Sõnale sina leiti 1618 luuletust
Sina...
Sa tulid ja läksid, päris kiirelt kui olla aus,
ja kuradi hästi arvasid endast.
Sa tulid ja lõhkusid kõik,
mille olin vaevaga ehitanud.
Ma avasin sulle oma uksed
nii oma südamesse kui hinge.
Lasin sind oma hinge salakambritesse,
kus polnud keegi veel käinud.
Olin sinu jaoks alati olemas,
kui seda vaid vajasid.
Tegin kõik, et Sul meelejärgi olla,
kuid see polnud vist piisav.
Ootasin Sind alati,
kuid Sind ei tulnud.
Tekib tahtmine endilt elu võtta,
kuid seda ma ei tee.
Sest rämps nagu sina,
pole seda absoluutselt väärt.
Sina
Su nägu ja hääl ja lõhn ja soojad käed…
Su kaunid südamelöögid,
Sind ümbritsev maailm, mis näed…
Ma elan su imelisest lõhnast,
Ma suplen su hallides silmades…
Unistan vaid sinust, kuigi oled kõigest mälestus,
Elad siiani mu südame kildudes…
Su silmad ja mõtted ja tunded ja naeratus…
Seda kõike kaotada… Oli tõeline õnnetus…
Ma puudutan su nägu,
Ma suudlen su naeratust…
Kuid oled kõigest elutu kogu
Nendel katkistel, räsitud piltidel…
Sina
Su silmad , need on nii ilusad,
ning su juuksed need on nii mõnusad.
Sinus on palju ilu,
mis mu ära võlus.
Iga kord kui sa mind vaatad,
siis ma oma ajataju kaotan.
Ma vaatan su pilti,
ma vaatan seda väga tihti.
Sest ma tunnen kuidas mu süda keeb,
ja hing neid ringe teeb.
Ma sinu hinge soojust lähedal tunnen,
ja igat su sammu kuulen.
Ja ma vist tean mida see tähendab,
ning ma olen sellele väga väga lähedal.
Sina = Su elu
Sinu saatus on sinu teha,
Mõista, suunata, saata.
Pilgu eemale korra sa heida,
Enda elu sa algusest vaata.
Kui kord unistad millestki suurest
Lase tulla sel ellu just täna,
Näita väärtused välja kõik põuest,
Ava hiiglaslik kivistund värav.
Sinu ootused, tahtmised, nõuded -
Kõik on lähedal, hüüa vaid neid.
Kui vaid tahad, ükskõik kuhu jõuad,
Just su elu - on suurim leid.
Kõhkled, embad öös salaja hetki
Millest igatsed päevast päeva.
Meenub endiselt valusaid retki,
Sellest möödunud palju on vaeva.
Lase elada, rõõmu tunda
Ja las juhtuda kõigel - .....
Ainult Sina
Vajutan mõra taas siledaks kiviks
Varjutan järvevee eredaks sinaks
Leegiga kirjutan vee peale nime
Mulle mis püha ja sulle nii tuttav
Ei, sa ei tea minu lummavat maailma
Pole sa kuulnud ta mahedat kaja
Õhtu eel hämaral kastesel ajal
Tallatud heinatee kaebuse najal
Teegi on üksi ja vaevas kui lookleb
Ristides jõge, mis järvesse voolab
Teeäärseid kive ma kuhjaga korjan
Kuldsesse liiva neist ehitan torni
Sinna ma vannutan põleva hinge
Südame peidan ja hinguse tõmbe
Möödudes minust et eales ei reedaks
Armastus sõprust, mis põimib me teesid
Nii las see jäà .....
Sina ja kuu
Väljas külm,just kui elu kuul,
jäisest õhust,armas naeratus sul suul.
Vihm möllab,puud painduvad tuulde,
lähen läbi uduse vine,et saaksin su juurde.
Vaatan kaugele,ikka näen sind,
hõikaks valjult,kas kuuled mind?
Torm taandub,tuul vaibub,
nüüd meie hetk saabub.
Saame kokku,meil on hea,
meie kaks,rohkem teisi olema ei pea.
Silun juukseid,hellitan su õrnu huuli,
jah,elu on kuul,sest su silmade sära kuuni.
Marko Vaima
Munad
Ãœhel munad kollasemad,
teisel punased,
kolmandal on rohelised,
on ka sinised.
Igas värvis peitub võlu,
hool ja armastus,
kaasnemas veel naer ja mõnu,
vahva tunnetus,
kuni kätte jõudmas aeg
on mune koksida,
tasutud saab kogu vaev
rõõmu, naeruga.
- Tarmo Selter -
2024
Lepatriinu
Lepatriinudel kirevad kuued,
nööbidki mustad on ees,
ei eales neid tulemas kuule,
nad peidus on põõsaste sees.
Mitu täppi Sa loed tema kuuelt,
seda liiki ta jäädavalt on,
tema, kes sündinud suvel,
kevade meilegi toob.
Lepatriinul on lühike elu,
kuid keegi teda ära ei söö,
kuue värvuses peitumas ilu
on silmale värvides rõõm.
On punast ja kollast, oranži,
neil kõigil on ühine joon,
musti täppe me looduse kantsis
pelgamas lind kui ka loom.
Lepatriinusid õrnalt Sa hoia,
nad Sinule halba ei tee,
ta puhkab, siis edasi lendab,
üle taevaste laotuste, .....
Õhtu eel
Oh, kuidas küll meeldivad mulle
need loojangud veel õhtu eel,
justkui maailm on vajumas tulle,
olles öösse vaikides teel.
Kinkides varjudes elu,
värvides kullaseid kiiri,
pilvedes mänglevat ilu,
vajub päikene teisel pool piiri...
- Tarmo Selter -
2024
Kevadine külm
Veidi punane küll nina,
kõrvad tulitavad veel,
täna käisin väljas mina,
lumi oli tennistes.
Keeldusin ma tunnistamast
talve viimast pingutust,
nõnda olin kannatamas,
külm käis läbi lihast, luust.
Ootan plusse päikesega,
haljendavat rohelust,
linnulaulu väikesega
kevade uut tulekut.
- Tarmo Selter -
2024
Emakeeles
Muusika mu emakeeles,
laulud, sõnamängud need,
luuletused ikka meeles,
mida õpitud sai kooliteel.
Vahel ikka emakeeles
meeldib mulle suhelda,
isegi kui võõras keeles
tuleb palju rääkida.
Eesti keel, mu emakeel,
on südames ja hinges ka,
isegi kui kaugeil teedel,
ei emakeelt ma unusta.
- Tarmo Selter -
2024
Lotte sõber kärbes Jaak
Mina olen kärbes Jaak,
muidu täitsa tore,
rahva üles äratan
ka siis, kui väljas kole.
Kui on kätte jõudnud õhtu,
magama kõik ajan,
ise pugedagi põhku
vaikselt juba tahan.
Tegelt' minu aja järgi
külas elu käib,
pole mingit kellavärki
vaja nagu näib,
kodus ootamas mind Ruta,
jah, see Riia neiu,
tema juurde kohe ruttan,
olen tema peiu.
- Tarmo Selter -
2024
Lottemaale
Kuidas luua siia ilma
kõike, mida tahad,
olgu maale või siis linna
midagi veel vaja,
appi tuleb ikka meile
leiutaja Lotte,
kaasas Roosi, väike õde,
tassimas tal kotte.
Koju jäämas nende isa,
leiutaja Oskar,
kelle käe all iga visand
miskit juba oskab,
ema Anna Lotte moodi
oli, olles väike,
nüüd kõik suured pannikoogid
parimad on kõikse.
Lottel on ka parim sõber -
Bruno tema nimi,
noote oskab mi-fa-do-re,
selge noodikiri,
vasar lendab üle aia,
Bruno on ka tugev,
tema Lottet ikka aitab,
pakub talle tuge.
Lottel on veel palju sõpru,
tahate neid näha .....
Kevad tuleb
Kevad tuleb, koputades
Talvetaadi uksele,
kes nüüd kiirelt kokutades
hanged kokku pakib veel,
aru saades, et on juba
ära vaja kolida,
tühjaks teha talvetuba,
külmasaani ronida,
sõita ära põhja poole,
härmamantli tõmbab üll,
kevadiste tuulte hoolde
nüüdsest jätta võib meid küll...
- Tarmo Selter -
2024
Tööle!!!
Lumi sulanud on ära,
pane kohe valmis reha,
labidas too kuuri alt -
kui ei kaeva, tõuseb malts.
Kummikud veel pane jalga,
kevadhooaeg kohe algab,
kindad tõmba enne kätte,
muidu jääd Sa kohe hätta,
muld see läheb küünte alla
järele ei tohi anda,
tööd tee ära, mis Sa passid,
muidu suveks peenrad sassis.
- Tarmo Selter -
2024