
minu pärast unes
õlgade vappudes
öösse nutsid
hääletult kurtsid
nagu lapsel silitasin
Sul kaua pead
mida teha ei teadnud
tundsin vaid nüüdsest
üheks meid seob
ka see valus silmavesi me
hing millega Sind ja mind
ennast öösel puhtaks pesi
õlgu silitades tasakesi
Helge õpetaja
Õpetajal oli õigus.
Puhastada laused prügist.
Need kirjanduslikud liialdused ei anna midagi juurde,
kui nendes pole sisu.
Olen elu lõpuni tänulik Sulle selle juhatuse eest,
et juhatasid mind oma kirjanduse õpetajani,
kelle kaudu sai mulle selgeks nii eetilisus kui ka moraal.
Ta lubas mind nutma ajada, ma alguses kahtlesin,
kuid ma nutsin, kui kirjand oli liiga halb.
Ma olin nii ambitsioonikas, et olin nõus võtma eratunde,
(ma pole kunagi pöördunud võimalusest õppida topelt)
siiani vahel mõtlen ta peale ja tuleb meelde helgus ja suursugusus.
Ma ei teadnud veel siis, .....
Poolpimesi
poolpimesi armusin
sest ma ei uskunud, et sõpradest
võivad saada kaaslased kogu eluks, kogu eksistentsiks
ei ole midagi, et kuni surm meid lahutab
ajatus - limiteerimata aeg - piiritus
see kõike ühte seob
alati südames, alati põues
nii ma kõndisin,
oma mõtteid jagasin, nii päeval kui ööl
tööst ja eraelust ja muudest seikadest
nagu sinagi
ja nüüd me seisame üks ühel pool
teine teisel pool joont
üks finišis - teine stardis
ja ootame avapauku
või lõpuakordi
viimast viiulimängijat
aga mina, tahan ju alati olla esimene,
isegi kui vahel ei teadvusta seda
Stevie Ray Vaughan - Couldn't Stand the Weather
Läbi selle elu äri
Teen lärmi, kui mul on vaja
See pole nii naljakas, kui asjad ei ole korras
Siis aitab issi käsi sind läbi näha
Magus nagu suhkur armastus ei uhtu minema
Saja või paista, see on alati siin, et jääda
Kõik need aastad, mis sina ja mina oleme koos veetnud
See kõik, me lihtsalt ei pidanud ilmale vastu
Nagu rong, mis peatub igas jaamas
Me kõik sipleme katsumuste ja kannatustega
Hirm poob mehe, kes seob kokku enda aastad
Takerdunud argusesse ja nutab kõiki enda pisaraid
Muutused tulevad enne, kui saame kasvada
Õppige neid nägema, enne kui oleme liiga v .....
mu hullud sõbrad
aastaid elanuksin
justkui teistsuguses ilmas
kus luule viinana
mida sai joodud mitte vähe
hakkas pähe neid siiski oli
suus riime maitsvaid
hulle sõpru neist siiani
hoovab päeva puhtust ja õrnust
me teame seob meid surmani kokku
sõnaga sõrmus nimetissõrmes
*
ka siis kui ilm on
hall ja raagus
ainsana vares
kase otsas vaaksub
vaikuse lõhub
silm taevast otsib
vihmalombist päikselaiku
männi tüvelt
tere hommikusse jõudnud
valgus verre tulvav malbus
elamise nälg ja iha
jah ka silma tulev pisar
12. 11. 2022
Ebamaine Kuningriik
Sisenemas üle piiri vägede pinnale
kus muda, verd ja tina piire seob
muutuste tuul puhub maailmal
aasta 1914 - 1918 meile tänapäeva toob;
ära kodust saatuse küüsis
ja siin surm näppu viskab
iga monarh otsuses eksis
sest ta pimesi oma poegi raiskab;
Refr:
mülkad, pommiaugud ja laibad
lõpmatu vihm ja külm
see paik on nooruse hakklihamasin
seniks, kui udu kaob
sa näed vaenlast, tääk ja toru ees;
need müüdid ja legendid
mis eesrinnete vahel
on kui paraleeri dimensioonid
see Ebamaine Kuningriik me kahel;
kus keskel istub vikatiga naine
oma troonil pilve pe .....
kui oled armunud
öö otsa nägu
pööratud Su poole
pea kohal tiksub kell
kumab veri
kõrvuti me soontes
helde ja hell
mis tuleb ei tea
veel küsima ei pea
kuni valgust pole aknas
päeva minema ei hakka
kuni käsi veel Su peos
õlg vastu õlga
öö meid seob
toetume vastu
ta hiigelnõlva
*
jätsin lukustamata ukse
viinapuuväätidesse
kasvanud majal
mida on mul karta
armsama poolt hüljatul
mida võib veel minult
võtta varas
täiskuul ja ritsikatel
siia enam pole asja
rohuna kus kurbus kasvab
vihmana nukrust sajab
ma mäletan kõike
ma mäletan kõike,
see oli justkui eile,
sa hoidsid mu käest
alati olemas, alati koos
alati armastuses
vahepeal lennus, siis tülis ja põrgus
ja läbi tuliste võitluste taas koos
hoides ikka kinni nagu nöörist, mis meid sidus ja seob
lõhutud on palju sidemeid
ignoreeritud, blokeeritud,
keeldutud nii tantsudest kui õhtueinetest
aga kõik see, mis pole südamele omane,
viib selle lõpust rütmist välja
Kui Kuu sai minu omaks
Ma tean nüüd kõik
Sinust, ja Sina minust
Ma tean su silmi, mõtteid, huuli. Nähtamatuid tuuli
Mõtetena keerlemas peas
Tunnetena lainetamas, üles alla.
Käsikäes tunnete tormis
Vihmsas ja rajus, kasvõi paduses sajus...
Käsi ma sinust lahti ei päästa
Ei, mitte nii lihtsalt
Ütlen ma sulle siis kui mind kuuled
Sosistades lausuvad huuled
Sa oled nüüd minu ja mina sinu, hoiame kinni üksteisest
Tunnete tormises sajus
Las möödub raju, mis korraks segi paiskas pea..
Hoia kätest kinni kallis...
Või kui saad siis ka sallist mis
Kootud ja tikitud armastuseniidist
Ja .....
Salasüdametasku
Salasüdame taskus
Hoian ma sind
Salasüdame sopis koos sinuga laulab mu hing
Tundmatus keeles sosistab
Kuulmatul tuulil…
Sinu sõnu järgi kordamas huulil…
Pudeneb vaikusse mõtete voog
Kaob ära kõik, mis pimedust seob
Sallina ümber mähib su tunde ja viin sind endaga kaasa
Salasüdame soppi, selle taga oleval aasal
Seal kus tähed lilleõitena kiiguvad tuules
Olen ma ikka su kõrval ja sinu südame juures.
Aeg on see, mis
Aeg on see,
mis päikse pilve tagant välja toob.
Aeg on see,
mis röövikutest liblikadki loob.
Aeg on see,
mis näitab meile halba ja ka head.
Aeg on see,
mis meie ellu muutuseidki seab.
Aeg on see,
mis annab mulle andeks minu vead.
Aeg on see,
mis näitab meile tarkusi sa tead.
Aeg on see,
mis hingevalu muudab kergemaks.
Aeg on see,
mis karastab me meeled kargemaks.
Aeg on see,
mis kortsud mulle silme alla seab.
Aeg on see,
mis võtab minult ära kõige hea.
Aeg on see,
mis muudab meie mõtted, meie teod.
Aeg on see,
mis meie elud kokku täna seob.
Aega a .....