Sõnale soojus leiti 408 luuletust
Tuuleiil
Tuuleiili võimus vaikselt võtmas maad,
päikselises kuumuses küll veidi jahutab,
kuivatades siiski põldu, radasid,
ojasid ja niite, puudelatvasid,
viimseid rohututte kõrvalisel teel,
kus on loodus vaikkselt võimu võtmas veel,
tuues juurde kurbust, vines leitsakut
nii õhtutunnnil hilja kui väga varakult.
Tuuleiil, Sa puhu siia kauged pilverünkad,
tumedamad pilved või siis hoopis tormiks hakka,
too Sa meile vihma, maale kosutust,
loodusele soojust, headust, armastust.
- Tarmo Selter -
2023
Kiituse jõud
Meenutan toda puhku,
Kui keegi ohtralt mind kiitis,
Tundub, et leidsin kergeima viisi,
Kuidas lasta rõõmul puhkeda...
Need mõtted kurjad, jõhkrad,
Panevad riknema päeva,
Siis kiitus torkab pähe,
Ja viskab neid peast jõkke.
Igal omal sammul,
Vaibumatu kahtlus ligidal,
Tean, ei paista see pidevana,
Kuna kiitus tuleb kannul.
Jällegi õel sisemonoloog,
Julmalt hirmu minul loob,
Lausungit elustan – ootan,
Senikui seda ära toob.
Mõttevoost pahadus eendub,
Mind liigutab tugev veene,
Kindlasti kõik ümber kujuneb,
Kaunis kiitus mälust ei unune .....
Veidikene kurvavõitu näib
Pesas üks linnukene tuttu end sättis,
siutsus kuni magama jäi.
Hommikul päikesekiir pesasse piilus,
linnupesa sai soojust ja valgust täis.
Õhkõrnast pilvekesest vihma tilkus,
linnupojuke sai janu täis.
Linnukesi sügis kutsub,
terve ilm on kära täis.
Armastus ei tunne piire
Kaua hellitasin lootust,
siiski tulid Sa vastu ootust,
ilma silmasärata,
hingepauna rõõmuta.
Kaua suutsin vaiki olla,
pisaraid kokku korjata,
tardunud meelel ja kehal
kurbust südame all ohjata.
Elu valusaid hoope jaganud meile,
kahju sest, et polnud kurval ajal lähedal.
Nüüd langesime teineteisel kaenlasse kui sügis suvele
ja kallistustes vaikisime.
Etteheiteid täis külvatud rada,
neid ei olegi ju vaja,
sest kurnatud hinges ja meelepahas
õnn uuesti õitsema lõi.
Oleksin võinud ju teisigi võtta,
Sind hätta jätta ja unustada,
kuid segased tunded lõin kà .....
Pimeda palve.
Kas minu silmad räägivad Sulle?
Näed Sa seda kirge,
Mis pillub pilke tulle?!
Kas ei ole seal natukene hullust?,
Veidi soojust või ägedust!
Sutsukene kindlust või meeletust!
Ehk armastust, ehk vihkamist ning raevu?
Armukadedust ja lihtsaid maiseid vaevu!
Kas nad ei ole siirad,
Need minu silmad?
Ãœtle mulle .....
talve peavalu
Laman autos tagaistmel.
Külm on.
Lumehelbed lendavad klaasile,
tee peal pori, libe.
Linnakuma ja see soojus - miski ilus.
Lehtedest tühjad on puud
ning valutab pea.
Lumi, lumi …
Viimane südamelöök.
Lumi, lumi …
Kustunud tuled ja öö,
mis on ja mis oli.
Öö
Öö saabumas koidiku eel,,
teda katmas on udune loor,
õrnalt kaisutab kastesel teel,
päikseloojangu Sinule toob.
Öövaikuses vahel on helid -
on naeru, on kilkeid öises ilus,
mis kestmas veel hetkedes seni
kuni vaibumas öökülmas vilus.
Öös kõnnime, Sina ja mina,
suvesoojus veel saatmas on meid,
kuigi pimedussse mattume täna,
koiduvalguses leida meid võib.
- Tarmo Selter -
2023
Päikeseketas
Vahest vaatan päikeseketast taevas,
ühtaegu rõõmustan ja kurvastan.
Rõõmu tunnen päikese soojusest ma,
kurvastan
kui pilve taha peitu poeb ta.
Siis tunnen süüd ma eneses,
mida küll teinud ma,
et päikeseketas pilve taha peab peituma?
Ja valu käib südame alt läbi,
hing nutab vaikides.
Tunded kõik on pahupidi,
maailm katkine on ees.
On
ja Sa oled ka
alati mul kuklas istunud
ma ei saanudki eriti täpselt aru
kui ma väikene olin
aga Sa jäid mulle meelde
ja oled siiani minu südames
Sa oled valgus
ja soojus
kui ma tagasi vaatan nendele aastatele
Sa oled siin
alati püsinud
minus
ja ma ei taha
kedagi teist
sest
Sa oled ületamatu
ja see pilt
mis on kuvatud
minu koljus
see jääb
see on jäänud
Kuumal rannaliival
Rannaliival kuumal
me üksteist leidsime,
siis häbelikult silmad
me ära peitsime.
Sa lebasid mu kõrval,
vahest ringi pöörasid,
kui päike paistis kuumalt,
Sus kired möllasid.
Su šokolaadi värvi keha
ja Su maasikmagusad huuled,
mind ära võlusid,
kuumas päikselõõsas ma aina sulasin.
Märkamatult päike loojus
punetama taevas lõi.
Meie kehad kandsid soojust,
kannavad tänapäevani ja elu lõpuni.
Suvi
Ilus aeg on täna minna
ilusasse kuldsesse liivaranda,
käärida püksisääred ülesse
ja sumbata põlvistsaati merevees.
Visata pilk sinitaevasse,
saata lahke naeratus kajakatele,
kanda südamesoojust üle lainete,
õrnu suudlusi meremeestele.
Kevad kaunike-.
Suvi soojusega täidab südame-.
Suvi kuum meelitab rännule,
nagu rändlinde sügise-.
Emadepäeva hommik
Päikesekiired viivad hommiku- une,
linnukoorid hõiskavad akna all,
äratavad kalli emakese üles,
emakese, kel soojus südame all.
Kuldne päike aknasse särab,
mahe tuul puhub aknasuul,
ema kallikene ikka veel magab,
kõnnin kikivarvul ma.
Lilled laual õilmitsevad,
imeliselt lõhnab toomepuu,
ilus päev see kestab kaua,
emadepäeva hommikul.
Emadepäev
Igal hommikul, kui silmad avan,
ema lahke pilk mind tervitab,
ta naeratus suul on nii särav
nagu kuldsel päikesekiirel
sinise taeva all.
Ema süda on nii aval,
sealt rõõmu leiab ja soojust saab.
Seal kurbusel ja murel oma koht on,
üks pelgupik südame peal.
Igal õhtul, kui silmad sulen
ja ootan und head,
ikka ema mul meelde tuleb,
ükskõik kus siis viibin ma.
Kõikjal looduses näed ema,
emadepäeval ilu vaid näed.
Seda ilu endas kannavad kõik emad-
Olgu tervitatud kaunis emadepäev!
Rutakas mõte*
tahan tänada seda inglit
kes päästis mind surmasuust
kes hoidis mind
kui ma murdosa sekundi vältel
suutsin vaid mõelda
kuidas ma langen
ja millal ma seda teen
uudishimu ei vii alati sihile
vahel on liigne uudishimu takistuseks
edasiliikumisel
kuidagi peavad rongid käima
ja liiklus säilima
hirm elu ees
läbi kukkumise ees
et prantsatad isegi trepilt maha
nuttes, et miks just minuga juhtuvad sellised asjad
et emo külastan tihedamini kui oma surnud sõbra hauda
keegi hoidis mul käest
ja päästis mind
küllap oli see torge
et ära kipu sinna surnute maailma
kui .....
Ema igatsus*
süda murdub
reis määrdub
määrdub sini-punaseks
trepist alla
tasapisi
mitte rutates
ilma muhkudeta
aga ometi
siin ma seisan
arglik nagu uruhiir
ja seda veel heidetakse ette
et miks ometi ei ole ma
koleerik
või kärsitu sapiga inimene
olla osa maailmast
olla osa perekonnast
mis paneb mind tundma
et aina enam tahan varjuda oma kookonisse
tahan seda rahu ja tasakaalu
vajan oma ema
oma ema rahu ja soojust
sellist sõnadeta olekut
kus maailm ei kõigu nii palju
seda emalikku soojust vajan ma kõige enam
ei vaja suuri sõnu
ei vaja plaanide muutmist
vaid kindlu .....
Jahedus
Tulbid ja võililled juba lahti
see on maikuu tunnus
aga ega taimed pea vahti
et kevadega tuleb suur miinus;
nimelt temperatuuris ja sajus
taevas hall ja see kole
ülistamine meil nüüd vajus
tagasi sinna, kus rahul Eestiga pole;
eile sadas rahet mere veerel
kus ma tööd tegin
üllatusi ilmal on järel
terasi tundsin, püüdsin ja nägin;
lörtsi tuleb järgmine nädal
see vastutasuks soojuse pärast
põdrad omadega hädal
et pole ilu saada lõunanaabrist;
kusagil ju oli 20 C juba
ja mitte see aprilli kohta sobinud
pole küsitut sellele absurdile luba
nüüd suve .....