Sõnale sook leiti 91 luuletust (pop)
Sünnipäeva luule lastele
Alles oli emal väike beebi
aina tatsas mööda tuba.
Pea tal märg ja juuksed sassis
oma kõhu tühjaks rassis.
Tuli uperdades kööki
rippus põlles,nõudes sööki.
Aga täna(nimi)juba suur
seljas kleit tal täitsa uus!
-----------------------------------------
Kaua laps siis hällis püsib,
juba rähkleb, juba rüsib.
Paneb oma pehme sääre
üle kõrge hälli ääre!
-----------------------------------------
Pese hästi puhtaks musi,
emmelt-issilt torti küsi,
ole hästi virk ja pai
aasta vanemaks ju said!
-----------------------------------------
.....
Sünnipäev
Lastel on sünnipäev;
põllul aga künnipäev.
Farmis jälle tünniüäev;
emadel sünnituspäev.
Sõnnipäeval ootamas on;
trill ja trall.
Künnipäeval;
aga traktor ja kombain.
Tünnipäeval;
kapsas ja suur tünn.
Emadel sünnituspäeval;
emakas ja laps.
Kes On meie ema?
Koristaja on me ema kraamib tube kraamib kööki.
Samal ajal kokk on tema kogu perele teeb sööki.
Ärkad vahel enne koitu märkad ema keedab toitu!
On meil virk ja väle ta.
Peale selle käib ta töölgi,aga kus ei mäleta.
Veel on ema õpetaja -
koos meil tähed selgeks saavad.
Ema arstki on, kui vaja -
ravib terveks muhud-haavad.
Kui me grippi jäime talvel,
istus öösitigi valvel ...
Ema õmblejaks on meile -
Uued pluusid temalt saime,
vanad puhtaks pesti eile -
ema oli pesunaine.
Peseb, kraamib päeval, öölgi -
on meil virk ja väle ta.
Peale selle käib ta töö .....
Mäss kooli vastu
Koolid lagunevad,
Seinad pragunevad.
Õpsid on jobud,
välja näevad nagu jõehobud.
Kooli tulin üks päev.
Kahju küll - aluspükste väel.
Tulin kooli bemmiga,
lasna gängsteritega semmin ma.
Kooli uksel kirjas "KIIRITUS".
Huvitav, miks mõnel õpsil kapis peidus piiritus?
Õpilastele ei meeldi üldse saku*
Õpsid ütlevad: "Saad viie, kui altkäemaksu pakud."
Miks nii mitmed kasutavad põsepuna.
Ütle nüüd neile: "Ime muna!"
Koolis toiduks jälle lobi,
maitseb ka kuis koera robi.
Koolis käia pole lust,
kui joogiks sööklas a .....
Minust saab jõulumees
Kui ma saan vanaks.
On mul päris kindel plaan,
hakkan jõuluvanaks.
Veidi harjutama pean,
kuidas anda kinki.
Kapi otsas küll ma tean,
on meil vitsakimpki.
Minust kasvab jõulumees,
õpin seda kunsti.
Pärast sööki on mul ees,
juba veidi vuntsi.
Sookure hõik
Tulen, et minna,
lähen, et tulla –
pealtnäha lihtne on see.
Lähen, et tulla,
tulen, et minna,
pühkides palgetelt vee.
Lähen, et tulla ja
tulen, et minna –
harjutan loobumist nii.
Tulen, et minna ja
lähen, et tulla
ning näha, kas igatseti...
Mine, et tulla,
tule, et minna –
kaotustest võidavad kõik.
Tule, et minna ja
mine, et tulla,
hinges sookurgede hõik.
/Mari*Uri/
Vanaema armas köök
Minu vanaema köök on pisike,
aga ta on nii kallis minule.
Alati, kui vanaemale külla läen
on see minu suur rõõmu-ja õnnepäev.
Minu vanaema on nii lahke ja hea,
tema koogilõhnalist pisikest kööki armastan- ta teab.
Köögilaual linik pitsiline,
selle heegeldas mu vanaema ise,
Põrandal narmastega vaip on maas,
seinal ripub ajahambast puretud vana maal.
Köögiaknal väiksel,
suurte lilledega kardin on ees.
Ja alati, kui kardina vahelt sisse piilub päike
ja väikest kööki valgustab,
siis märkan vanaema põsilt rõõmuläiget,
oh, kuidas ta rõõmustab!
Köà .....
Nüüd jäta päev ja jäta töö,
sest kätte jõudis jõuluöö.
Sa palju verivorsti söö
ja lase lõdvaks oma vöö,
et siga saaks su kõhtu täita...
Sülti käega makku aita.
Hapukapsas pole laita
pärast sööki vatsa paita.
Võta pihku topeltkringel,
anna puhkust aasta pingel.
Piparkoogid, vahukoor...
Saabub varsti aasta noor!
Sügis metsas
Põdrakärbes mudib pead
Ma haistan seenelõhna
Autod metsaveerel reas
ma haistan seenelõhna
Ämber nuga kummikud
ma haistan seenelõhna
samblal puugid sunnikud
ma haistan seenelõhna
Noaga teen ma imesid
viis riisikat mul kõhna
ämber täitub pimesi
viis riisikat mul kõhna
kodus ootab nälgiv pere
viis riisikat mul kõhna
endalgi on kere hele
viis riisikat mul kõhna
Toiduriismeid täis on köök
nuustik peseb pannipõhja
kurgust all on pidusöök
nuustik peseb pannipõhja
põsed pruuniks värvind soust
nuustik peseb pannipõhja
nuustikut ka vajab lõust
kohe p .....
oiatus
sa ära hoia
jalga vahel ust
kui tahad võita
mind kui
usaldust
on seelikuid mul
pikemaid ja lühemaid
suurlinnu olen
elatand
ja tühermaid
ja ära ärata
mind poole viie ajal
on vastik meeleheitlik
uksekella tirin
liiglaiuv naeratus
nii iiveldama ajav
salalik sääse
tüütu serenaadipirin
kolm korda koputades
vastaks palju enam
teetassi tühjaks joon
vaid enne
karme lööke
sa vabanda kuid
ma ei jaksa
enam
alla kugistada
soojendatud sööke
Sanya
Vares.
Vares kraaksatades avas noka,
maha pillas kohvi topka.
Sellele järele vaatama ta jäi,
maandus ja hüples lähemalt kui täi.
Lootis kõhu täited sealt leida,
kuid vaid tühjust kohvitops piedab.
Lootus kilduteks kukkus,
varese ootus söögist hukkus.
Uuesti lendu ta tõusis,
kraaksatusega uut lõunat ta nõudis.
Tõusis lendu ja kaduski,
pärast teda vaikus maa peale end laduski.
kallile emale
Kui olin veel väike
tundus maailm nii suur mu ees
aga Sa olid minu jaoks lootust andev päike
toetasid ja aitasid mind suureks kasvamisel.
Päeval ja õhtul olid kaua tööl
ometi jätkus Sul aega kõige jaoks
meie laualt kunagi ei puudunud soe söök
süda täis armastust ja mälestusi mis ei kao
kunagi Sinu vastu, tahan tänada kõige eest
sest oled nii palju andnud minu heaolu jaoks.
Tean olid rasked ja unetud ööd
mil valvasid mu und kui olin haige
andesta et Sinuga olen vaidlend
asjade üle mis olid tühised.
Kui sul silmis valust pisarad
siis tea oma sõnadega .....
Jõulukuu
Hämardumas õhtutaevas,
valge lumi katmas maad.
Kaunis linnatule kumas,
peatselt ilmub tuttav saan.
See ju jõulumees, kes muu
oodatud ta jõulukuul.
Kes on olnud tubli, kraps
kingitusegi saab naks.
Küll on jõuluõhtu tore,
rõõmu, lusti nii mis kole.
Kahjuks õhtu läheb ruttu,
juba aeg on minna tuttu.
Külla tuleb teine mees-
Mati see, kel uneliiv on koti sees.
Seda meile silma puistab,
unemaale viib, ei luiska.
Unes näeme valgeid jõule,
pidusööke, jõulusalme.
Õnneks aasta pärast uus-
jõulukuu on tulekul.
Tõe Reliikvia
Enne kuulmatu, kuidas järjekordne trubatuur, täitmata oma lubadust,
vaid põgenes surma suust, inim loomus muutmatu, kui ta ei kuulanud,
Tõde, põgenev ja nõme, läbi sõrme piiluv, ilkuv, kaela lõugadest
ta ila tilgub, ja see söövitab, päeva röövimas, õigeks ennast röökimas,
kõik ta teod Väärikad, kui nende abil sööki saab, mööda nööri õpind kõndima,
seaduse silmuses, hirmudes, võtad osa süsteemist- oled osa viirusest,
Sest see on inimeselt inimesele üle kantav, ja rumalale tõesti Lihtsam Tee on nakkav,
Kui sa vaid mõistaksid, siis terve elu oma rööpais .....