Sõnale sina leiti 1634 luuletust
Omal ajal omal rajal
Rohi juba rohetamas,
rohi roheline on,
taevas värvi vahetamas,
taevas sinine on küll,
kruusateedel kruusakivid,
kruusatolmune on maa,
metsarajad, metsasihid,
metsas rohelus on taas.
Oota, kallis kaaslane,
kas läheme koos edasi?
Ole linlane või maalane,
kas kõik see jätkub sedasi,
et oleks naeru, rõõmulusti,
õnnelikum on maailm,
ei armastus saaks otsa ühti,
rõõmust säramas me silm....
Meil on kodud, maad ja majad,
kas ehk nõnda edasi
kesta saab me elu ajal
kõik veel ikka sedasi,
et üks hetk on ja jälle pole,
on elu üllatusi täis,
rahvas kaob, kuid e .....
Sa oled igavene
Sinu silmis helgivad tähed –
nii säravad ja valged.
Need pajatavad lugusid,
joonistades juurde fantastilisi pilte
ja luues ennenägematuid filme.
Näitamaks Sind
ja ainult Sind. Näitamaks,
et sa oled inimene,
kes kord elanud.
Näitamaks, et kõik, mis on Sina
on igavene,(Ma loodan, et Sa oled igavene)
nõnda nagu on need tähed,
mis helgivad nii tähelepanu püüdvalt
Sinu silmis.
Näitamaks, et sa oled alatiseks
raiutud kosmose kividesse,
et ka tulevased põlvkonnad
saaksid näha seda ilu,
mis oled Sina.
Raamatukoguhoidja
Raamatutes peitub võlu,
muinasjutumaailm,
ühes ridades on kalu,
teises tervemaks saab silm,
kolmandas saab korda auto,
neljandas veel kõhu täis,
viiendas siis räägib autor,
kus ta ikka reisil käis.
Kuidas raamatud saab korda,
ei ma tee sest' saladust,
raamatuid seab ritta hoidja,
silmis palju armastust.
- Tarmo Selter -
2023
Taevasse
Elu muutumas taevasel merel,
päike tõuseb ja loojub koos kuuga,
olles päeval ja öösel nii ere,
hetkes varje ja valgust saab luua.
Ajad kadumas, taevas see jääb,
vahel selge, siis pilvedest tume,
ükskord palavas äikestki näeb,
siis väravad valla on lumel.
Elu peatumas taevasel rajal,
maist elu seal vähegi on,
rändlindudel lennata vaja,
vahel pilvedes saatmas neid torm.
Ikka taevasse vaatan ja mõtlen,
kuidas elada vabana on,
loodus pilvedes edasi tõtleb,
ükskord hävitab, teinekord loob.
- Tarmo Selter -
2023
Kuu
Kuu see paistab taas,
jah, kuu see paistab taas
meiega.
Päike vajub vaikselt metsa taha,
varjud jälle öös on võtmas maad,
võib arvata, et keegi veel ei maga,
uus elu algab, kui läeb´ pimedaks.
Kuu see kumab vaikselt õhtu eel,
valgustades kõigi nende rada,
kes nautimas on öises valguses
kuu sillerdavat kahvatunud kuma.
Pilve serv see ähvardavalt lubab,
merelaine vaikselt randa lööb,
rannaliival kahekesi juba
tekkinud on armastuse lõõm.
Kuu see paistab taas,
jah, kuu see paistab taas
meiega.
- Tarmo Selter -
2023
HEAD VOLBRIÖÖD
Öö on saladusi täis,
kuu see loomas varje,
miski üle taeva käis,
saatjaks hirmsad karjed.
Siin ja sealgi mõni lõke
süttimas on ruttu,
luuad kiirelt välja võtke,
nõrgad jäägu tuttu.
Lennakem siis üle taeva,
endast välja laskem
nõiad, kes on näinud vaeva
läbi aasta raske.
- Tarmo Selter -
2023
Lootus
On hetki nii kurbi kui häid,
neis peidus on südametukse,
aeg, mis edasi käib,
omab lootust ja elule kutset.
Lootuses peidus on ilu,
rõõm ja armastus suur,
mis päriselt polegi Sinu,
kuni leitud on lootusejuur.
Lootusejuurel on mõju
luua elu ja ilusaid hetki,
kui kurbusesse Sa vajud,
püüa leida lootuse helki.
- Tarmo Selter -
2023
Ennast
Hoia, hoia, hoia Sa,
ennast hoia armuga.
Kanna, kanna, kanna Sa,
ennast kanna kätte peal.
Kuula, kuula, kuula Sa,
ennast kuula mõttega.
Vaata, vaata, vaata Sa,
ennast vaata hoolega.
Suuna, suuna, suuna Sa,
ennast suuna hingega.
Hinda, hinda, hinda Sa,
ennast hinda, väärtusta.
Ära, ära, ära Sa,
ennast ära unusta.
- Tarmo Selter -
2023
Looduse hääl
Metsades kostumas elu,
linnud laulmas on imelist viit,
varsti kadumas talvine valu,
langemas elustav piisk.
Elu kandmas on ojade vulin,
kuuled loomade raginat metsas,
kes pesadest välja just tulid
nautima kevadet vahvat.
Seisa looduses, kuulata, vaata,
lase süda ja meeled kõik valla,
veidike veel ainult oota,
on loodusel palju veel anda.
- Tarmo Selter -
2023