Sõnale sulg leiti 247 luuletust (copied)
Kõigile naistele
Naine, Sa sulatad lume,
tood päikese südame varjust,
Su südamesoojusest tuleb
armastust, kirge nii palju,
et kõikjal, kuhu Sa lähed,
südametukseid Sa kuuled,
Sul on silmad kui taevased tähed,
ilu peidavad sulguvad huuled.
Sa austa oma tarkust ja ilu,
ära püüagi peita Sa seda,
mis peitumas sügaval Sinus,
olles varjatud tunnetega.
Ole see, kes olla Sa tahad,
järgi oma südame kutset,
samas kõike tee mõistusega,
nii enda üle Sa olla võid uhke.
- Tarmo Selter -
2023
Mul on unistus
Mõtestan lahti elu, istun pingil paberit vaatan
mul on unistus, kui Luther Kingil 63´ndal aastal,
Kas peace ilutseb sildil, vastus on jaatav,
Tolerants domineerib, süütab pirni
kuna ammendund on elulaad laastav.
Vaata! oleme liialt kaugele läind et naasta
on liiga palju saasta, liiga palju igal aastal
neid kes kirbul hoides meid, hoides käes pidemeid
silmadel sidemeid, propageerides demokraatiat
nii meedia keeris see masse hüpnotiseerides
Rasse diskrimineerides, nii rahvast provotseerides
Sõjaks mitte rahuks, toolileenile ma nõjatun
mõistes et mulle see pähe ei mahu.
T .....
Sünnimaa kodu ...
Elad kodus kus alati päike,
ees avastus maa sul väike.
Siin õpid kõike mis vaja,
toeks pere ja hubane maja.
Pea sirgud rändad maailma,
et leida sealt paremat eest.
Taipad heast paljust sa ilma,
seal ei vajata võõrast meest.
Mälestus peatub , jääb siia,
möödub vaid aegade kulg.
Kaasa , siit õnnemaa viia,
ei suudaks ka luules - sulg.
Hansi!!!
Vihane tihane!
Akna taga koputas tihane.
Tal olid suled turris, ta oli vihane.
Me vaatasime veidi tõtt ja tihane
Lendas metsa, olles maruvihane!
Mul meelde jäi see rahutu tihane,
Kellel suled turris, koputas see vihane.
Ma sutsu pekki, liha riputasin aknale
Et leebuks see väike vapper tihane!
Ja tuligi mu sulgedes sõber tihane.
Ta n .....
Üks uks su selja taga sulgub taas
See pole lõpp, vaid uue etapi algusfaas
Palju mälestusi siia maha jääb
Mõned nukramad, kuid rohkem hääd
Uus teekond kindlasti toob palju rõõmu
Ära heitu kui ka vahel komistad
Vahel lihtsalt peatu, hinga sisse õnnesõõmu
Ja tunne kuidas elutiivad kergelt kannavad
Talv sa lähed
Talv sa jätad mind taas
Viid ära minu meelerahu
Näen sopaseid laike maas
Kevadine lärm
Mu pähe ära ei mahu
On vallandund kisa ja tolmune õhk
Nii umbne
Tõusis lakke mu vererõhk
Ei näe
Olen pime
Sulgen ruttu ukseluugi
Kaua see päev veel kestab
Tunnen kuidas päikesevalgus justkui läbi luubi
Mustaks kärsatab silmade võrkkestad
16.03.2023; 13.38
Muusika koos sinuga
Kui sa istud üksinda
ja koos sinuga on muusika,
siis saad sa mõtteid koguda,
olnud ja oleva elu peale järele mõtelda.
Ikka läbi kauni muusika,
mis kõik meeled äratab.
Kui soov on sulgi kuulata
ja omi mõtteid koondada,
siis vali hingelähedane muusika,
lase endas läbi kõlada.
Vaikselt naudi ja kuulata,
sest kõikvõimas mõju on muusikal.
Armastan Sind
Sa ütled: "lase lahti", ma ütlen, et
ma ei lase
Sa kordad ennast veel ja see tundub nagu mäng
Sa tahad mind eemale visata nagu rõõmsa kutsika,
kes oma peremehega mängima on tulnud
Et Sul pole aega,
et Sul pole aega selleks naiselikuks segaduseks
ja tunnete mölluks ja oma pea kaotamiseks
Sa kardad
Aga kas ma vähem kardan?
Samas milleks armastust karta, kui armastus on meie põhiolemus
Samas seda peaksin mina teadma, kes ma Sind olen eelnevates eludes
hüljanud, välja jätnud ja kriipinud Su südant ja hinge
oma kriitiliste sõnadega ja mõistmatusega
Mul ei olnud si .....
laseks nüüd oma päeva pisut ka märtsikevadet sisse
*
Valguse kevades
ärgates märkad
maja täis on valgustulva
köök kella tiksumist
päev kõik toas
üle kuldand
kuulda vaid vaikuse
tukslemist
tunned kuidas pung
läheb akna taga päiksest
raagus oksal soojaks
iga hetke elu kuldset
aina juurde voolab
*
nüüd iga perve
põõsa aluse
lumest puhtaks lakub
päike oma pika keelega
mu silmad põsed
kõik meeled ka
nad haljendaks kui maa
jää all ojade nirisemine
öö paneb helisema
rahutuks teeb une
hetke kumisema
*
Maarjale
on kevad prantsus keele tund
õunapuudest aias
klassi tulvab .....
Retsept
Retsepti järgi rassimine
pole minu ala –
siilil udus mässamine
parem maiuspala.
Suvaliselt ritta laon
eri jahukotid,
pudrunuiaga siis taon
seina naelad-potid.
Maitsetaimed riputan
lambikupli külge,
purgisilte puhastan,
kasutades sülge.
Toidud kokku segunevad
ime läbi kapist –
tuleb välja, polegi
ma tehtud ainult papist!
Pliidilt-pajast aurumas on
kütkestavad lõhnad:
nii pole iial nälga jäänd
ka külalised kõhnad…
Retsepti järgi rassimine
pole minu ala.
Konservikoti tassimine –
vilets spordiala!
/Mari*Uri/
Lootus
Kogen seda maailma kui
hammustatud õuna:
keegi kuskil söönud on
tasuta kõik lõunad...
Keegi kuskil ikka on
vastutusest vaba,
oma aia sulgenud
väravatel taba.
Loodusel on suurim lootus,
inimestel oma -
iga tegemise taga
mõttekriips või koma...
Lõpusirget veel ei paista,
aga tahaks näha
tuletornist
valguskiiri
kaugemale täna.
/Mari*Uri/
riputan vahelduseks mõned peotäied haikusid ja tankasid
varesekarva
ilm sulgunud krookused
päev otsa lörtsi
eest kuis ka ei otsiks silm
muud ei leia miskit eest
*
Augusti lõpp
narmendavate
tiibadega liblikas
teeäärses liivas
*
öö ümberingi
vihmast vettinud ilmaruum
muud ei midagi
ööl sellisel ei olla
tahaks keegi kodutu
*
mäe tagant äkki
sookure trompetihüüd
valusalt veri
talle vastu huikab see
õhtusse heledalt luikab
*
äkki kevadöös
pungade lõhki minek
verele meenus
hing ärgates leebub et
alles veel temas see rõõm
*
mõnel sügisööl
vaim eelnenud ajaga
otsib meis si .....
Kõige Tähtsam
Appi, ma ei suuda enam
Ma ei taha elada ega ka surra
Tahan lihtsalt olla
Tunda end üksiku ning vabana
Nagu varem
Aga ma ei saa
Sest Tema ei luba
Jah, Tema, see kõige-kõigem
Ta tähendab mulle liiga palju
Ma ei saa Temast loobuda
Ma ei taha Temast lahkuda
Kohtusin oma Päikesega just siis, kui olin valmis
Igaveseks
Sulgema silmad ja kaduma siit ilmast
Aga nüüd
Iga minu rakk mõtleb Talle
Iga osake tantsib valsirütmis
Ja Hing
Tardub...
Seiskub...
Lakkab töötamast, kui ma näen oma Sõpra
Mõtted keerlevad Tema ümber
Iga hommik
Iga päev
Ja õhtu
Ei saa sõba .....