Sõnale sinine leiti 119 luuletust
Sinine taevas
Täna pilk jääb kinni taevasse,
nii merekarva sinine on see.
Midagi sooja valgub südamesse,
suur rahu vohab hingele.
Ei ühtegi valget pilvetupsu
ei halli pilve rõhuvat.
Tunded sees on kummalised,
nagu polekski mind olemas.
Mõtetes näen sinilindu,
varbad üles tõusevad maast,
Tiibadeta õhku tõusta-
sinitaevasse-, kui saaks...
Maa-sinine apelsin
Merre uppunud hinged,
tõusvad lained, pinged
vett täis valgunud ojad,
maha maetud pojad,
sügavas leinas on rahvas ja haual lilled on närbunud,
Õitsele puhkevad pungad valged,
näha on maailmale varem nähtamatud palged,
kruusane, liivane põrand jalgade all,
maailm-sinine apelsin-sinine pall,
metsad ja laaned ja aiad,
ja riigipiirid nii laiad,
unustuse, unistuse, uskumuse-lõputu tee,
kas kõik ongi lõppude lõpuks vaid see,
kas kõige alguseks ongi veed.
Sinine lipp ja poolkuu
Ohhh, meie naabreid küll
juttu sellest, mis läänes üle mere
plahvatusega ammu läbi idüll
väriseb ühe laiba kere;
muudkui meedias kajab juttu
et Rootsis gängidega iselaad
aga mina saan minna rahus tuttu
sest ei jaga mustaga kodumaad;
neil liiga hilja näidata ust
kuldse risti asemel on poolkuu
selliseks kultuur kujunes just
viikingite asemel Rootsi midagi muu;
kärgitas pomm jälle kusagil
ja Greta Thunberg ajab kägu
et kas häbi poole riigil
kui kliimaga nussimisest ei saa jagu;
12 surnud ja 11 maha lastud
politseiülem Thornberg ajab mulli
fakte sai üle .....
Silmad kui sinine meri
Nii siniseid silmi
ei ole ma iial näinud veel,
kui olid sellel vanal tädikesel
Silmad tumesinised kui meri
Põskedel kortsud kui laineharjad
Pisar kui soolane merepiisk
Kui palju vett neist silmadest
küll merre vooland
Ei saa me silmade sügavust mõõta
Pole merelgi sellist noota
mis võiks elu sügavust mõõta
Tunne hea mu südamel
et kohtasin neid silmi teel
Armas vana tädike
Sa lummust tõid mu hingele
Sinine revolutsioon
Võõra võim minevikku jäänud
uus Eesti 30 aastat kestnud
on side läänemaailmaga tugev
kodumaal demokraatia vägev;
punane kõnts hallitusse vajus
NSVL oli oma enda kerjus
saatsid tankid küll teele
aga ei põrunud iseseisva meele;
Perestroika helge valgus
oli uue vabariigi algus
vaikselt kadus võõra stiil
puhus vaimus uus tuuleiil;
ja nii sinine revolutsoon sündis
kurjuse impeeriumit murdis
kirjutati uudist ajalehte
et rahvas saamas oma tahte;
kell 23:05 oli hääletus
nii meil poliitika vahetus
kui Ülo Nugis iseseisvust kinnitas
haamrilöögiga paika viru .....
Sinine taevas
Sinine värv me taevas,
meie inimesed aastaid olnud vaevas.
Rabelenud ja vaeva näinud,
unistused oma pead käinud.
olla vabariik ja oma inimestele kuuluda,
soveti ajast proovinud tuulduda.
Must peaks olema rahvajuhtide süda,
kes rahva juhtidena on koorinud ise seda.
Seda kõike mis peaks kuuluma eesti rahvale,
taskutesse ajanud mis peaks kuuluma rahvale vahvale.
Oma riik ja omad sümbolid
Sinine linn
Ühes kauges sinises linnas,
ümber sinised tänavad.
Looklev kivine rada viib sinna,
kus ees kuldsed väravad.
Kui neist väravaist sisse kord astud
mattub udusse sinine linn...
näe-kaugusest ruttavad vastu
need,kes armastanud on Sind.
Kerge tuuleiil pühib tolmust
kauged kallid mälestused...
Näed taas kōike, mis kunagi olnud
ja ka seda, mis alles tuleb.
Kolm minutit
Hei sina
minu piltilus elektrisinine unistus
ma ei mõtle
elus mitte kunagi rohkem
kui kolm minutit ette
Tea et
kui meie pilgud kohtuvad
kohtuvad sellest pikemalt
siis mina ei vastuta
mitte keegi ei vastuta
Tea sedagi
minu piltilus elektrisinine kallim
kui eelmäng
kestab sellest kauem
siis magan ma sinuga täiesti mõtlematult
Tead tüdruk
minu naine
kolm minutit on möödunud
meie kooselu algusest
ja me hoiame ikka veel teineteist
See tähendab
et meie elu
meie piltilus elektrisinine elu
jätkub kuni surm meid lahutab
lahutab mõtlematult
Et õitseks Eestimaa!
Ma soovin ikka seda,
et õitseks Eestimaa,
et iial võõras vägi,
ei teda murda saa.
Et alles jääks meil meri,
mis sügav-sinine,
et mustast mullast võrsuks
ikka rukis kollane.
Et jääks meil sini-taevas
ja suitsupääsuke,
et vabaduse hüüe
lendaks kõrgel' ülesse.
Veel tahaks emakeelt ma
hoida oma keele peal
ja laulda kauneid laule
oma armsast kodumaast.
Et võiksin armastada
ja rahus hingata,
et süda oleks vaba
mu emakesel maal.
Et ei väsiks meie süda
Et ei väsiks meie meel
Hoidkem ikka lippu kõrgel
Hoidkem oma südames!
Minu kodus
Me elame taevasel pinnal.
Siin valgete pilvede all.
Kus päikese kiired veel hinnas.
Ja külmem on külmemast talv.
Mustad mõtted ei pähe meil mahu.
Ainult muld on must me maal.
Meie südames peitub vaid rahu.
Sellest aru ka minagi saan.
On olnud, mis oli see läinud.
Kuid parem on alles veel ees.
Veel on palju meil tallata jäänud.
Sellel lõpmata sinisel teel.
Helesinine massaažilaud
Sa oled pikali
Ja massaažilaud on sinine
Helesinine
Ja sa ootad
Kuni ta tuleb
Ja sa ootad
Ja sa näed
Et lina su all
Selle koemuster on tohutu kui seda lähedalt vaatad
Iga niit on nagu köis.
....
Sa tunned käsi
Aga teistmoodi
Ja soojust
Aga teistmoodi
Nagu polekski midagi
Või oleks tuuleõhk toas
Sa tunned mu pikki juukseid
Oma õlal
Ja sa tunned
Et ma istun su peal
Ja sa tunned mu keelt oma kõrvas
Ja mu lõhna
Ja hingamist
Ja sa keerad end ringi
Ja vaatad mu silmadesse otse
Ja näed mind
Ja ma istun su kõhul
Ja sa ikka näed mind
Ja ma tulen su juurde
.....
Taevas kõliseb rohekaid tähti…
Taevas kõliseb rohekaid tähti,
külmast aias tarduvad puud.
Paistab tohutult vana ja tähtis
aknakardinais kohmitsev kuu.
Toas on unenäod, hämarus vaikne,
talvesüdame sinine öö.
Varjab rahutust hõlma all vaikus,
süda palavalt, palavalt lööb.
Põski õrnalt mul tähekiir silub,
Temast hinge viib helisev tee.
Täna tunnen, kuis valutab ilu-
hell ja imelik tunne on see.
Palju õnne
Sa oled teenind õnne ära,
silmis olgu sul tähtede sära.
Et armsad sulle oleks sul ligi,
aind´ hea tuleks kleepudes kui katusel pigi.
Tahaks soovida sul pikka teed,
nagu jõgedes voolavad sinised veed.
Kingiks sulle ma päikse tooks,
sa midagi kaunist sellest looks.
Kuid lilli ma täna tooma ei hakka,
vaid otsin sul´ ühe - mis õitsmast ei lakka.