Sõnale simus leiti 225 luuletust
Mats ruudus [2]
kui arvad, et ta hakkama saab siin Reaalsuses;
see puudu su teadvusest; kui kitsarinnaliselt maailma seirad; Tegelikku eirad;
Vaata ringi; elus on enamus veidrad; ees kõikjal seinad; ootab poissi vangla;
kui ei õpi teenima ta leiba; ema hool; ema hoor; ema koob; ema on tore LOOM;
kui ta vaid meest oskaks toetada ja hoida; ehk saaks ka peres kõik korda,
sa parem tormi rahunemist oota; mitte mässa selle vastu; lõhud kodu ja;
varsti polegi vägivalla eest pääsu; sest emotsioon on julmem kui rusikas;
vaevalt sa seda enesele tunnistad, kui neid teravaid sõnu läbi ta südame tulista .....
Tänu Inspiratsiooni Eest
Kas ma näen välja kui mõtete lugeja?;
Kas kuulad vaid siis kui persse pean pugema;
Kas arvad, et meeste seas ei nuteta?
Või usud, et me peaksime olema kuulekad;
Kes on see ketis peni? Kes terve elu;
Vaid pere on teenind? Kes küll tekitab
Mehe südames ja peas keerist?
Ja siis kui saab kõik ütleb; enam ei meeldi?
Kus kohta ma peaksin minema?
Kui olen samuti inimene kardan ma pimedat;
Te olete enneolematult kaunid;
Nii hingelt mõistuselt; kuid kaugeltki mitte valmis;
See oled sina naine kes teeb poisist mehe;
Ja vaid andestades ta eksimusi oled ehe;
Truu ja mitte enesekes .....
Marutav D'aam
Moraalitu: alla käinud;
Tegelikult sa pole esimene;
Sa pole miskit uut; mida olen näinud:
Te ei erine teps mitte;
Oled veel uhke kuidas käitud;
Justkui sa ise neid sireleid poleks;
Läitnud; vajad abi; mina sind ei aita;
Ma ei saa; oskad vaid oma valesid kaitsta;
Ma aega su austuseta loomu harimiseks ei raiska;
Niikuinii meelitad mind: et pärast laita;
Igat mu eksimust; teada kui räpane sa
Järgned vaid meeldivust: mõtetega seksid ju;
Manduv elukas; sul tõde ei kehti ju;
Ole kes sa oled ja jäägi selleks; selline vaim in haige:
Ega saagi terveks; kasutatakse sind kui sig .....
mõttemaailm piiritu
Mõttemaailm piiritu .. seina müüritud enese piinades
neli seina, väikene aken tühine lootus üksilduses
loe mu samme.. kuniks tuhmuvad Su jäljed liival
vajun sügavalt .. vajun valusalt läbi unistuste.
Kulda väärt hetki ... mille tähendus ajapikku kaob
tagant järele mõeldes.. valgub laiali nende ilu
kui süsimust masenduses maalitud vesivärv
ning südamest mis lubasid -
jäänud vaid roiskunud valede aroom.
ma tunnen sind
ma tunnen põhjatult sind
tean seda valutamata valu
vaikivat nuttu täis rind
varju jäänud rääkimata valu.
silmis tõsidust seletamatut kannad
neil hetketel ei taha tunda sa mind
küsimustele küsimusi vastuseks annad
siis tuleb armastada kõige rohkem sind
et ei kaotaks väärtust lihtsa õnne hind.
viimaks kui südamed kasvavad ühte
põimuvad lõimuvad igaviku orhideeks
õite värvus - lõhn ühtlaselt ühtne
on ta me hingede kasvamise joogiveeks.
ma tean põhjatult sind
tunnen seda valutatud valu
nuta tühjaks oma rind
mu najal painav vale valu.
seisan rannas
seisan rannal hommikune kohv käes
loodus koos minuga üles ööst ärkab
vastus peitub aurava lõhna võluväes
värskus meeltes ja mõistuses tärkab.
päike piiludes kõdistab silmanurka
pilvelaevad eemale taevasinas hajutab
rõõmukurrud näole õrnalt nii torkab
näole templina naeratuse siis vajutab.
väsimus hingest ja kehast välja ringuta
lase muretult ennast päeva imedel kanda
ära enda viimast välja tänases pinguta
naudi õnnistatud hetki mida elul anda
süda tunnete täitumiseks taevasse riputa
pilvedest tilkadena allikas piisava tibutab
abivajale joogivett tà .....
hetkelises hinguses
korraks hinga sügavalt
las Su maailma saadab vaikus
oled taas kodus - sündimata üsas
igatsemas loomata hetki - paiku.
siis pole enam hinges tüdimust
tunnete külge kasvanud sammalt halli
ent südamelt ei lenda ära küsimus
kas odavalt leitud - müüdud kallis
on veel alles kootuna elumustrina sallis.
ja siis kui pole mind enam
las saadab mälestuste vaikus
on kaasas minuga inglitega pärjatud sall
sest nüüd avastan igavese valguse paiku.
liivakell
elu teerajad olematuks kulutanud kingad
edasise jäänud aja pead läbima paljajalu
eilne saanud tolmuks mida sisse hingad
väikesed kivid põhjustavad hirmsat valu
kui astud puruks neid oma talla all.
tilgatumaks joodud allikaveest lähker
räbalaiks kantud hinge ümbritsevad riided
unetult lahtise tähistaeva all vähkred
pingete põhjustatud vaimse vaesuse käes piinled.
ainsa küsimusena peas tüütu kärbsena tiirleb
kas olen oma varjust üle hüpates siis parem
pilk igatsevalt möödanikus igatsust piidleb
lootes kogeda veel õnne olemasolu nagu varem.
elu teeraj .....
elu läbi elu
püüad enda sisse suurimad hirmud hoomata
deemonid ja luupainajad kelle suur võim
su südame ning hinge ära suutnud koormata
läbi mõtete - tunnete põimund nagu lõim.
öösiti jälgimas nende kollakad silmad sind
oodates nii ainsat hooletut tühist eksimust
et vajuks raskuse rusumise all elutuks rind
ihaledes tühjaks süüa energiast su sisemust.
kes kõrvalt näevad ei mõista.. ei taipa
bussipeatustes mõne pilk korraks soonib
uurides elusalt tühjana paistvat inimlaipa
naeratada rasket olemust olematuks proovib.
ometi ka tema elus on vahest imeline päev
siis .....
päikese kuningriik
Päikese kuningriik
läbi öise Linnutee
on rajatud tee.
Hommikuks jõuad
Kuu kaaslase juurde
sa vaid nii.
Küsida küsimust mille
üle vaevanud pead ka
kõige kuulsamad uurijad.
Armastus valgusaastate kauguses
isiksused erinevad nagu öö ja päev
ometi nende vaheline keemia toimiv.
Põletavalt.
Säravalt.
Eredalt.
Heledalt.
Sädemeid.
Täis. Öö.
Läbi öise Linnutee
Su poole olen teel
läbi kõigi raskuste
katsumuste jõuan
ma uuesti meie koju.
kõiketeadja
ära tule arvustama minu tegemisi
kui ei ole tundnud raskuse kaalupomme
mis igapäevaselt mu keha koormavad
keegi pole samasugune ju meist homme.
ma ei kavatsegi laotada ennast ribadeks
oma olemasolu et oleks see kõigile nägemiseks
lihtsam on ju lugeda teiste eksimusi vigadeks
selle asemele et oma asjadele sa läheneks.
ära tule võtma sõna minu suhtlemistel
kui ei ole kõnetanud isiklikult sa mind
ning pole olnud osav mõtete lugemistel
et ei ole kutsunud ma oma ellu sind.
ma ei kavatsegi enam alla vanduda neil
tühistel tülidel ja valedel arusaamadel
pole midagi ü .....
Pole silmi pole suud, justkui otse vabrikust
Korda kolmandat, tunnetan, mida taevas täna kingib,
mida täna valab ta mu tinti, harmoonilist viisi, ennast säästmata,
tormi vihmas seistes räästata, aitab ta mind, sest olingi juba läinud kärssama,
Tõusud ja mõõnad, lükkab ja tõmbab, kuid iial kedagi ära ei põlgand,
Pean teda sõbraks, terve elu ta õpetused kõlanud mu kõrvas,
Samas vormis mis kõik teised, kuid ei kedagi päris sellist..
Kellel küsimus küsimuse enda üle tekkiks, ta kogemus
kingitusena koguneb mu peekris, püha graal, sest see vaid tõe
enesesse jätmas, ei vaja lohutust, enese mõistmine inimkonn .....
Miks on see nii?
Miks on see nii,
et taevas on tähed?
Miks on see nii,
et armastust vähe?
Miks on see nii,
et raske on olla?
Miks on see nii,
et nutt tahab tulla?
Miks on see nii,
et mõtlen aina?
Miks on see nii,
et sa mind painad?
Miks on see nii,
et aeg läheb mööda?
Miks on see nii?
Ulmeline Vend
Kas see on nüüd luuletus,
või see on unetus,
mis edasi veab seda pummelust,
kummaline päev uurida unarust,
keegi oli siin pussanud,
aga ei kõssanud,
kas tuli see sõbra suust,
või sai võimalik just võimatuks,
võigas tuul, lehk läbi luude lõiganud,
paistab, et täna ei tulnud kõva junn
ekskremente terve elu uurind,
Eureka!
Lugupeetud Professor Punnsilm!
Õhus on gaasi! Jah! Mina seda esimesena tundsin!
nõnda said tehtud esimesed sammud-uurida eeterliku olematut,
taevalik ilming alati mu näos asub, kui keegi rõveda käraka
peeru mu akna all pannud, kui hais kadu .....
Lugupeetavuse Lõks (3)
või enne uut valget,kogub oma mõtte terad salve,
Tulistab kaootiliselt, kui seisad trepilvõrdsel astmel,
Võite kõik arvata, kes esimesena langes
Loll! Sul pole mõtet kanda targa maske,
kullast teed vaske, tagasi hoidlikus paljastab ande,
kui soolapuhujate tuulest tõusedki lendu,
kahe jalaga maandu maale, füüsiline reaalsus vaid,
persse su esoteeriline tähelepanu vajadus sündroom
kaldkriips psühiootilised näitlejad teesklemas maage,
et üritavad veristada sind uhhaa jaoks kui lamba talle,
kandmata arvamusi, filtreid, malle, läbi mille teha nägu,
et polda üldse ahn .....
Lugupeetavuse Lõks
Tükike provokatiivset loovust,
pinnapealsetele väljakutsuv loomus,
täis ootust, ärevust, toorust,
punn silm ahhuijellib, kui näeb tootlust,
kaine või liiga popsus, kõrgem liiga,
maraton millel võidan, kuigi ma ei jooksnud,
las nad sööstavad nii, et sitt pressib püksi,
nahh sa röögatad, parem mine söö burksi,-jookse maha oma külgi
võidu-kasu ahnus kõigil nii suur, sõõmu said pahvitud,
nüüd surmani suitsust saanud puur, miski ei muutunud,
ega muundunud, seistes paigal stagneeruvalt,
korduses-lõksus, enesele valetamises baseeruvalt,
Olelus võitlus silmad ära n .....
Õhuke Joon(1)
Süda peksab rinnus, kuhu kadus kõik see kindlus,
vägivaldsus liialdab mu ümbruse, kui kokku korjan oma killud,
kauua aega ma siin igavikus juba viitnud, tõde justkui mosaiik,
mis just valmis saamise hetkel paigast jälle nihkus,
näen iga killu kirkust, terviku lihtsust,
kogetava kompleksust,koos mõjudel, lõbu teen,
õhtu eel, jälgin oma meelt,kes seal sees kõneleb,
ei ma tõrele, suht suht nõme see
,kui ei suuda mokka hoida vagusi, samas kui otse närvi
,seda risti löömis naela tagusin, suurem mõõn on tulemas,
ma olen üritanud peita, suutis ta mu alati leida,
e .....