Sõnale sulab leiti 58 luuletust (top)
Ilus ja uhke kevad
Kevad oma ilus ja uhkuses tuleb,
Talv oma jäised väravad suleb.
Taevalaotuses lund enam pole,
alles vaid jää ja seegi sulab kohe.
Päike kuumemalt naeratab,
ta sõbraks on kevadele.
Kevad omakorda,
poeb hingele lähemale,
südamesse sügavale.
kui padja hõõg magada ei lase
ja jälle unetuna kevadöös
padja hõõg magada ei lase
kesk Linnuteed
kui asuks ase
kõik ümberringi
heliseb ja vulab
lumi sulab
lillatavad kasel võrad
meel plikalikult
habras puhas
maast lahti tõukab
iga jala aste
mul saada lase lapseks
nüüd suult võta ära
lausumiseks kõik sõnad
Valgus
Kas tõesti sulab lumi ära,
imbub maapõuesse?
Kas tõesti valgus kaob ära,
annab pimedusele järele?
Usun ikka jõuludesse valgetesse,
valge kuu paistesse.
Lumes tuiskavaid saane tahaks näha,
olla jõulusära valguses.
Usk ja rõõm toovad lume tagasi
ei siis valgus kustu iialgi.
Meeled ja mõtted kõik on põnevil,
valguskiir paistab silma ometi.
HEAD UUT AASTAT!
Räägitakse, et tähtede langemine toob õnne…
Olgu saabuv aasta kui lõputu tähesadu!
*****
Vana aasta vaikselt ukse suleb,
ta puudutusest link veel soe
ning tema kannul kohe teine tuleb,
kel eelnev üldsegi ei loe…
*****
Aasta las lõppeda küünalde säras,
Uusaasta avagu õnnele värav!
*****
Kiirelt kaob aeg aastate reas.
Mida toob uus aasta –
saatus vaid teab….
Meie kuid ootame õnne ja head.
*****
Särab tähti ja põleb küünal,
voolab vein ja laul on suus,
pannil sulab õnnetina –
nà .....
kuu kahvatus kumas
mets raagus
lumine külatee
millal see valge väli
ükskord üles sulab
suus küsima hakkas keel
lõo kõrgel lõõrini
lumega ole nüüd koos
silitab põske
lohutab tasa meel
*
maadligi hall taevas
varesekarva talv
kevad tuhude vaevas
veel niipea kinni
hoia maa kaelast
*
Kui tali tapab sind
Talvel on ilm suurem vaenlane
kui võrrelda sügisega
paneb jonnima eestlase
väljas on probleeme olemisega;
see näriv pakane
ning lumi kõikjal laiab
ja pimedus on pilkane
vahest valge pask sulab;
siis pärast jälle miinus
saanud lumest jää
libedus trotsi teeb sinus
pole olla jalakäija hää;
eriti kui oled vanamutt
kes karkudega teeb slaalomit
teel kihutab loll kutt
pauguga saab kahjumit;
edaspidi liigume uiskudega
aga keegi kuldmedalit ei saa
et tahame ellu jääda teistega
mitte, et talve pöörad enda kasuks sa
Kevad ärkab...
Pilla-palla kõik on valla -
kuivand' lehed kukkund' alla,
lumest peidust varjudena
sulab kuivand' oksadena
välja sügisene elu,
tuhmiks jäänud lehevõlu,
mädanenud õunad sealt
aiast värske muru pealt,
mis annab märku tärkamisest,
roheluse ärkamisest,
uuest elust kevades
ka meie oma hinge sees...
- Tarmo Selter -
kevadtalves
jah mind täidab rõõm
kui räästas majal
päiksest tilgub
keskpäeval trepp
lumest puhtaks sulab
kõrrel tagasi on lumel vari
kössi vajub hang
vahtra all täitub pang
mu suus jälle
karge kevadsõõm
öödes tagasi hõõg
veri sädemeid pillub
hing õnnest kiljub
et haljendama hakkab rohi
taas kõrvus lehekohin
seda jälle juua
lõputult tohin
See ikka luksus, kui soe vesi majas
Kellel on boiler olemas
nii köögis ja pesuruumis
tähtis verstapost teemas
kui talv on valmis;
ma ei kujutaks ette
kuskohas sooja saada
mõnikord kastan end vette
sest vaja end puhastada;
või siis lükkan kraani lahti
ja pean nõusid pesema
kasutan selles temp. tihti
muidu pean halisema;
et mul kätel nahk katki
ja kopsud haiged jahedusest
need ei teki mittemillestki
vaid, kui puudu talvel soojusest;
saab küll ahju kütta
kuid elada veeta on risk
seda kaevust saab ka võtta
aga keetmine on ajaraisk;
iga kord, kui hoobi keerad
ja kõrget kraadi voolab
pole v .....
Vaikuse hääl
Kuulata vaikust nõnda, et See hakkab paistma!
Selgineb meel ja ärkavad tajud,
ka sekundi seier tundub nii valju.
Just see sealt edasi, justkui rannakarbis
merekohin!
Mõtted kui laused, laused kui sõnad! Seegi
tasapisi sulab!
Ega's keskkondki nii vaikne pole, räägib lihtsalt
teistsugust keelt.
Nõnda kui puud kasvavad üles- nõnda vaikust
kanda endana ühes.
Mõtetes olemine, ka see seal on müra!
Aprillinali
Nagu ikka, plirts ja plärts
kadus selja taha märts,
aprillikuu see tegi nalja,
lumehanged tõigi välja,
hoolimata kevadest,
rohelusest, päikesest.
Kuid on vanasõna see -
jüriööl on külmund tee,
siis ei miskit teha saa,
juunikuuni külmetab.
kuid kui praegu lumi maas,
on palju parem viljasaak.
Siiski ootame me veel,
endal kevad südames,
küll see lumi sulab ära,
veidi kannata veel täna.
- Tarmo Selter -
2024
taeva all lumi sulab
nüüd iga tund
hing pakatab kui
oksal pung su sooni
täidab kevadvete
avar tulv kurgus
tema kipitav sund
eal sellega ära ei harju
Maal Linnutee servas
taeva all lumi sulab
vesi kraavides vulab
tulemas on kevade
tali jääb jälle päevast
kaugele eemale
lillede lapsed tuulest
vaaruvail jalgadel
päikest joovad peenral
Lillepeenar lume all
tean sa ei kuule seda
öösel laps mus patja
vahel nutta tihub
üles otsib unes
Sinu pihud
päevapaistena
mu hell ema
nüüd lumi sulab
tuleb taeva alla kevad
ainult sina ei näe
iial seda enam
tee õieni veel ees
on väga pikk
peatu selleks vahel
peenral pilk