Sõnale sulg leiti 247 luuletust
Olematu
Tulevik on juba minevik
Läbisin selle hetkega
Täna on juba eile
Kuid
Selles võib veel kahelda
Pole mõtet ära joosta
Aeg püüab mind kinni
Isegi kui sulguksin
Oma privaatsesse ringi
Valisin kirju
Kõige lühema sain
Seda üritades põletada
Piinas mind pain
Läksin siis sillale
Proovisin uuesti
Järsku kõik leekides
Mida ei kuulegi
Kujutad ette
Tulel pole häält
Kuid äkki see vaid mõte
Ja tegelikult väär
Sild põles ära
Takistus on läbitud
Mis järgmiseks
Täielikud hävingud
Jään ootama
Mul on ju aega
Veel niikaua
Kuni liivakella ei riiva ma saega
.....
Kõigile naistele
Naine, Sa sulatad lume,
tood päikese südame varjust,
Su südamesoojusest tuleb
armastust, kirge nii palju,
et kõikjal, kuhu Sa lähed,
südametukseid Sa kuuled,
Sul on silmad kui taevased tähed,
ilu peidavad sulguvad huuled.
Sa austa oma tarkust ja ilu,
ära püüagi peita Sa seda,
mis peitumas sügaval Sinus,
olles varjatud tunnetega.
Ole see, kes olla Sa tahad,
järgi oma südame kutset,
samas kõike tee mõistusega,
nii enda üle Sa olla võid uhke.
- Tarmo Selter -
2023
Muusika koos sinuga
Kui sa istud üksinda
ja koos sinuga on muusika,
siis saad sa mõtteid koguda,
olnud ja oleva elu peale järele mõtelda.
Ikka läbi kauni muusika,
mis kõik meeled äratab.
Kui soov on sulgi kuulata
ja omi mõtteid koondada,
siis vali hingelähedane muusika,
lase endas läbi kõlada.
Vaikselt naudi ja kuulata,
sest kõikvõimas mõju on muusikal.
Pilved taevas sosistavad mulle,sa tuled homme.
Siis oma kuumad huuled surud minu suule .
Ja hellitad mu ootel olnud keha.
Su sõnad kõrvus kõlavad kui luule ja ma ei tea,mis tuleb minul teha.
Ma sulgen silmad,naudin sinu käsi,mis libisevad õrnalt üles ,alla.
Su hellitustest iial ma ei väsi.Akna taga ikka vihma kallab.
Tuuled lendlevad mu akna taha,et näha seda armastuse pidu
On hirm,et jätad minu maha ja unustad ,mis seni on meid sidund.
Pilved taevas sosistavad mulle,sa tuled homme...
Kas ükskord sellest ootamisest väsin,millal saabub homme aru küsin.
Tuulel akna taga vai .....
Hea päev surra
Vaikus ei luba head midagi
ja rahu peab vandenõu
kuid ohtlik õukond on ikkagi
mis käib kõigil üle jõu;
kuu tõuseb ja langeb
üks aeg pauk muudab kõike
kurjus ootamatult kulgeb
muutes oppositsiooni käike;
pidama jäänud on rinne
nii lõunasse ja itta
mis on küll kasvava kahju hinne
see lubab igasugu sitta;
rauast kotkast ja rauast roomaja
nende kisa lõpetab kogu ootuse
kostab vaheldumisi paugutaja
mis täidab ära päästmislootuse?;
et idanaaber Krimmist lahkuks
ja oblastid taas meie käes
saab ligemale juba hommikuks
iha võita igas väes;
me oleme s .....
Kaitsemehhanism
Kuidas töötab kaitsemehhanism
igal liigil tugev animalism
tehakse vahetust küti ja saagiga
kord lõpeb võidu, kaotuse või viigiga;
mõni tulistab verd silmast - see sarvedega sisalik
mõni kutsub karja appi - see pealik
mõnel küüned ja kihvad - see karumõmm
mõnel sarved, piits ja taignarull - see su ämm;
aga minul on peeretus
lihtne ja surmav üllatus
pööran ümber ja end uppi ajan
puhkpilli muusikat välja kajan;
mu pärasool koormat kergendab
iga mu kannilihas end väristab
gaasid vabaks nagu balloonis
metaani mu persest igas toonis;
"leia ja hävita" moo .....
Kui armastus on täis soojust
Üks värvukene sulalumes kükitab,
sabaotsakene välja sealt upitab,
nokakene haledalt siutsatab,
tiivakene sulalumme plärtsatab.
Värvukest peopesal soojendan,
ta turris sulgi silitan,
suusooja õhuga sooja annan,
südames suurt kurbust kannan.
Nii palju soojust annab üks süda,
süda, mis on õigel kohal,
sealt soojust jagub kõigile
ja rõõmu toob igale hingele.
Armastan Sind
Sa ütled: "lase lahti", ma ütlen, et
ma ei lase
Sa kordad ennast veel ja see tundub nagu mäng
Sa tahad mind eemale visata nagu rõõmsa kutsika,
kes oma peremehega mängima on tulnud
Et Sul pole aega,
et Sul pole aega selleks naiselikuks segaduseks
ja tunnete mölluks ja oma pea kaotamiseks
Sa kardad
Aga kas ma vähem kardan?
Samas milleks armastust karta, kui armastus on meie põhiolemus
Samas seda peaksin mina teadma, kes ma Sind olen eelnevates eludes
hüljanud, välja jätnud ja kriipinud Su südant ja hinge
oma kriitiliste sõnadega ja mõistmatusega
Mul ei olnud si .....
Vihane tihane!
Akna taga koputas tihane.
Tal olid suled turris, ta oli vihane.
Me vaatasime veidi tõtt ja tihane
Lendas metsa, olles maruvihane!
Mul meelde jäi see rahutu tihane,
Kellel suled turris, koputas see vihane.
Ma sutsu pekki, liha riputasin aknale
Et leebuks see väike vapper tihane!
Ja tuligi mu sulgedes sõber tihane.
Ta n .....
Üks uks su selja taga sulgub taas
See pole lõpp, vaid uue etapi algusfaas
Palju mälestusi siia maha jääb
Mõned nukramad, kuid rohkem hääd
Uus teekond kindlasti toob palju rõõmu
Ära heitu kui ka vahel komistad
Vahel lihtsalt peatu, hinga sisse õnnesõõmu
Ja tunne kuidas elutiivad kergelt kannavad
Linnuke
Marjapõõsas linnuke kössitab,
lehekesed sulgede peal.
Kes-teab kaua nõnda kössitand
ja hirmul olnud seal.
Sõstrad kobaras on koos
allpool linnu suud.
Põõsalt marjad raputand
on mahe sügistuul.
Rännuteele hiljaks jäänud
on linnukene vist,
või on haige tiivakene,
mis segand rändamist.
Siutsugi ei tule enam,
värin on ta peal.
Jätan marja-korjamise,
päästan linnu sealt.
Üks ettevaatlik väike siuts
on kuulda noka pealt.
Ma linnukese kaasa viin,
tal leian pesa hea.
Linnusulg
Kõrgel taevas üks linnusulg hõljus
hõljus ja hõljus kuni siis langes
minu õlale ta
Tundsin ära linnusule valge
kure sulge meenutas ta
see kureke elas mu katuse-korstnal kõrgel
kuniks sügisränd viis ära ta
Mõelda-vaid, et saatis sule mulle!
Ei unustanud mind olnud ta.
Oma südames nii suurt õnne
ei ole tundnud iial ma
Sügise öine hõik
Ärgates öösel krabina peale,
öine vihm see koputab aknal,
andes märku, et aeg liigub sügise poole,
vihmapiisku klaasi peal vaatan.
Puulatvades mängimas tuuline iil,
pilverünkadest langemas piisku,
puulehtedelt öises pimeduses nii
on rohelus minema viidud.
Sügisvärvides varsti on päikese pale,
mis peegeldub südamest, silmist,
sulgen akna ja vaikides magama lähen,
teades, varsti näen kõike seda ilmsi.
- Tarmo Selter -
2022
Sügise nutulaul
Suvi sulgenud on uksed
pimedale, kõledale sügisele.
Sügis ikka mõnest uksest
otsib väljapääsu teed.
Ulub, vingub, pisaraid valab,
suvi, miks mul nõnda teed?
Las tulen oma värvidega
puudel lehed kirjuks teen.
Sulle, kallis suvekene,
kingin pihlamarjadest keed.
Las ma maalin rukkipõllud
kullavärvi kollaseks.
Las ma ketran vanal vokil
heietan aegu ammuseid.
Ei ma poe nüüd sinu sisse
kurval meelel tahan olla vaid.
Imetlen sind ikka suvi
alati on rõõmus meel.
Mulle loodud nukrus hinge
tihti kurb on südamel.
Sergei Jesseninile
Lootust varjab jäine sina.
Piinav üksindusepäike,
valasid miks musta tina
üle rõõmu hõbeläike?
Katab õnne kuldseid kiiri
sinu tumerusuv vari.
Pole sellel riigil piiri-
kus ta lõpp, kus on ta hari?
Milleks sulgesid mu ees sa
värava, kus seista ihkan?
Muretuse sinitaeva
sulatada mind ei tihka.
Mõista, palun, minu soove!
Näha sinitaeva süütust
ihkan ammu. Elujoovel
pole mõtet puuripüütult.