Sõnale sulg leiti 247 luuletust
Pudel nagu kolb
Juhtus see kuu juba jama
kui vajasin objektil kusele minna
pidin privaatsust näiteks autos saama
seadsin sammud sinna;
ja tühja pudeli võtsin
kuhu ära tegin häda
istusin ja ukse sulgesin
koormakergendust ei anna häbeneda;
siis töökaaslane roomas hiljem
kes ära kärvamas janusse
tapab janu teda pigem
kui raske töö ise;
nii ta nüüd haiguslehel
ei lõpeta ta oksendamist
aru puudu sellel mehel
kui ei vaadanud kollast
tänus emale
kui oma plikaohtu emaga
koos saaksin veel põlvitada
sulgunud õitega ülastega õhtu ees
heledas aprillis
rõõm silmis
hetki lahti sõrmitseda
helde olemise seest
tundes koosneme mõlemad
kõiksuse vaikusest
lumede sulaveest
me meeli nilpsab mais
toomingate valge leek
suus sõnu söestab vahel
valus emakeel
saanud saatuseks mõlemal
elus kannatada üksteise eest
kavandatud
See kõik oli kavandatud
Mul oli stsenaarium juba enne kirjas
Armastuse tähendus
Süda oli vaba ja avardunud ja oli aeg leida tühjale kohale uus täide
Kõlab robustselt aga ma ei mõelnud nii
Aga see, mida ma vastu sain, üllatas mind ennast
ja niitis jalad alt
Universumi ees tuleb soovidega ettevaatlik olla
Aga valmisolek oli olemas ja teadmine, et see juhtub,
aga mis kujul,
selle olin enda jaoks vabaks lasknud
Ma tahtsin kogeda
Tahtsin armastusse sulguda, süveneda ja uppuda täiesti sisse
et see haaraks kogu mu olemuse
olin nii veendunud, et nii teen vaid õiget asja .....
maiõhtul
aeg sinulgi on päevast
välja minna
öö jaheduse eest
tulbil õunapuu all
õis juba sulgus teeäärsel
võilillel kuldsel
muud ära soovi
vaid öösse rahu tagasi tuleks
lillede avanemist kõrv
puhtevalguses kuuleks
päev taas ei mattuks
sõja tulle
heleroheline kevad
ilm eilsest vähem oleks
hullem muud tarviski
üldse pole enam
16.05.2022
Koltunud sügislehed lendlevad teel
Koltunud sügislehed lendlevad teel,
aprillikuu ikka veel nalja teeb.
Kõle tuul sügist meenutad,
taevas vihmapilvi kokku keerutab.
Eile veel kevad säras mu sees
ja õrna ööbiku laul tuksus südames,
unelesin Toominga magusa lõhna sees.
Las-siis aprill tembutab täna,
tal viimane aeg on sulgeda värav.
Maikuu tuleb tõsine-
Rahu peale loodab meel...
midagi kevadist
Linna pargis
armastuse algus
silmi tõsta ei julge
sõnagagi puudutada Sind
nii seisan vaikin
kartes näha
Su nägu õlgu juukseid
kuni keegi sesse
hämarusse tuleb
saan põgeneda
kui äkki õhku aetud lind
Sa punastamas
ei näeks mind
*
kase all kulus
taeva imetilluke kild
sinilill
öö jaheduse eest
õis keskpäevalgi
alles veel sulgund
millal sinul oli viimati
armumiseks julgust
sind haigeks tegi
ta valus hullus
*
kuidas saab olla inimene
üksi kui kallaste vahel
voolab jõgi
taevas täitub pilvedega
lehtib kevadel mets
õitseb .....
nii kurba kui heledat
Sõja 46. päev
ei rõõmu sellest
et põllu kohal kõrgel
trillerdab lõo
videvikus tuppa kostub
aknast kiivitaja kaeblemine
öö jaheduse eest
sulgub sarapuu all
sinilillel õis
kui hing on katki
nägema peab endistviisi
vihkamist ja tapmist
*
ma ei ütle seda Sulle
seal endiselt on valgus
kuldne ööviiulina
kus lõhnab õitseb me arm
sealt kadunud pole kuhugile
hurm mis mujal kõigelt lahtund
mälu ööga kinni katnud
sääl ööviiulina edasi lõhnab
me arm olgu aeg kuitahes karm
riputan vahelduseks mõned peotäied haikusid ja tankasid
varesekarva
ilm sulgunud krookused
päev otsa lörtsi
eest kuis ka ei otsiks silm
muud ei leia miskit eest
*
Augusti lõpp
narmendavate
tiibadega liblikas
teeäärses liivas
*
öö ümberingi
vihmast vettinud ilmaruum
muud ei midagi
ööl sellisel ei olla
tahaks keegi kodutu
*
mäe tagant äkki
sookure trompetihüüd
valusalt veri
talle vastu huikab see
õhtusse heledalt luikab
*
äkki kevadöös
pungade lõhki minek
verele meenus
hing ärgates leebub et
alles veel temas see rõõm
*
mõnel sügisööl
vaim eelnenud ajaga
otsib meis si .....
Sõda
Sõda ei küsi vanust,
sugu ega midagi muud,
sõda vaid elatub valust,
järgi tast jäämas on luud.
Sõjast ei rahu saa iial
ükski hing, kes vaatab ja näeb,
mida põhjustab ego ja viha,
kuidas langevad elutult käed.
Sõda on sulgemas silmi
isadel, emadel, lastel,
nii palju on kadunud hingi,
rahu neil saada nüüd laske.
Vaadates taevaseid tähti
öises pimeduses tunnete najal,
ehk on hinged pidamas vahti
nende üle, keda armastamas.
- Tarmo Selter -
2022
laseks nüüd oma päeva pisut ka märtsikevadet sisse
*
Valguse kevades
ärgates märkad
maja täis on valgustulva
köök kella tiksumist
päev kõik toas
üle kuldand
kuulda vaid vaikuse
tukslemist
tunned kuidas pung
läheb akna taga päiksest
raagus oksal soojaks
iga hetke elu kuldset
aina juurde voolab
*
nüüd iga perve
põõsa aluse
lumest puhtaks lakub
päike oma pika keelega
mu silmad põsed
kõik meeled ka
nad haljendaks kui maa
jää all ojade nirisemine
öö paneb helisema
rahutuks teeb une
hetke kumisema
*
Maarjale
on kevad prantsus keele tund
õunapuudest aias
klassi tulvab .....
Raisatud elud
Andestage mulle, meile
ärge lööge haamrit!
Olime ju alles eile-
poisid väiksed, naabrid.
Krutskeid täis, tõesti…
vabad hinged, julged.
Mäletan veel hästi,
naerust silmi sulgend.
Poisid suured, mehed,
julged aga katki.
Algus oli põnev,
adrenaliini täis hetki.
Mehed armidega, vangis -
muuta ei saa miskit.
Hinge andnud pandiks,
valand kuradile viskit.
Mehed ätid, vabad-
elu läinud mööda.
Ühed üksi vanad,
teised mulla sööta.
Isa õpetus.
Laula mulle laulu,
mida ma enam ei mäleta,
aga ometi kumiseb mul kõrvus,
sest nad on lähedal,
nad on toeks ja olemas ja nende kaudu,
ma võin öelda sõnu ja lauseid,
mida ammu igatsed kuulda.
Olen loodud Sulle kanaliks, Sulle vahendajaks,
et Sa looksid iseennast veel tugevamaks, ent oma õrnuses
leiaksid ka oma väe.
Et Sa ei trotsiks sulge,
kui see Su nahka puudutab
ega liialt meelitaks
ennast eluteele raskeid kivisid tassimast.
Ole kerge.
Ole mänguline.
Ole vaatleja.
Võta kõike, kui mängu, mis kestab vaid seni, kuni Sa ise otsustad seda mängida.
Mängi .....