Sõnale suda meel leiti 750 luuletust
Lahke meel
Lahkelt naeratan Sul ma,
hommik kaunis võib alata,
päeva juurde rõõmu toon,
rõõmsa meeleolu loon.
Lahkelt jagan sõnu häid,
kuulan, kuis Sul käsi käib,
mures oleksin Sul toeks,
südamlikke luuletusi ette Sul loeks.
Kui on lahkus südames,
ilu kõigis mõtetes,
siis on rõõmu elades,
igas hetkes viibides.
Mässav meel,eile veel
Meri mässas
Lained tihedalt vastu kallast lõid,
tugevalt uuristasid, sõid
Isegi taevas merega üheks sai
Keegi rahumeeli teed jõi,
pirukat sõi
Vabaduse hümn,--
kellegi pikali lõi
Sini must valged lipud
ja plakatite read....
Süda verd tilkus,
tunded lõid põlema
Hinge kurbus räsis
Miks nii valus peab olema?
Tähtis... sina... tee
Öeldakse
tähtis pole sihtkoht
tähtis on tee
Teest veel tähtsamad
on löökaugud
siis võib olla kevade
Siis võib
võibolla maurata
võib võibolla tükke teha
võib sind unedes kimbutada
Võin kõike mis keelel
mis meelel
mis seintele soditud
Võin sind- võin ennast
südame kujulise ukseavaga
üksikkambrisse lukustada
naljaviluks
Võin auke vältides
joobnuna vingerdada
võin valehäbi tundmata
neisse kukkuda
Sisse kukkudes vaid muiatakse
tähendusrikkalt kaasatundvalt
et ju see oli vältimatu
paratamatu
Tean kuhu lähen
aga pean meeles ka tähtsa .....
Kevad on kohal alati
Sind uskusin, kui ütlesid:
et tulen Su ellu tagasi
puhtana ja uuena nagu kevade.
Sind uskusin, kui ütlesid:
et teel takistusi pole enam,
kõik saab olema kaunis kui kevad.
Sind uskusin, kui ütlesid:
et toon päikesesära tagasi Su ellu
ja uue alguse saab me õnnekevade.
Sind uskusin, mul avatud oli
südamevörav Sulle.
Kuid ühel päeval teada andsid mulle,
et ei kingigi seda kevadet ma Sulle.
Kevad liiga hiljaks jäänud on,
jahenenud mu tunded.
Olen nagu tuulispask,
mis üle välja käib
ja eneses ei ole ma niiväga kindel.
Minagi ei ole selles kindel,
kas tahan .....
Ka jõuludel on kurbust
Vahel jõulud kurba meelt toovad,
taevatähed silma ei pilguta.
Küünlaleek põleb tuhmi leegiga,
oma mõtetega olen üksinda.
Kurvastus meelte peal ratsutab,
igatsus südant piitsutab.
Vahel pakkugi poeks jõulu ajal,
tühjaks nutaks end kuusepuu najal.
Ootusärevus
Miskit minu hinges toimub,
süda ärevalt, ärevalt lööb.
Ei saa magusast tundest lahti,
ootusärevust täis on päevad ja ööd.
Nüüd ta jõuab, aina jõuab,
lähemale südamel.
Valge ingel taevas liigub,
kiigub lumepilvedel.
Minu süda on nii vaba,
rõõm on valla tunnetel.
Ei ma rahus enne maga,
kui saan olla jõuludes.
Sa lõid mind
Sa lõid mind kõvasti
vist armastusega
sa lõid mind käega
korra jalaga
Sul oli miskit rasket
miskit külma oli käes
mind lõid
jah miskit tuima oli jalas
Sa lõid mind keelega
ses oli miskit teravat
lõid meelega mind
katki küllap lõid
Mus oli auk
küll vasakpoolses sääres
kuid veri südamest
must voolas tilgatuks
Must veri voolas- soontesse jäi jää
sel hetkel naersid esimese naeru
kuid ma ei naernud
mind ei olnud siin
Veel ikka naerad
mina olen talv
veel ikka naerad
mina olen jää
veel ikka naerad
mind ei ole enam
sa naerad- ikka veel
mind õnn .....
Tasa langeb valge lumi
Tasa langeb valge lumi,
kogu maailm ootab pühi.
Inglid valmistavad ette retke,
ootavad rõõmupäeva hetke.
Kuused rohelises rüüs,
jõuluroad, kõik on menüüs.
Jõulusoovidest pungil on kingikotid,
tühjad on veel päkapikkude sokid.
Jõuluvana uhket rege rautab,
põhjapõtrade kuldseid sarvi paitab.
Süda rahulikult ootab,
ärevat hinge küünlaleek maandab.
Ikkagi on sügis ilus
Ikkagi on sügis ilus,
paistab välja ka puude vilus,
vihmalombi virvenduse sees,
pihlakamarjadest punutud kees.
Ikkagi on sügis ilus,
vihmapiiskades eriline võlu,
laululinnu kuldne suu,
kuldseid viljapäid sasib tuul.
Ikkagi on sügis ilus,
olgu siis meeleolu kuitahes mõru,
hinge rõõm jääb püsima,
süda sügisesse elama.
Vabadus
Kui oled saanud vabadust sa tunda,
siis ära teda ei taha anda.
Siis vabadust sa nõnda kõrgelt hindad
ja temaga koos sisse, välja hingad.
Ülim tunne ongi see,
kui oled vaba oma meeltes ja mõtetes.
Vabadust ahelais ei tahaks näha iial,
see mu südamele oleks suureks piinaks.
Vabadust tuleb hoida
kui oma silmatera
ja mitte kustuda tal lasta
oma hinges ära.
Kummaline kaunis sügis
Uskumatult soe on sügis,
päikesekiir südamesse trügib,
Iga päev saab ärgata
hea ja rõõmu tundega.
Lõngad korvis nihelevad,
vardaklõbinat ihkavad.
Tänavu minul aega küllalt
on sügistraditsioone rikkuda.
Lihtsalt naudin sooja sügist,
heldusest ei küllalt saa.
Veidi kartust hinge ronib,
et järsku hea kõik otsa saab.
Milline see sügise lõpp küll tuleb,
algus on liialt, liialt hea?
Seniks naudin sügise ilu ja võlu
täiel rinnal ma.