Sõnale sirelid leiti 10 luuletust
sirelid õitsevad
tõused täna vara üles
oled enesele poeet
vaatad pilvi läheb üle
kuum veel lillel leek
sinagi neis päevis
kuskil oled
hõõgub vaim ja meel
juuksed märjad taeva sinast
aega uks on lahti veel
mida ootad loodad
ei tea isegi
ilm läheks lihtsalt soojaks
muud ei midagi
*
ma imestamast
endiselt ei väsi
kui maa seest
välja tuleb rohi
kasel tagasi on lehekohin
kõrvu mullast puude tüvest
tõuseb öösel tume kohin
mingi kummaline sosin
et hetkes mõnes
nii hommikuni
olla lihtsalt tohin
et kõik see jõena
voolab verre
jääb sinna päevaks terveks
.....
Sirelite õitsemise aegu
Ootan sirelite aega,
nende lõhna magusat.
Juba tunnengi end
seitsmendas taevas olevat.
Sirelid kui õitsevad,
siis kaunid ajad meenuvad.
Armsam mulle ikka tõi
valgeid sirelid.
Kevad kingib kauneid hetki,
jäävat ilu südame peal.
Valge sirel kui see õitseb,
siis kaunid mõtted on Sinu peal.
Ma kõnnin sust mööda
mööda seda teed
kus sireleid oli õitsele kord löömas
On tuhaks põlend need
Neetud olgu need sirelid see tee ja sina
mille tuli mult võttis
Ja neetud olgu see tegu mis tegid sa siga
et elu end paigast sättis
Sa jätsid mind teele üksi
Algul nuusutama sireleid siis tuhka
Nüüd süütul ilmel kõnnid mööda Süttid
mu vihast ja kuhtud siis tuhka
Ruttan edasi ja muigan vaikselt
Homme istutan su pähe sireleid
Läbitud on puhastusetuli Oled paikne
Nüüd taas võin nuusutada sind ja sireleid
Sirelite aegu
All sirelpõõsa lillatavaid sarju
mu valge käsivars kui luige kael
nüüd püüab kobaraid, mis okste lael
loond loogeldes suurt värisevat varju.
Ja silmad niiskuvad: ei julge harju
nad iluga, liig raske minu vael -
ah, piki maja violetne pael,
seal pungi puhkemas kui suuri marju.
Ja tõstan säravamat safiirkrooni,
et see end juuste kullakuhja plehiks,
ma õite rasket küllust üle pää.
Taas tunnen tuksatavat noori sooni:
on nagu mind mu õtsev veri ehiks,
ah, elada on imeliselt hää!
Kevadet saadavad õied
Mairoosid on 2 nädalat lahti
ja pane ka mujale vahti
sirelid, kibuvitsad ja jasmiinid
endiselt päevadel on värvid;
kevadet saadavad õied
haaravad neid peotäied
neiud pargist ja aias
iga mesimumm lõhnast maias;
nüüd, kuis nädal soe olnud
me suve nautinud
ootavad noored hinged jaane
mis täidavad unelmate plaane;
ning minagi nende seas
kirevad mõtted on peas
minu tõelised õied on naised
on tunded ebamaised;
ma nägin karikakrast pärjaga
vastutulijat üks päev sõbrannaga
juveeliks oli keskel iirise õis
küllap issand ingli alla saata võis;
seda aura .....
9 kuu ikke lõpp
Päris tillukesena ma mõistsin minna kooli
kuid sellest tänapäeval enam hooli
pole sealt sõpru ja häid aegu tulema
kõik seal nii nõme, et pangu end põlema;
on homme 2 juuni, saab tunnistused kätte
iga Juku ja Mari teevad viimase võtte
mida paremad hinded, seda vähem jama
vanematel alati nendega on draama;
raiume end maha homme ahelatest
utoopia ja rutiin inimeseks olemisest
on ka muid ja paremaid viise areneda
nii et lapsepõlves saaks päriselt mõnuleda;
täna õhtu päike särab õige ilusalt
ja nagu homme hommik tuleb mõnusalt
ei loe koerailm või muu vilu o .....
Ühel suveööl
mu rõõm mu sõber
mu nukrus
nüüd akna saad
pärani lükata toas valla
oo mu aeg mu öö mu päev
mis jõena Sinusse suubub
veel värisevas hetkes
hoian üht silpi Su silmist
Su helgist
kui kaugel võib rööbiti
rutata kui ligidal rööbiti
rõhuda
kui suur Sa oled ja kui väike
kuidas ma mõlemat vihkan
kui nad koos on
veel on meie vahel Sind ja mind
praegu oled Sa ihu minust
veel jõgi mis minusse voolab
tulek ja minek
nagu minu ja Sinu laps
mida meil kunagi ei sünni
jälle laotab mind igatsus
mööda ööd laiali
loot .....
Toomingas
Saab nautida aastatega praegut
maikuus nagu Eedenis hingata
pole olla kevade naudingut
ilma toomingata;
ning õunapuud ja sirelid
tulbid ja kirsid
soojad tuuleiilid
värve aias puhusid;
kõik need nupud õitest
ja pärast vihma toominga aroom
praegu kaunim aeg minu meelest
kui on kevadel praegu see iseloom;
mu lemmik roosõieline taim särab nüüd
Kingitus emale
Maikuu täis ööbiku laulu
Maikuu täis sirelid
Maikuu täis säravaid silmi
Maikuu täis naeratust
Maikuu täis südamesoojust
Maikuu täis andestust
Maikuu täis kirgede rõõmu
Maikuu täis õnnistust
Ema!
Selle kingin kõik Sulle
et Sa rõõmus olla vaid võiks!
Kihlatu
Õppisin, et vahel pole vahet,
on puudutus käel külm
või hoopis hell,
kas hindan sinu omadust
või tahet
või seda, mida lasub südamel...
Ehk seda, mis on varjul südamel.
Õppisin, et tihti
pole vaja
venitada kummi, kuni puruneb
unistusi,
mida hoitud kaua,
sest mõni asi niigi ununeb...
Jah, mõni asi niigi ununeb.
Õppisin, et sinu hoolde jätta
võin vabalt oma
lugemata lood
ja sammumata sammud,
mis mu hätta
sattununa kohale sa tood...
Mu üksi olles kohale sa tood.
Õppisin, et kitsaks jäänud rada
teeb käänakutes
pöörde millalgi -
ning avarust saab
.....