Sõnale sind vajan leiti 69 luuletust
Ma tunnen...
Ma tunnen lõhkemas südant.
Nii suures ängistuses on meel.
Sind meeletult meeletult vajan,
et saaks täiustatud mu täiuslikkus.
Vastukaaluks äkkvihale sisemuses
sinu õrnad joovastavad maneerid.
Lootuses leida end unistustest,
raputan maha eelneva loomuse.
Teadvat sinust õhkuvast kirest,
läidetud nii äkki ja ootamatult.
Kas suudad seista nii truuult
vastu tundele, mis süttinud on?
Uskudes vaid iidset tõdemust
laidad maha mõtte ainsamagi,
et pöörduda meiegi õnn võiks
ning ristuksid teed, mis paralleelsed näinud.
Ses lootuses vaid ma elu tunnen,
joobnuna .....
Minu õlgadel sinu lõhnane sall
Põline mets ja käimata rajad
peidan sinna end kui sind vajan
metsas tuul mängib ürgset viisi
enda siia su juurde viin siis
Pole valskust kõrvades kuulda
ainult kamin ning nende puud ja
ma tulen ja tuled siin süütan
leegi keeli puudele püütan
Kuumus kõrvetab põskedel puna
käed kutsuvalt hüüavad… kuna
heidan seljast vettinud riided
võimas jõudu täis tuli mind piidleb
Kriuksuvad lauad jalgade all
alasti õlgadel sinu lõhnane sall
ma ei aima su tulekut ette
ilmud pildina minu ette vette
sulen silmad just nii sind vaatan
Su ootamist hingega jaa .....
Vajadus
Tol õhtul arvasin, et läksid jälle,
ootamatult nagu alati.
Olen harjunud, et vaid tuul tunneb su käike,
oled hoolimatu, ma ütleksin.
Kuid sa tulid ja jäid,
sest valisid minu.
Nüüd tunnen igal õhtul
neid kuradi hingepiinu,
et lasin sul jääda, et üldse tahtsin,
sest kõige enam vajan ma seda,
mida andsid, kui ootamatult läksid.
Ärata mind
Ärata mind
Ärata mind
Igavesse unne langemast
takista mind.
Ärata mind
Ärata mind
Ma vajan sind nii
kuidas saaksin ärgata
kui sind pole siin?
Korra avasid mu silmad,
ühe korra ava veel.
Kui ka korraks mind sa mõistad
on vaba su tee.
Ärata mind
Ärata mind
On rasked mu silmad
koorem raskem mu sees.
Ära uinu minuga
sinu kord ei ole veel.
Ärata mind,
ärata mind,
kasvõi korraks
ärata mind.
Äravisatu
KÜÜNLA VÕBELEV VALGUS ELAB MU SEES
HING VÄRELEB SAMAS TAKTIS
TEAN - SINUTA PAREMAD PÄEVAD ON EES
KUID MISKI ON SIISKI M`US KATKI
SOODE KESKELE VISKASID ÄRA MIND
NÜÜD ÜRITAD JÄRELE TULLA
KAHTLEN - KAS ENAM VAJANGI SIND
VÕIN VABALT SIIN EDASI OLLA
TEADES ISE VAID MINEKU RADASID
HOOLSALT VARJAN MA VÕÕRAILE NEID
EI VAJA MA VALESID SADASID
ET EI KORDUKS, MIS OLI MEIL
Kohtume taas
Sa tuled taas ja ma arvan,
et lõpuks armastada võin sind.
Siis jälle kahetsen ja kardan,
et endal lubasin tunda nii.
Ärkan unest segaduses ma,
kas sa mõtled minust, vajad
mind või vajan ainult mina
sinu soojust kui õues sajab.
Lahti lasta ei saa sellest ööst
kui polnud olemas veel meid,
minu südames valusalt lööb
igatsus, ehk seob see meid.
Ühel päeval kui taaskohtume
põletame saatmata jäänd kirjad.
Tuba tahmast, tossust tume,
on lugeda neid liiga hilja.
Just nagu linnud puurist vabaks,
nüüd teame, mis on oluline.
Et juhuslikud nooled meid e .....
Sa oled mu kõik
Milleks öelda „mu kuu, päike ja tähed“
Kui sa ainult tuled ning siis taas lähed
Valu sa jätad mulle minnes
Paraneb see ainult tagasi tulles
Nii pikad tunduvad need päevad,
Mil taaskord sind näen ma.
Ilma sinuta ei ole mul rahu,
Peale sinu miski pähe mahu.
Kui su käte vahel lõpuks olen,
Ei tundu ükski ilm liialt kole.
Ma vajan sind, ei kedagi muud
Pole vaja taevast tähti ega kuud.
Kõik head sõnad on justkui loodud sulle,
Kui sa vaid igavesti kuuluks mulle.
Ükski vahend pole liiga palju,
Et hoida sind mu kõrval kui kalju.
Sa oled mu kõik ja rohkemgi .....
Tahtev pilk
Värelevas loojangus, silmapiir kaob.
Oodates pilkude kohtumist,
tajudes iga aatomi sagimist.
Pilgud tõmbuvad - tunded metsistuvad.
Sind tahan, sind tahan, sind tahan.
Sind vajan, sind vajan, sind vajan.
Su kevadine parfüüm mind
kui mesilast neelab.
Su naeratus mind muudkui
keelab ja keelab.
Tundes tuuleiili hellitamas
su põske.
Olen vankumatu - hinges on rõske.
Sind tahan, sind tahan, sind tahan.
Sind vajan, sind vajan, sind vajan.
Taeva laterna sädelevas valguses,
me hinged põimuvad nagu alguses.
Miljoneid tähti vaadates igal õhtul
mõistsime mis tunne se .....
Armastuse vine
Sa tulid, võtsid südame
ning hoidsid mind kui kulda
ei möödunud vist vägakaua
kui süda istutatud sai mulda
Väitsid armastust, vahest tundejuttugi tuli
üritasid kõike
kuid mu süda sinujaoks suri
kuri ?
ei! ei taha aega raisata, täitsa lambi kundega
ma vajan kedagi, kes vastaks sama tundega
Ma pole kuld, ega ?
Aga üks on kindel, sina mind enam ei sega
ei taha korrata viga
algul olid tsentelmen, pärast vägivaldne siga
sinuta on kurb
aga sinuga koosolek on mind räsind
Kallis ! ma olen väsind!
silmas on pisar
hääl on kähe
ma võtan oma asja .....
Valu ilu
Palun ära jäta mind,
Ära eales unusta.
Armastan nii väga sind,
Sinust eal ma üle saa.
Igatsus on justkui tappev,
Armastus nii haiget teeb.
Osa minust on nii vapper,
Kuid südames mul viha keep.
Vajan ainult sinu luba,
Et olla koos: Sina ja Mina.
Aga tõesti aitab juba,
Tahan jälle olla Mina.
Sina !
Sind jälle oma mõtetes rändamas leian
ei saa oma küsimusele vastust,miks sind nii meeleheitlikult küll vajan.
Kõik probleemid tunduvad nii tühised ,kui sina mu kõrval oled
sest paned mu unustama kõik halva ja mured
Sinu naeratus päästab terve mu päeva,
nagu tähed panevad särama kogu taeva
Terve universum tundub parem paik kus elada
ning seda armastust ei kavatse ma su vastu keelata
Suutsid mu südames tekitada tunde, mida keegi ammu tekitanud pole
palun hoia mu südant ja luban et olen igavesti sinu oma
Puhang
Mind pressib tehnokraatlik linnaelu
kokku kui tuuma, kuid mulle mõttes
meeldib miskit muud luua,
miskit uut tuua, mõtteallikast juua
inspiratsiooni nektarit.
Loon mõttes kujundeid ma oma hektarist.
Eks ma vist juba alguses
nägin elu vähe teises valguses.
Litsun pausi, panen seisma klausli
ja elu lihtsalt tardub ees.
Mõtlen ja unistan - mediteerin,
nii mõtteid ma tulistan, kui esoteerik,
Verbaalseid padruneid sepistan,
sõtkudes tainast veelgi,
millest lõpuks sepik saab.
Astun üles trepist ma, aste astme järel
iga astmega jääb järgi paska aina vähem.
Õel silm, ä .....
Ma tulin tagasi...
Ma tulin tagasi...
Seisan siin üksi ja vaatan kaugusesse...
Selle heleda maja juures oled sina, sa ei näe mind,
kuid sa tead, et olen siin, ja just SINU jaoks...
Ma tulin tagasi...
Seisan, käed lootusrikkalt surutud rusikaisse...
Sa ju tead, et nii väga vajan sind,
kuid oled seal, ei tee välja ega hooli, soovin, et see teisiti oleks...
Ma tulin tagasi...
Hirmust väriseva hingega kõnnin su poole,
Sind ümbritsevad inimesed märkavad mind, naeravad valjult,
kuid nad teavad, et see teeb mulle haiget...
Ma tulin tagasi...
Seisan su ees ja imetlen su nägu, keerad pilgu majas .....
Jõhkard
Vaikides aru olen saanud,
Et armastan jõhkardit ma
Mu süda on kildudeks löödud
Ja ees seisab tühi elu ilma sinuta…
Miks tegid sa mulle nii?...
Miks valetasid kogu selle aja?
Sa ei vaadanud tagasi, kui lahkusid
Nüüd on su hääl vaid mu mälestuste vaikne kaja…
Kuid ikkagi seisan vaid sinu najal…
Sina, jõhkard, ei tea, mis tunne see on!
Mis tunne on kaotada see kõige tähtsam…
Sa ei oska muud, ainult naerad
Kuid mu süda ei hooli -
Mulle oled alati see kõige kallim…
Mis siis, et ma ei taha, et oleksid.
Ma ei saa sinust lahti, va jõhkard!...
Ei mõtl .....
Uppunud pisaratemerre
Olen langenud pimedasse lõksu -
Auku, mis kaevatud SINU poolt…
Igaveseks kinnisesse ringi
Su tehtud ahastus mu vaikselt üles poob…
Igatsedes su häält ja puudutust
Istun pimedas, kaelas okastraadist kee…
Mille eest?...
Selle eest, et ootasin sult armastust…
Nüüd olen kaelani valu sees…
Räsituna põlvitan nõeltel,
Silmad nutust on kildudeks löödud…
Tunnen, justkui oleksin kuumadel sütel
Mu süda on tükkhaaval ribadeks rebitud…
Olen uppunud pisaratemerre
See on valus, kuid sinuta ma enam ei saa…
Kuid iga kord, kui sind näha tahan,
Lööd mu süd .....
Tahan saada üheks su hingega
Tahan langeda su käte vahele
Ükskõik, kas oled siis elus või surnud…
Tahan saada üheks su hingega
Ükskõik, et nii palju valu oled mul teinud…
Tahan suudelda su pehmet suud
Ükskõik, et nii ohtlik mul oled…
Vajan sind ja ei iial midagi muud
Ma ei suuda mõelda…
Mis saab siis, kui sa sured…