Sõnale siiras leiti 63 luuletust (uued)
Minu päike...
Need meelad söekarva silmad…..
See pilk mis nii siiras ja aval..……
Teeb kaunimaks sombused ilmad…
Huulil naeratus, kelmikas, kaval…
Juustes kevadist kuldkollast sära…
Soojust kiirgamas süda ja hing.
Talv põgeneb kaugele ära…..
Nähes eemalt tulemas sind...
Kaelas kuldsetest kiirtest kee…
Ma tean…....minu päike on see…
Tihase austamise lauluke
Tihase laul on kõigile üks,
oled sa tüdruk või ulakas jüts.
Oled sa rumal või oled sa tark,
ise kas kõnnid või abiks on kark.
Laulab ta hüti ja eramu taga,
tal pole "milleks?" ja tal pole "aga..."
Olgu kas meeletu, olgu kas vaga,
olgu või koguni sarved ja saba.
Temal on savi, sest temal on sits,
olgu teil pealegi Haapsalu pits!
Tihase laul on kõigile üks -
kaabu kas peas Sul või hipsteri müts.
Tihase laul on siiras ja vaba -
tasuta käes,
Sinu akende taga...
Naeratus
Mu mõtted keerlevad kui torm,
ei ma kunagi poolda olla morn.
Naeratus on õnnelaeka võtmeks,
naerata, et iga kurb hetk lõppeks.
Naeratus on see, mis avab hinge,
polegi vaja inimesele muid kinke.
Naeratus on võluva toimega,
eriti, kui kaasneb rõõmuhõiskega.
Siiras naeratus on parim murede ravim,
vahet pole, kas oled noorim või vanim.
Naeratus on kui müstiline hüpnoos,
ei sellest teki kunagi üledoos.
Naeratus on see, mis tõmbab ligi,
võimalik, et armastuseni see viibki.
Naeratus on see, mis paneb särama,
hommikuti võluval moel ärkama.
Naeratus on õnnelik .....
Tingimusteta
Läbi unenäo
ja palavikulise valu
ma nägin Su ema malbet naeratust,
kes oli nii vastuvõtvalt siiras,
et ma tundsin ja teadsin, et olen hoitud
Keegi hakkas rääkima, et alustasime justkui koerasabast
oma valede mustrite rägastikust,
aga ometi oli seal pildil ka keegi lapseootel naine,
ja minu süda oli avatud
mu süda oli avatud pakkuma Sulle võimalust isaks saama,
abielluma, teha mida Su hing ihaldab,
põhiline, et oleksid õnnelik
Ja selles palavikulises unes,
tundsin, kui tundmata teadmata tingimusteta armastus
sisenenes minusse
või oli see appikarje Sinult,
mi .....
Öösuudlus
Kaunid lõputud valged ööd
on hämar, aga ikka valge
peoga aega ikka surnuks lööd
ja tantsust higine on palge;
värske vere lõhn ja noorus
ekstaas ja uudishimu vohab
nautida ööd üksi on voorus
millest mehepoeg lahti saada tahab;
põlevad silmad nagu kaks kuud
minu pilku ta peegeldab
näen kaames näos punast suud
enda tähelepanu ta meelitab;
Refr:
maagia hilistel tundidel
iha kinnitab kanda
paari vahel vastastikel huvidel
mis ta tahab, on anda...
öösuudlus;
päikseprillid laubal isegi taeva all
siiras emotsioon me kahel
murdub lahti see vall
mis olnud me .....
Üks hetk
üks hetk ja pisaratest saab meri
või üks kaev
kuhu koguda vihmastel päevadel vett
et seda hiljem ämbriga üles tõmmata
puhas allikavesi
milline nauding olla osake loodusest ja
osake vanavanemate tarkusest
leida emakesest maast see ilu ja võlu
millega oma igapäeva toimetusi rikastada
kui hommikul ärkad koos kukega
ja seda sammud lauta
et teha seal toimetusi
toita loomi ja vaadata, et kõik on elus ja hinges
sa tead, et sa oled vastutav
juhtugu, mis tahes
ka nende hingede elu on sinu päranduseks
on inimesi, kes ajavad nutma
kes ei kontrolli enda sõnu
kes ei kont .....
Lipupäev
Ei meelest unu mul iial,
mu kallis kirjandusõpetaja Miia,
kel pilk on olnud siiras
ja häälekõla armas.
Kirjandust ja kunsti
ta jagas lahkel meelel
ja nii ilus kõla oli eesti keelel.
Kirjanduse ilust, võlust
rääkis ta alalõpmata,
läbielamise valust,
pisaraid oli märgata.
Miia, olid kallis mulle,
päikeseline teerajaja,
elusuuna näitaja,
minus kaunite kunstide ärataja.
Tükikese tänasest päevast
võid Sa võtta endale,
mõned luuleread ka minult,
mis pühendatud Sinule.
Tänud kallile Miiale!
Toredat lipupäeva kõigile!
.....
Emale
Uitab endistviisi üksildasel nõmmel
rada, mida unelmates käinud.
Sireleisse kaotatud õnne
nutan vaid, sest see on jäävalt läinud.
Toomingate valendaval puul
mõte tahtmatult teeb omi käike.
Ununenud tundeid laulab tuul,
aastad saavad erilise läike.
Siirassilmne, puhas andekand
üle taeva habrastiibselt kajab.
Hinged lehekuiselt pakatand,
istume, ja toomevihma sajab.
Kes ei tea, ei tea
Nad ei tea,
ja see ongi hea,
mulle isegi meeldib, see peidus orava mäng,
see kus midagi on aga samas nagu pole
nagu miraaž
Sa ei teagi, kas see on päris või hoopis midagi varjatut
inimhinge müsteerium
Kõik teed on avali, kõik teed on õieli
Vali millist tahad,
isegi kui mõdu enam poes ei müüda
Need, kes suudavad loendada ainult Sind sinu viimaste elupäeva tundide järgi
kas nad tõesti tundsid ja teadsid Sind
või oli see ainult farss nende peas, nende kujutelm
nende reaalsustaju
nende võime näha seda, mida nad tahtsid näha,
isegi siis, kui nende nähtud mas .....
Maailm on minule võlgu
Maailm on minule võlgu
tuuled ja tormid ja päikese
maailm maksta võiks minule
intressideks seikluse väikese
Maailm on minule võlgu
nalja ja naeru ja nutud
veidi võiks maksta ta minule
õhtused veetlevad jutud
Maailm on minule võlgu
tahtmised tunded ja ulmad
ajataks maailm siis veidigi
viivisteks hingedes pulmad
Maailm on minule võlgu
iha ja võimu ja jõu
puruneks voolaks ehk millalgi
kogujal põrsaste põu
Maailm on minule võlgu
väärtused aated ja au
maailma käendaja anna siis
üks siiras ja imetlev "vau"
Maailm on minule võlgu
sinu su silmad su k .....
Kes on mu tüdruk?
Jaanipäeval leidsin oma sõnajalaõie
lahutamata paar oleme meie
pruunijuukseline ja rohesilmne tibi
kaunilt väristas tantsul oma koibi;
Eros tulistas nooled meile mõlemile
tunded kisusid tormile
ja samal ööl sain nikku
see õnnistus on tulevikku;
väga hästi tunneb minusugust meest
nüüd vanaema, ema, õe ja armukese eest
ta kiindumus on nii siiras
mind mu perest ta ära piiras;
nii hiljem suhtes kahetsesin ...
kui üks päev ta majast välja läksin
minu äraminekut keelas
virutas pähe ja luku taha keeras;
ärkasin kinni seotuna
ta pilk tundis nii elutuna
.....
Metsmesilased teevad karu kolbas mett
Pealkiri räägib sellest
mida ükskord metsas nägin
ei lähe kaunis pilt meelest
loege isuga, millest räägin;
Pärnumaa metsad on paksud
eriti Läti piiri ääres
panin jalga matkatossud
saada rohelusse on veres;
ning sumin andis mõista
kuidas kihab elu ilma inimeseta
mesilane kolbast koduna ei välista
teevad mett ilma takistuseta;
loodus on imeline
ühe käega torkab ja teisega paitab
sellel on vaim mitmetahuline
oma algust ja lõppu mõistlikult kasutab;
ei saanud pilti ma teha
aga mu jutt on siiras
oli ellu tärganud surnu keha
vaade metsa rüppe mind haara .....