Sõnale sinilind leiti 8 luuletust
Sinine taevas
Täna pilk jääb kinni taevasse,
nii merekarva sinine on see.
Midagi sooja valgub südamesse,
suur rahu vohab hingele.
Ei ühtegi valget pilvetupsu
ei halli pilve rõhuvat.
Tunded sees on kummalised,
nagu polekski mind olemas.
Mõtetes näen sinilindu,
varbad üles tõusevad maast,
Tiibadeta õhku tõusta-
sinitaevasse-, kui saaks...
Hüvastijätt
Kui sinilind jääb laulma kuldses salus,
on usk teispoolsusesse olemas.
Kes üle ajaläve ei saa tulla enam,
jääb selgeks pisaraks me hingevalus.
Nii võime leppida, et maiselt enam
ta meie jaoks ei ole olemas.
Näib, et eludest jookseme tuhinal läbi
nagu avatud väravatest,
kaasa haarates salajast mälestustaaka.
Ei märkagi tunda me minekuhäbi
ega vaadata kohtumishetkede taha
üle tähekildudest säravatest,
mille jätsime hingemüürile maha...
Kuid varsti seisatume ajasillal,
kus mälestuste tund meid loendab üle.
On elu pelgalt hetk, et mõtled, millal,
mil riiva .....
Ei näe sind
Ei näe ma enam iial sind,
ei kuule su häält ega tunne su käsi…
Olen kui valust nõrkend sinilind,
kes raskest elust on surmani väsind…
Ei iial ma enam sind puutuda saa,
Sulle vaadata otsa ja naeratada…
Mu väsinud lootuse liblikad
Vedelevad räsituna maas…
Tahan vaid nutta ja puhata,
Kuni lootus mind võtab taas…