Sõnale sise leiti 290 luuletust (copied)
Eesti on ja jääb
Sinine on meie taevas,
must on tume metsaviirg,
lumivalges pilvelaevas
kõrgel pilvepiiril siin
vaatame, mis meil on olnud,
mis on varsti tulemas,
Eestit ümbritsevad ohud
sellel tuulepealsel maal.
Eal ei suuda ükski vägi
murda rahva tahet,
kes näeb ajast aega läbi
levitatud valet,
hoides vabana me hinge,
meie kodumaad,
aeg teeb ikka omi ringe,
Eesti on ja jääb.
- Tarmo Selter -
2023
Lõpetajale
Koolitee on läbi saanud,
uued sihid ette sea,
kasuta, mis elu loonud
Sulle läbi kooliea.
Võimalusi tekib mitmeid,
vali esialgu üks,
kuid Sa selles ole kindel,
lahti jääma peab Sul uks
proovida ja katsetada,
luua, elult õppida,
tülitseda, andestada,
endal luba eksida.
Kool vaid tarkust õpetab,
elama pead ise,
leidma endas peaksid Sa
oma inimese,
sisetunde kandlekeele,
hingepeegli enda seest,
elus kindla mõttemeele,
Teil õnne soovin südamest!!
- Tarmo Selter -
2022
Vanavanemad
Vanaema, vanaisa,
mõnel hoopis memm ja paps,
olid ka kord ema, isa,
kellel sündis väike laps.
Vanaisa, vanaema,
aeg on teinud oma töö,
nüüd on nemad lihtsalt kenad,
kell see omasoodu lööb.
Vanavanematel headel
lapselapsi üks või kaks,
kes see arvu meeles peab veel,
kallis on ju iga laps.
- Tarmo Selter -
2023
Ava tarkusele uks
Uhkelt kooli poole Sa
täna oma sammud sead,
olles valmis tarkusteks,
teadmisteks ja oskusteks
uuel õppeaastal just,
leides kõike õpikust,
lisaks õpetajalt healt,
kes ju kõigest kõike teab.
Uus on aasta, õpilust,
ava tarkusele uks!!!
- Tarmo Selter -
2023
Ole Sina
Lase päikesel paitada palet,
lase tuulel sasida pead,
ole hetkes ja ajas, mis tuleb,
et olla ja tuua Sul head.
Naerata, loo ja ole ise,
lase tunnetel tulla enda sisse,
nii lood Sa endast inimese,
kes on tugev ja valitseb hetke.
Leia hetked, et elada endas,
ole see, kes Sa tahad, sisemuses,
sinitaevas Sind vaikuses embab
ka elu tormises olemuses.
- Tarmo Selter -
Tore sügis
Polegi see sügis hall
ei näe vivmapilvi taeva all
pole kuulda linnukeste kurba siutsu
sügis täis on kirjut säutsu
Päike kuldab metsateed
kraavis ojakene niriseb
üksik porikärbes kuskil piriseb
samblikus rästik sisiseb
Siilipere lehtedes lulli lööb
orav puu otsas käbisid sööb
karuott laisalt mõmiseb
lutsib käppa, mis mesine
Haavikuemand silkab siia-sinna
kõrvad kikki, kuulab kuhu poole minna
jänkupojad kõik on teisel pool teed
sabatuti otsas neil värin on sees
Sügis soe ja tore on
tiigipervel krooksub konn
nii lõbus kõigil olla on,
sest tore sü .....
Võta aega
Võta endale aega,
veidikeseks laena
endale hetk,
et teha üks retk
iseenda sisemusse,
vaikivasse olemusse,
leidmaks end taas
eluhetkede seas,
nautides rõõme ja ilu,
mida vaid peitumas Sinus,
kuid mis on vajunud alla,
kõik olemus päästa Sa valla,
leia end ja ole Sina ise,
nõnda endas leiadki Sa ime -
iseenda tunded, olemuse,
oma rõõmuhetked, andekuse...
- Tarmo Selter -
Haiku tõest
Tõde lähedal -
seda ei pea otsima,
kuulake südant.
Tõde alati
peitub sisemaailmas,
hinge muusika.
Lõpmatu mõte.
Tunnetusele püüdle -
tee sinna on pikk.
Süüvi endasse,
see heidab tõele valgust
ja elutarkust.
Kurb elutõde
on julm ja paindumatu -
lõputu võitlus.
Liiguta, heitle,
täiusta oma vaimu -
omanda tarkust.
Hea võitleja on
oma eesmärgis kindel -
see on elukunst.
Eluraskused
annavad meile tarkust,
jätavad jälje.
Elumuutused
aitavad meid arengus,
tõeotsinguses.
Sinu tõde on
sinu hinge peegeldus -
.....
Midagi head
Räägi mulle
midagi head.
Midagi, mida
tunned
või tead.
Midagi, millest
tõsiselt hoolid.
Millestki, mida
ei õpeta koolid.
Näita mulle
midagi suurt.
Midagi kindlat,
mis meenutaks
juurt.
Midagi sellist,
mis oleks
ja jääks.
Liivatera, mis
osutub mäeks.
Ning viimaks
teegi
midagi head.
Midagi, mida
tahad
ja pead.
Midagi, milleta
ei saagi olla.
Öelda et võiksid:
jess,
tasus tulla!
/Mari*Uri/
IMPROMPTU.
Kesk suudluste äikese-sadusid,
kesk ihalduste hämardavaid padusid
need tunnid, need tunnid kadusid
kui öösised välgud pilvedest sähvates.
Ei mäleta muud kui kallistuste hoogu,
kui noore vere põhjani vapustatud voogu
ja käte vahel painduvat pilliroogu –
rõõm tuli kui väehulk lippudega.
Südamedaam
Kallis Südamedaam, Sa loodad, et saan öösiti magada
Ehkki pole seda võimalik kuidagi teostada
Eriti siis, kui minu mõttemaailma ränduri
Nimi on identne Sinuga, kes rikkus mu anduri
Sest turvamehed olid lummatud Sinu võlust
Ja mitte keegi ei saa Sind kuidagi oma mälust
Kuid mis seal ikka, oma vaimusilmas Sa teadsid seda niigi
Et andsid lisaks kaasa ka oma sära, mis kukerpallitab ringi
Kuigi see pole enam Sulle uudiseks, mu hinges valitseb kaos
Süümepiinad, tunded, emotsioonid, mõtted - kõik on hoos
Kaitseressursid selle peatamiseks on kah tarduma jäänud
Uus elu olek .....
Hing
Iga hing on imeline,
olgu vana või siis noor.
Iga sünd on tulemine,
uusi kogemusi toob.
Kui Sa kuulad hinge kõla,
hingekeelte muusikat,
tuleb osata vaid seda
endalegi tõlkida.
Hing see juhib sisetunnet
läbi Sinu südame,
olgu täna või siis homme,
oma hinge hoia veel...
- Tarmo Selter -
SÜGIS
Kurvad on sügise kõlad: veel kõrvus mul kurgede kruuksed ja haneparvede hala hallide pilvede all ning koltunud lehtede kahin, kui tuli tuul . . . Eest leides laastatud põllud ja raasitud laaned ta oigama hakkas: ei taha, ei taha, ei taha-a-a!
Meie, mu südamesõsar, kes kümneid ja kümneid kordi õite taastulekut näinud, ei saa ju ta traagikat tõsiselt võtta. Rohkem põhjust küll oleks meil kahel, päid toetades teineteise õlale, natuke nuuksuda.
Ma olen pannud segast
Ma olen pannud segast
ka selget olen pand
mind peetud on kui segast
ja antud armuand
ma olen saanud raha
ja riided söögi toad
on tihti väga paha
jalg märg või nürid noad
ma kardan sisekorda
ja tolmulappisid
ei suuda teha korda
ka seinakappisid
ka kahhelkive seina
ei oska laduda
ma oskan
kasteheina
vaid ära kaduda
Kõneldes
Kõneldes südamega,
väljendad Sa tundeid,
kõneldes hingega,
näitad enda sisemust,
kõneldes mõistusega,
oled rahulik ja kaalutlev,
kõneldes käitumisega,
väljendub Su mõttelend.
Kõik, mis teed,
on osa Sinust,
hetked Sinu seest.
Sa elu näed,
saad osa ilust
või varjudest Su teel...
Tarmo Selter
2022
VALGE KÄSI.
Vastu aknat tuiskab lund:
ei saa und, ei saa und!
Olen naisi vist näinud vähe:
meelest üks valge käsi ei lähe!
Nagu marmor, meistritöö:
vilgub ja välgub läbi öö!
Tuksub süda ja kuumab palge:
küünarnukini paljas, valge!
Ah, üks mõte südant sööb:
kelle ümber see käsi lööb?
Kelle kaisus ta praegu magab,
kellega armu ja kirge jagab?
Käänlen, ei saa uinuda,
nõnda üksinda olen ma.
Nõnda palju mul tuiskab põues,
kõle on toas ja vingub õues.
Mis küll ihkab, õhkab rind?
Valge käsi et vaigistaks mind.
Tuleks ja kallistaks salakesi,
huultele .....
Üksinduse randadel
Mõnikord kujutelm endaga viib su
läbi maailma, mis magab.
Mäletan, igatsus ringutas tiibu
mu tolmunud künnise taga.
Kuidas mind kutsus ta lummurinime
hukutav imepära!
Ma seisan ses elus kui pärli ees pime
ja ometi naudin ta sära.
Mäletan, heledas hommikupuhtes
tõusin kui pakatav rohi,
aldina valu ja valguse suhtes,
rõõmus, et tajuda tohin
kõike, mis tundeile tarmukust annab:
kevadepuhanguid noori,
mängurikirge, mis õlgadel kannab
sõnatu kurbuse loori,
pahe ja vooruse võitlusenimbust
rahutuil otsisklusretkil,
joobumust, võimsalt mis meeltesse imbus
eneseületushetkil.
Magu .....
— Artur Alliksaar
