Sõnale soit leiti 175 luuletust (top)
Istmed
Kuidas jõudsin siia
Kus ma olen hetkel
Olen hetkel
Maaliinibussi tagaistmel
Vastasistme seljatoele
On kirjutatud
Markeriga
Taavi on munn
Nätse leidsin ka
Istme alt
Ja sosinad
Kuulen
Vastasistmel istujalt
Kui kuulan
Hoolega
Ja iste
Kus ise istun
On punane
Veidi katkise istmekattega
Ja siia istmele on kirjutatud
Mina olen munn
Mina kirjutasin selle
Markeriga
Siia
Istmele
Kus ise istun
Eesti laul 2022
Ütlesin mullu, et tahan telerit lasta
püssist, kui pole head vaadata
sest jälle Eesti Laul pettis
teleka kaemise isu ära võttis;
jälle samad näod meil
kas paremat pole teha teil?
laseks äkki transal Itaaliasse sõita
et saaks Rootsit esindavat neegrit võita?;
Elina DELFile ütles, kuidas kukkus
reiting ta eneseväärikusega hukkus
võlts naeratus ei tee küll paha
aga ise mõtleb: "Laske mind maha!";
see aasta võitis kuumavereline
kelle esitlus umbkeelne
pole lootust Stefaniga
isegi su intervijuu oli aksendiga!;
riigikeeleta sa võitu ei teeni
aga n .....
Lapikene maad vanadele meestele...
On mõni mees kes räägib nagu jõuab….
Teab täpselt kuidas elama peab hästi..
Kui ükskord elu sadamasse sõuab…
Ta jüngrid vapralt jätkavad kuis kästi…
Üks on tark ja räägib kuidas teisi võita.
Iga sõna pole kaugelt sulakuld…
Ei käi ta jala, tahab uhkes tõllas sõita..
Ta tarkused kord katab surnuaia muld….
Räägib teinegi kes pole nõnda tark…..
Ja iseloomu pole temas kuigi palju
Lõpuks maha Ikka maetakse ta sark…
Eks voolav vesi lõhub kõvemagi kalju…
Sa oled tubli mees ja elad kuidas jõuad..
Käid vahest kirikus ja patud andeks saad
Teenid u .....
Puhvet 24/7
Iga kord pealinna
teel või tagasi sealt
on kena koht, kuhu minna
see kunagi ei lahku kohalt;
märjamaal vallas puhvet
see 24/7 ärkvel
täidab tervet kõhtu
kevadel, suvel, sügisel ja talvel;
annan oma au ja kiituse
kohale, mida mäletan väiksena
see proua annab hea soorituse
alati puhvetis meister kokana;
praadi, burgerit ja eri jooke
saan endiselt valida omale teed
pakutakse šokolaadi ja kooke
puhvet 24/7 - meile kallis oled
Trikk
Sula õues kadunud
ja Juku toas igavlenud
vaatas pealt garaaži ust
ei hoidnud tagasi uskumust;
kuidas trikki teha oskab
vajutab nuppu ja alt lipsab
mil mehaanika alla läheb
ja ise edukalt pääseb;
sõitis esmalt auto Emajõkke
ja võttis eest ka muu tõkke
testis oma jooksukiirust
ja luges sulgemist;
teeb kätekõverdusi, kükke
nii pani nupule klikke
libistas end jalad ees
aga pea veel oli sees;
isa kuulis pealt masinat
pidas maha pominat
garaaži sisse astus
ette ilmus avastus;
nägi, et lahti uks
ja Juku kaheks tükiks
pea veeres ikka veel
polnud mistkit .....
Pika linaga
On veebruar ilus kuu
ja naerul on rahva suu
vastlakukkel, supp, leib ja kama
isuäratav retsept pühadel sama;
krossirada ja ATV
ning palju palju lund
enam paremaks ei lähe see
võidusõidu tund;
piip on ees, põleb roheline
ilma kiivrita gaas sisse
võtab hoogu sohver selline
palju takistusi rehvide jalutsisse;
kordi 1,2,3
lendab lund, veri ja tolm
kordi 4,5,6
ikka kihutab päris tuus;
nüüd 7,8,9
annab masin peksa
nüüd 10,11,12
ei tehta välja neist;
kes mäest alla sajavad
erinevas eas põnnid
masina rataste all lendavad
kõik need kõnnid;
jääb al .....
Jõuluvana ootuses
Jõuluvana tule juba
ühes päkapikkudega
valge lumi katab maad
saaniga nüüd sõita saad
Oodanud olen terve aasta
olen olnud kukupai
jõulusoovidestki juba
pikk nimekiri valmis sai
Kui sa praegu ei saa tulla
saada päkapikud külla
aeg siis mõõdub rõõmuga
rõõmud eal ei otsa saa
JALAJÄLJED IGAVIKUS LUMES
PIME METS OOTAB MIND,
ERKSAL JA VAPUSTAVAL JÕULUKUUL.
HELISEV VAIKUS MUL KÕRVA LÖÖB,
ÜKSIK TUUL MUL KANNUL KÄIB.
OLEN ÜKSI SELLEL TEEL,
AINULT VÕÕRAD JÄLJED LUMETEEL,
ON MINU KAASLASEKS,
SIHTPUNKTI,
MIDA MA EI TEA VEEL.
TAEVAS SINAKASKOLLANE KUU,
VALGUSTAB MINU TEEKONDA.
METSALISTE HÄÄLT TEEVAD PÕÕSAD,
PUUD MINUGA EI RÄÄGI.
MÄEAHELIK MULLE VASTU VAATAB,
LUMEHULKASID ALLA PAOTAB.
PÕTRA MA SILMAN,
AGA LÄHME OMA TEED.
KÜLMUNUD ON KÕIK VEED,
LINNULAULU MA EI KUULE,
MÖÖDA ON SIIT SÕITNUD REED,
KAUGELE, KUULE.
INIMTÜHI KOHT,
VÕI LIHTSALT MULL .....
Suvel läbi kodu Eesti ...
Rattad veerevad ja ees maailm,
uus avaneb kui seni näinud silm.
Vastu ruttab taevas ,mets ja tee,
sild, mis üle läheb sillerdava vee.
Nüüd , erinevad ridamisi - majad,
tänavail , nendevahel askeldajad.
Tüdrukud , tulbi kirjud seelikud,
elurõõmust , naerust ülemeelikud.
Lõpeb tänav puud, sirelite põõsas,
pleekinud õite lilla , päikeselõõsas.
Lai rukkiväli , mustamulla - rikkus,
silmapiiril järveni , põllul - pikkus.
Nii sõitnud läbi poole Eesti maast,
näinud kodukanti, selle - rahvast.
Maa meil väike piisab päevaajast,
sul seespool teha ring, pi .....
Veel mõned read plikaeast
ikka veel unistad pimedas
huulte puhtusest
näo piineldes surud patja
nutma puhked
akna all seistes
kuupaistega alanud ööst
vaikus hõbedane rohi
tähtede vöö nii hele kuu
lugematult taeva
kuldseid kirsse
öö mustal sametil
mis hiigelsuur
*
käe sõnade kirjutamisest
vabaks lasi otsa saanud
paber
karile sõitnud riim
varem oleks pidanud
juba tegema seda
see oligi liigne piin
Pegasus
Valge hobusega Sa ei tule,
selles ma olen kindel.
Pigem Pegasusega.
See oleks isegi nunnu.
See teeks mu tuju heaks.
Lendamine teeb alati mul tuju heaks,
toob lapseliku rõõmu tagasi,
ravib neerud terveks.
Ma ei oska Sulle öelda,
kas pegasuse juhtimiseks on vaja lube teha
ja kuidas praeguses õhuruumis nendega sõitmine mööduks,
aga ometi,
kuskil nad sõidavad,
kedagi nad kannavad,
ma arvan, et neid, kes neisse usuvad.
Kirjandusõpetaja ütles kunagi, et puhasta oma laused prügist.
Kirjanduse professor, aga, et kirjutamine on üks teraapia vorme.
Eriti kui oled .....
Slava Ukraina
Varastel on pikad näpud
pikad ahnitsevad käed
varastel on tuumanupud
jõhkrad relvad suured väed
Läksid varastama taevast
võtma tükki jõest ja merest
tankist lennukist ja laevast
kostiks lennutasid terast
Läksid vargad silmad näljas
mõtteis juba jagamas
näpud kuldses viljaväljas
väiteis rahu tagamas
See turulkäik- kui poodisõit
justkui telliks väikse viina
justkui kergendanuks põit
kuid kõlab: "Slava Ukraina"
Metalli verd ja laipu kuhjub
tulgu aina- juurde mahub
iga uuem rünnak luhtub
kallilt saabub lõpuks rahu
Miks sa sõdid vene .....
aprillis
lööb pärast talve
haljendama põld ja nurm
samamoodi heleroheline
nüüd on jälle elu igavene hurm
mul kahju hakkas
et poisieas pajupill
jäi tegemata
pritsmeid pööreldes
vesiveski koduojale
rõõmust kilgates ehitamata
varandus teele mida
võtta jäi kaasa tulemata
vajunud on igaveseks
Elva jõe põhja kõrvus tuul
lahtistel jääpankadel sõitmine
silme ees Peipsi avarus
pähe hakkav vabadus