Sõnale sina leiti 1650 luuletust
Meenutus
Vahel vaatame ajas selja taha,
meenutame hetki, mis olnud,
mida kõike sai elus veel näha,
kellega koos naerdes oldud.
Mida hetkes sai tehtud ja kogetud,
sündmused meenuvad taas,
mitu tundi sai öösel magatud,
olla üksi oma mõtetega.
Vaatad tagasi, mõtled siis ringi,
minna edasi on vaid üks siht,
olla olemas elus ja siingi
teha kõike, mis elus on eht.
- Tarmo Selter -
2022
Maailm oleks palju parem
Maailm oleks palju parem,
kui poleks vaenu,me enda sees
Pole mõtet kanda endas seda,
mis mürgitab su südant
ja su meelt...
Valgusta siis juba täna
oma meelt ja olemist!
Kanna endas elusära,
Jaga seda teistelgi!
Küll siis näed,
kuis pimedusevarjud,
põgenevad sinu seest
Muuta kaunimaks maailma
saad vaid Sina !
Ja me kõik, üheskoos!
Jagamine
Jagad mõtteid,
kingid hetki iseendast,
elu ülesvõtteid
ajast, mis nii kiirelt lendab.
Jagad hetki
elust teistelegi nautimiseks,
kaugeid retki
endaga koos läbimiseks.
Heidad katted
sõnadega endalt maha,
jagad mõtteid,
ei siiski tohi ennast unustada.
- Tarmo Selter -
2022
Tühjus
Ainult sina
Jah. Sina nägid mind alasti.
Olin tuumani lahti laotud su ees
Ja anusin. Sind.
Anusin armu ja ausust.
Lihtsat tundetut tõtt.
Kuid sa ei teinud muud, kui vaatasid
Vaatasid mu sisse ja muigasid.
Viiv viivu järel vaikusesse kadus.
Kõik vaibus
Siis äkki avasid suu
Üks sõna vaid libises kibedailt huulilt
Ja kajas mu lagedas ihus.
Oma lugu
Igal muinaslool
on oma algus, lõpp,
mõnel jutustusel
pole lihtsalt nime.
On see siis elukool,
kust pääsemine napp,
saad ehk vapustuse
või siis sünnib ime.
Vahel juhtub nii,
et hea see võidab kurja,
võitlus ikka käib
Su sees nii sügaval.
Sind elu sinna viib,
kus palju head ja nalja,
Sa lihtsalt olla võid
seal iseendana.
- Tarmo Selter -
2022
Kõneldes
Kõneldes südamega,
väljendad Sa tundeid,
kõneldes hingega,
näitad enda sisemust,
kõneldes mõistusega,
oled rahulik ja kaalutlev,
kõneldes käitumisega,
väljendub Su mõttelend.
Kõik, mis teed,
on osa Sinust,
hetked Sinu seest.
Sa elu näed,
saad osa ilust
või varjudest Su teel...
Tarmo Selter
2022
Kristalliline
Lumehelves väike, veatu,
tuule võimuses ei peatu,
lendleb puudele ja maha,
maja ette, maja taha,
kuni lõpuks peatub hanges,
kuhu vaikselt maha langeb,
luues mõtteid, luues ilu,
õrnust, mis on peidus Sinus,
kui Sa siia ilma tuled,
olles õrn, kristalliline...
- Tarmo Selter -
2022
Vee peal
Ühel ilusal ilusal päeval
avasin eneses võime
kõndida oskan vee peal
Oh seda vaimustust-imet
käisin ja jooksin- jalgade all
vaime vahtisin kalasid seal
Vesi oli uus vasttärganud maa
mida teised ei mõistnud
mina vaid teadsin
Kui õhkõrn oli see tasakaal
kord tugevam kord hapram
tasaseks sammud seadsin
Ühel hetkel pool elust käinud
olin kõiksugu vete peal
polnud kordagi kukkunud läbi
Nojah oli kogu aeg külm
miinus kakskümmend või nii
kõndisin külmusin kõndisin nägin
Nägin seal vett ja vilet
õrn ja libe oli taldade all
kuid nii ilus et teised ei lo .....
Kirsi lained
Kuna tead nüüd mind
meeldib sulle, et maski eest võtan
muudkui imetlen sind
nii oma kihvad eest haaran;
olen lasnud end vabaks
tänu su särale
sest nõrkused ei lubaks
aga need jäävad minevikule;
ning ei ole kedagi teist
sellist nagu oled sina
kirsside hõng siseneb sõõrmeist
ning see ongi maagia;
kirsi lained on õhus
ning neid saanud mekkida
naise graatsia on tõhus
võtnud aega, et seda õiget leida;
see pilk ja puudutus
lükkab okkad mu nahalt
selleks on armastus
et iga mees tunneks end visalt;
ning ei ole kedagi teist
sellist nagu on tema
soe emots .....
Päikene
Kui Sa tahad päikest näha,
ole lahke, naerata,
päike tunneb päikse ära
kergelt, ilma vaevata.
Ole ise särav õis,
tärka päikse poole,
nõnda elada Sa võid,
kinkides nii hoole
kallitele Sinu elus,
Sinu hinges, südames,
Sina oled elu alus,
oma hinge päikene.
- Tarmo Selter -
2022
Öös
Mustas öös on mustad varjud,
mustad muremõtted ka,
pimeduses silm see harjub,
et siis öös saaks tõtelda.
Nõnda leiad oma hetke -
helge ja nii särava,
ununevad mustad mõtted,
mustad varjud hajuvad.
Vahel öös on peidus asju,
varjudest need välja too,
astu julgelt neile vastu,
nii pimedusse valgust lood...
- Tarmo Selter -
2022
Iseenda oma
Roosakana säras me maailm
hommikuses päiksetõusu kumas,
pilvelöövis puhkamas mu silm
veel nii kaua, kuni päike lubas.
Selles ilus ununesid veel
päevatöö ja kõik, mis toimumas,
mõned hetked puhkas minu meel,
justkui oleks elust toibumas.
Taevailu kestis kauem veelgi,
kuid mind kutsus argielu müra,
meenutan nüüd hetki, millal saingi
olla päris iseenda oma.
- Tarmo Selter -
2022
Ela
Juba pisikesest peale,
vaatamata eale,
muretseme vahel liiga palju.
Mida aasta edasi,
on ikka sedasi,
et on rohkem kurbust kui nalju.
Lase mõte vabaks
nii palju kui vaja,
et olla hetkes, olla olevikus.
Ära hoia kinni
oma eluringi,
ela vabalt nii täna kui tulevikus.
- Tarmo Selter -
2022
Naeratus
Sa kergel sammul tuppa astud,
vaatavad kõik Sulle vastu,
märkad segaduses silmi,
on see või on ilmsi.
Astud vaikselt kaugemale,
naeratades kaunimalt veel,
märkad siis ühtäkki just
teiste suudel naeratust.
Sa tulid, tuues sära juurde
nende halli päeva suurde,
tea, et piisab ühest vaid,
loomaks hetki säravaid.
- Tarmo Selter -
2022
Sinitaevas
Kas Sa sinitaevast näed,
on kadunud kõik pilvemäed,
hing see lennata nüüd saab
üle sinitaeva, maa,
tuues soojust südameile,
päiksevalgust hingedele,
armastuse põsepuna,
mis Sus' peidus oli juba.
Kui kord saabub südaöö,
on puhkend armastuse lõõm,
süda löömas ühte takti
teisega, mis oli katki.
- Tarmo Selter -