Sõnale sudametu leiti 65 luuletust
kirjutamine
pole elavat juhan liivi, pole stiili, pole riimi, pole feeli
see lause on kõigi nende vastu, kellel siin on jaksu aga valitseb tugev ideede nappus
peaks õppima parimatelt
luule on osa minust
kuigi tglt aastal kakstuhatkümme, polnud mul esinemise vastu tõmmet. olin häbelik.
tahtsin lihtsalt ennast mõtetega privaatselt tunda ja kartsin isegi klassi ees mõnda luuletust ettekanda, arvasin et keegi ei saa aru minust.
aga nüüd olen õige tüüd. räpin rohkemate eestlaste ees, kui soome töölisi saabub üle vee.
kui ma olin noor. olin fänn meie mehe igast loost. nüüd olen ise ho .....
KUS ON SU HINGE HÜÜDJA
Kus on Su hinge hüüdja
ning rõõmuallika läte?
Su südametuksete püüdja
on peidus - ei anna end kätte.
Ma läksin Sulle pihta
nii ehmunud on silmad.
Mind ära palun vihka
kas jäängi Sinust ilma?
Sa ootad, et Sind allutaks
nii hellalt teeks ta seda.
Sa ihkad, et Sind vallutaks
...kuumab keha vastas keha.
Ma naaldun Sinu vastu
on külmavõitu kamber.
Kõik tuled lasen kustu
Sa kaardud minu ümber.
Kus on Su hinge hoidja?
Kus on Su tugipuu?
Kas varsti võiksid tunda
kaelal tema suud?
Motivatsioon
Kõik on kombes
Ma lihtsalt ei näe homset
Vaid enda sisemise torme
Kuid kolme sõnaga saan näha ühiskonna kapitalistlikku normi
Kus püstitada enda majanduslikku vormi
Et luua maailm loogilisest
Millest saan ma aru
Et vaikus piina ei teeks mu sees
Kui käib kuradi raju valu
Et suunata energiat
Kasutada aju
Tunda kuidas veresoontes hapnikku tajun
Näha kuidas sünnin ma surnust
Kui tunnen ma kurbust
Mil saan ma kujutlusvõimest julgust
Kuidas teadlikumaks on saanud monoloogi näidud
Piitsutada mõtlemist
Mis on järgmised käigud
Öelda kõike senikaua kuni rahulolu lõpuk .....
Sügis
lehti krabistab su jalge all
kui kõnnid üle Inglisilla
Sa vaatad tagasi
tuhmvalgete juustega inimlaps
koolikott seljas
rühkimas Mauruse kooli poole
Sügis veel ootab
ja kannatab vilju endale hoida
et neid päikesesäras lastele nautimiseks lubada
Ööd on juba pimedad
aga mitte nii külmad
et varbad peaksid olema talvesaabastega ümbritsetud
Ma kõnnin ja vaatan ja näen,
Alma Mater -
minu kodu, mu hing,
mu südametuksuv põkse
Läbi raekoja kui sai kiirustatud
ladina keele eksamile
Mäletan neid, kes ütlesid,
et sa ei saa frankofiiliks
ole eestlane
ole eestim .....
Segaduse üleannustamine
Taaskord märgati minu südametust,
Esitati ühte ja sama küsimust,
Miks nende vastu nii külm olen?
Peatamatud järelemõtlemised,
Millest see oma algust ometi võtab?
Meenutan, midagi ei tehta ilma põhjuseta.
Ükskord olen nendele aga lahti ütelnud,
Miks siis seni valmistab see nendele üllatuse?
Ega keegi mind ei küsita,
Vaid ette heita üritavad,
Miks see joon nii püsiv on?
Küllap pole see minu süü...?
Tunnista üles, ruttu, julgemalt!
Ütle mulle näkku otseteed,
Et suhted veerevad järjest alamale,
Et minu kujul kõik su sees keeb.
Poleks tohtinud mu elu kalda .....
Arno ballaad
Kevade, see on kõigi hinges
aga kui elu on pinges
siis ei küsi südametunnistus luba
et Lible moodi purjus juba;
kellega Arno ikka sõbrustab?
Eustraallane tänapäeval mööda ilma end lennutab
pole enam Paunveres ja Tootsi,
kes vembutab ja teeb trotsi;
Teelet endale pole saanud
Rajaga klassiõest mööda läinud
ammu läbi lastel kool
Arno parim sõber on alkohol;
"Ma joon sind, ma joon sind!"
Imelik, et mõtlemist kontrollib ta rind
Lati Pac tahab peremehelt küsida
miks jälle metanooli kaanida;
siis Arno läheb autot vaatama
mis pole valmis Palamuse koolipois .....
Proua Kuu
Proua Kuu ilu
kahvatamas sinu oma ees.
Ta langetab oma helehalli pale,
et silmata
seda taevalikku valgust,
millega isegi jumalad võistelda ei suuda.
Valgust,
milles mina nii tihti
sinu teadmata peesitan.
Proua Kuu põlvitab aupaklikult Sinu ette,
laotades Su silmi tähed,
riputades kõrva planeedid
ja loovutamas osa endast -
tehes seda ilma igasuguse kahetsuseta.
Ta asetab Sinu ihule
rüü, millesse tikitud
kuldniidiga piirideta armastus,
hõbeniidiga igavene andumus.
Proua Kuu kirjutab
sinust sümfooniaid, harmooniaid ja meloodiaid,
sosistab need tundelisel .....
Lootus
On hetki nii kurbi kui häid,
neis peidus on südametukse,
aeg, mis edasi käib,
omab lootust ja elule kutset.
Lootuses peidus on ilu,
rõõm ja armastus suur,
mis päriselt polegi Sinu,
kuni leitud on lootusejuur.
Lootusejuurel on mõju
luua elu ja ilusaid hetki,
kui kurbusesse Sa vajud,
püüa leida lootuse helki.
- Tarmo Selter -
2023
Sõnelus varjuga
Lase lahti mind
olen piisavalt sakutatud su vaevast
et ennast nüüd puhtaks pesta
ja varjule teed näidata
oled olnud ustav kaaslane
kes korrakski on laotanud mulle teed
et mind iseenda eest säästa,
et mind kaitsta
ja hoida
oma saboteerival moel
südametunnetus, mis tuksub rinnaku keskel
mis igapäev loob aega ajatult
ei rikne
ta tuleb taas ja taas
meelde tuletama,
mis on selle elu kese,
kelleks oled loodud
ja kelleks pead saama
lihtsalt raske on vahel lahustuda
iseendas iseendaks
keeruline võtta vastu seda,
et haiget teeme me ainult iseendale
mitte teistele
Kõigile naistele
Naine, Sa sulatad lume,
tood päikese südame varjust,
Su südamesoojusest tuleb
armastust, kirge nii palju,
et kõikjal, kuhu Sa lähed,
südametukseid Sa kuuled,
Sul on silmad kui taevased tähed,
ilu peidavad sulguvad huuled.
Sa austa oma tarkust ja ilu,
ära püüagi peita Sa seda,
mis peitumas sügaval Sinus,
olles varjatud tunnetega.
Ole see, kes olla Sa tahad,
järgi oma südame kutset,
samas kõike tee mõistusega,
nii enda üle Sa olla võid uhke.
- Tarmo Selter -
2023
Valel päeval
Sellel valel päeval tuli kiri
mu eksilt, kes igavleb
ma tean, et mujale ta ei tiri
mind, kui ainult tähelepanus vaevleb;
talle ma ei vasta
kui hiljem "K" kirjutan õhtutunni lõpus
tunnen ära tema saasta
millesse mu süda ära uppus;
oli ju juttu, kuidas mullu
mul oli tüdrukuid nagu kartulit
keda kratt 2021 jõulud tegi hullu
kinkis haaremi nii nooblit;
kuid pidin ajapikku ühe tõelise
välja valima eraelus
täitsin ära südametunnistuse
mis mul teisi vabastada palus;
aga üks aeg ööklubis
pärast pikka lakkumist
kellegi võõra ta kinni nabis
ja sai näha n .....
Kuidas?
kuidas sa oskad olla nii voolav ja loogiline
õhkõrn aga puudutamatu
kalk aga südamlik
südametu aga samas nii habras
et sinu puudutamine nõuab vaimujõudu
ja hingejõukust
ära ole nagu kauge täht seal taevas
vaid vaata ka nende poole
kes on siit alla sadanud
sest
kui oled kõrini mudas
keera nägu tähtede suunas
ja jälgi
kuhu su unistused on teel
Anastaja
Õudne see, kui keegi võõras,
tahab rebida kodumaa-armastust su südamest,
rebida katki kõik,
mis püha on su sees.
Tahab toppida vaenu ja viha sinusse
tahab teha kõike, mis muudab sinu meelt
ja alandlikuks teeb.
Ei lase olla sina ise
ei lase vabalt elada.
Kõik au ja tunded kraabib enesele,
ta oma vihas ei saa hingata.
See võõras on anastaja,
südametu mees,
kel pole häbiraasu
ja omadelegi haiget ta teeb.