Sõnale silmad leiti 982 luuletust
Lukuabi
Tunne lükkab,
tõmme tõukab
armastuse käima,
võtmeteta sillalukud
igavesteks näima...
Kerge käega
spelli peale
paneb silmaplõks,
kibe-kiirelt
käibki vilgas
tabalukuklõps.
Võti visatakse jõkke,
vähid seda söövad,
nimi-osalised ise
pulmatantsu löövad.
Kui nad tahvad
hiljem siiski
minna lahutama -
peavad enne
karges sängis
meeli jahutama.
/Mari*Uri/
Lumememm
Ma mäletan, kui tegin
lumememmi.
Ja nendest pisarsilmi lahkusin.
See oli siis, kui hoidsin emal käest,
kui isa kaenla alla mahtusin.
Nüüd hoian hoopis
oma sõbra käest.
Ja memmele teen kõrvale ka taadi.
Vean lapsi üles-alla kelgumäest
ja pärast ostan neile limonaadi.
Ma mäletan, kuis
suuga püüdsin lund.
Kui kinnaste peal helbeid uurisin.
See oli enne veel mu kooliaega,
kui nina teadustesse puurisin.
Nüüd sulatan ma hoopis seda lund,
mis lapsepõlves
langenud on põue...
Ja hoian hinge kinni iga kord,
kui päikesega ühes
astun õue...
/Mari*Uri .....
Äralennupäev
ärkamatult
märkamatult
tuul on pöördunud
sada päeva
järjepannu
jälle möödunud
seisan
vaatan
sirutudes
vihmavari käes
koitnud taaskord
Poppinsite
äralennupäev
sulen silmad
avan varju
lasen mõttel kanda
unistusi
tunnistusi
mida oskan anda
tõusen kergelt
kõrgemale
sellest maisest vaevast
avan silmad
alles siis, kui
puutun
vastu taevast
/Mari*Uri/
Silmapiir
Mulle meeldis silmapiir –
seal, kus tärkab päiksekiir,
seal, kus lõpeb inimmäär,
algab uue otsa äär.
Mulle meeldis silmapiir,
see, mis kutsub: “Tee üks tiir!
Tule vaata minu taha,
muidu magad elu maha!”
Nüüd meeldib mulle koduõu,
kus elab rahus pea ja põu,
kust ära paistab silmapiir
ja näha iga päiksekiir.
Nüüd meeldib mulle koduõu –
siit saan ma oma nõu ja jõu.
Siin ongi minu silmapiir.
On ringiks maandunud mu tiir.
/Mari*Uri/
Maa on minu kodu
Maa on - maa on minu kodu,
taevas - taevas minu tare:
linnupesa minu ase,
päiksepaiste minu padi,
kitsejäljed minu rada,
kuusetukad minu tugi,
pilveviirud minu vibu,
heinakõrred minu käsi.
Pihlaoksad need mu patsid,
samblasasi minu süli,
kuusekäbid minu kannad,
järvepinnad minu pale.
Liblikad on minu lapsed
lepatriinud lillepärjad,
tähetäpid tornikellad,
meresaared minu majad.
Maa on - maa on minu kodu,
taevas - taevas minu tare:
kurekolmnurk minu koda,
astelpaju trepimade,
kasekaared põlvepaine,
ladvalehed pidupõlled,
härmapitsid tanulina,
lillesilmad m .....
Hoolimata hoolikusest
Hoolimata hoolikusest
ringidesse satun,
mõistmatuse sulgedega
aegamööda kattun...
Pritsides ja puristades
väljapääsu otsin,
suhu-silma-kõrva taha
mattund ehmeid trotsin...
Võtke ära minu pealt need
asjad! Silmad sulen:
ma ju lihtsalt inimene -
lähen, olen, tulen...
/Mari*Uri/
Hinged
Hinged nagu sügavikud
kõikjal haigutavad,
endid üheteise sisse
ära paigutavad.
Suurde mahub ikka palju,
päris mitu väikest -
nagu kosmoses planeedid
ümbritsevad Päikest.
Kes mind hoiaks? Kes mind vajaks?
Ootes koidikut,
üks silm naerab, teine nutab...
Kaunis muinasjutt.
/Mari*Uri/
Nõid
Poolenisti poolitatult kiikasin su poole
silmanurgast, kui sa minu püüdlusi ei näinud…
Eristusid selgelt ülejäänud kirjust hulgast –
sinu otsinguks ja leiuks aega mul ei läinud.
Märkasin su kohal nagu läbipaistvat krooni –
oled kõrgelt sündinud, vist ise sa ei tea…
Minu ämbliksilmad näevad rohkelt kalliskive,
kuid madalamaks murust ennast tihtilugu pead.
Varjatu on varjamatult tunda kõige ümber,
räägib tõde valjemalt, kui arvatagi võid…
Tänan vaikselt, et sind tundma sain ja et sa minult
teisepoole suuna võtsid. Naiseks sai sul nõid:)
/Mari*U .....
Roosiaed
Ämmamamma kaebles, et mul pole üldse väge –
kas selja pööranult saab tõesti silma vaadata...?
Olen hoolsalt varjanud veealust jäiset mäge,
mis hakanud on viimaks sinu paistel sulama.
Ma ei jahi tolmurulle ega küüri nõusid
igal võimalikul vabal kaunil eluhetkel -
ja ei torma korraldama, kui just äsja tõusin…
Olen hoopis roosiaianuusutamisretkel!
Kastan oma veega õite pakatavaid pungi,
julgustades teisigi teeäärtest noppima…
Ning kui vähekegi saan, siis muudan ämma tungi
oma takjanina minu aeda toppida!
/Mari*Uri/
.....
Mustlane
Mustlasele julgelt vannun:
mul ei ole raha!
Kadedaks ja valelikuks
sõimab vanapaha.
Kuigi minut tagasi just
pidas ausameelseks,
lootusetult lahkudes
sai tädiks kibekeelseks.
Mustad silmad võiksid näha
pangakaardist läbi –
kaardiseisul, nagu ikka,
kõigi au ja häbi…
Kui sa pilgust puhast tõde
välja ka ei loe,
ära oma näppudega
rahakotti poe!
/Mari*Uri/
Uus maailm
Uus maailm algas täna –
ehk veidi eilegi,
tõi tuppa kelmid varjud
ja valgust
teilegi,
viis käsipidi haldjad
taas villu metsasallu
ja juhtis loomad
tagasi
põllule ning tallu.
Uus maailm algab täna –
ehk veidi hommegi,
toob nagu päkapikud
kinke ja kommegi,
mis löövad karva läike
ja tõstavad su pea,
mis avamas on
silmi,
mõeldes: ”Mine tea…”
/Mari*Uri/