Sõnale silmapiir leiti 90 luuletust
Märkimisväärne..
Lausa märkimisväärne
kuivõrd suverääne
püüab olla mõni rahvas,
kui vaid uudis valla lasta,
et vabanenud on mõneti
elumuutvad ametid.
Kuidas siis äkki,
kõik on keeranud käkki
ja valida tuleks ametisse
ning mähkida sametisse
hoopis keegi kolmas,
kes ''kogemata'' tormas
valijate silmapiirile,
pannes end orbiidile,
et saada tähelepanu,
see vajalik häältevaru
ja poolehoidjad valimisteks,
polegi tähtsust, millisteks.
Maivis L.
"Kord sa mulle ütlesid, hüvasti!"
Sa eksisteerid ainult minu mälestustes...
Väike Tydruk, pisikene ingel...
nukker, kurb ja õnnetu.
Kord sa mulle ütlesid: "Hüvasti!"
ning läksid...
sa läksid merele
ja ei tulnudki enam tagasi.
Sind majaka juures oodates
muuli peal, juba aastaid tagasi.
Olid silmad suunatud tormisele merele,
kaugusesse, kus silmapiiri ei paistnud.
Nüüd vajunud veteavarustesse
sinna, kus sul nüüd on hea.
Sügavale põhja, kaugele ära,
kus valitseb pilkane pimedus ja haudvaikus.
Nüüd unenäoks muutund oled
ja unenägudes end mulle ilmutad.
Sa ilmud kui ingel, kahju .....
Igavene kevad
Loodus sünnib taas,
tärkavad tuhanded hinged.
Päikesekiired pimedust hävitavad,
vabastades end talve külmast embusest.
Taevas selgineb.
Silmapiiril virvendavad heledad, õhkõrnad värvid.
Linnud leidsid paari,
liblikad tantsivad.
Metsatukal tärgand esimesed sinilill ja ülane.
Aasal heliseb habras lumikelluke,
habras kui Emake loodus.
Kajana kostus jää raksatus,
jõgi nüüd vabana end tunda saab.
Kaldal aga väiksed kased ja pärnad
mis unised veel,
end taeva poole sirutavad.
Kõik see laulab.
Hingab ja naerab.
Minagi seisan aasal kellukate vahel lillelises kle .....
Maailmaruum
Me tõsikindlalt pole enne kuulnud nii,
et taevasinalt kaugele jääb silmapiir.
Me kahe vahel käratsemas kuldne kuu
ning ülbitsemas on kui suur maailmaruum
Kas võite ütelda, miks oleme me siin?
Sest päikseta jääb tühjaks kuldne tähe kiir.
Me vahel õhk, mis aina jahutamas meid,
kuid kuumalt särame, ei ole vaja teid.
Pilvede poole, tähtede embuses
Sukeldub suule, kuukiirte lembuses
Hõljume taevas, ootamas meidki veel
Kui allveelaevas, lõpuks me kohtume
Ei kindlalt väita saa, et reis meil lõppemas.
Ei üldse aru saa. kus lõpeb algab maa.
Kuid siiski usun .....
Igatsus
Enne uinumist silmapiiri poole vaatan
ja ilusat und Sulle sosistades soovin..
Miljon suudlust ma tahaks Sulle saata
ja loodan, et ikka veel minust hoolid.
Ära unusta, et oleme alati sama taeva all,
mis siis, et mind Sinuga ei ole.
Kuigi oled minust eemal, siis tea–
kellegi teise jaoks mu südames kohta iial ei ole.
Muheledes
Istun mugaval nahk istmel ja otsin oma riime
Juba mitu tundi ma oma mõtetes tiirlen.
Nagu laevuke vaiksel ookeanil otsin kaugustest silmapiiri.
Avastama pean ma hingesoppist enda stiili.
Üsna tihti tunne,miski mu südamest hõikab
Teha kunsti(räppi) kui mu pea vaid lõikab
Vajadus voolida riime ja sõnumeid välja
Sellest ühiskonna struktuurist,
Nagu uuriiks elu,läbi väikse luubi välja
Tarkusi,vanasõnu mida ei koolis ei õpetada
Laon paberile oma musta pastakaga
Ref:
Vahes mu räpp on muhe,vahest tunded löövad lakke
Tihtipeale püüan tuua tõetruid fakte
Elust enese .....
monotoonne argipäev
Väsinuna argipäeva monotoonsest vaevast
kõrbes otsin merd ja püüan leida oma laeva
higipiisad oma aega leemendavad näos
andke juua...janusse end kukuvad kõik käod
tülgastunud igapäeva monotoonsest jutust
kõrbelilled viimast janu joovad õhtu nutust
vihm end peidab pilve taha..alla miks ei saja?
kuivab lill.ja puu. ja leht. sest armastust on vaja
liiga palju jõgesid on vooland elumerre
liiga vähe elu jäänud Elusale verre
liiga palju õisi langeb janusena maha
väsinuna ei saa joosta silmapiiri taha...
Heliriin Puistamaa