Su südames ekslesin kui pimeloom, kuid iial ei leidnud ma ust.
Su keha kuum kui ahi Kuid süda tuisus jäätus Hingeküünlal murdsid tahi Mis leegi rinnus jäätas
muud endale ei palu jääks hinge alles me armastuse hellus õrnus Su kuum sosin kõrvus mõnel kuuvalgel ööl see verre nõrguks elu kohal kõrguks
tuled lähed mida ütled sa ei mäleta, mida teed saa ei teha , kõik on puh pah, su ümber laiali ja katki , miks ometi sa lähed . ja tuled kui su ümber kõik, on katki ja laiali.
-
Su otsaette vajutatud oli... eelmise luule algne ja parendus, selline moodne sõna see parendus.
Siiani mu süda hõikab EMA Hing otsib taga EMA Mul kunagi pole olnud EMA Süda ja hing nutavad. igatsevad, ootavad EMA
Käia ja näha, olla ja teha. Koguda muljeid ja magada maha. Kõik tuleb kasuks, mis meeled lööb valla, tarbetud mõtted pööningult alla. tri:nu
Ta vaatas mind oma soojade silmadega-, Ja päike. mis pilve tag peidus, tuli välja ilma soojendama. Soe pilk ja päikese soojus-, oh, kuis tunnen vahel neist puudust...
kui eha valgus märjal asfaldil kumas kaua mus Su hing Su peos olin nii tuulest murtud lill kui värisev lind kuis tahtsin eal teistsugusena poleks päevas enam mind
Päike paistis otse lillenupu peale, õis tasa avanes, rõõmupisar tilkus lillenupu sisse, süda õrnalt väreles.
Kui silmad sulen, siis kaasa mind vii, kus igavik ilutseb, taeva süles siis. Me eal ei kustu, vaid särame taas, igaöises tähistaevas.
Ma elamusi vajan nagu õhku, et tõsta oma sumbund vererõhku. Sai võrdlus Elisaga äge, kuid minus pole seda väge. Ma ise ilutegija ja oma rõõmu nägija. tri:nu
Talvine tardumus taandus Uuralite taha, iga keharakk kisendab elamuste järele. OK, liha on veel veidi nõder, aga küll ta kosub ja traavib vaimuga kaasa, paras paarisrakend. tri:nu
Mida naised.,......minul teile öelda on… No kui ütlen… ärge pidage siis viha… Printsiks ise tuleb suudelda teil konn… Ja lõpuks loota…et see tekitab ka iha…
Köök on nende mängumaa, päike ja igavene suvi. Saiad, pirukad, koogid hullamas kuldsel rannaliival, kuskile ei pea sõitma, puhkus on siin ja praegu. tri:nu
Emakesel ikka pai ma teen, lohutan, kui kurb on meel. Emakest ma ikka külastan, lilli kingin ja kallistan.
Sa oled üleni armas, Su süda kui päikene särab, ta soojust on ääreni täis. Su suudlus kui kevadtuul mahe ja hingepuudutus nii hell.
ärgata toas üles kus linn supleb üleni päikeses õitseb aias sidrun sinitaevas kõrgub iga tänava ja maja kohal see igatsus enne ei lähe üle kui istud Lissabonil ükskord süles
