Sõnale sulg leiti 247 luuletust
Kurb koolimaja
Taas koolimajad sulguvad
Jääb maha õpetaja
Mitu korda aastas peab,
teretama koolimaja?
Kas sügisel saab lilli tuua,
oma armsal' õpetajal!
Täna jälle hirm on põues
Hirm mind ahistab
Pole see ju õige tunne,
see tunne pole hea...
Kahjuks ongi kõik reaalsus,
ehk tänamagi peab...
Küll elu ise õpetab
Käidud teid ja radu kinni kasvatab.
Hoki on hiinlase õnnetus
Peremees tahtis võitlust
korraldanud kodus võistlust
vastaseks jänki jääl
läks valjuks osapoolte hääl;
lohe lõpus mõiratas
kui kotkale 8:0 kaotas
mis idamaale fiasko
on läänemaale disko;
hoki on hiinlase õnnetus
jääb üle pärida, mis juhtus
ning see on alles algus
kuidas peremehele õnn sulgus
Vihm sajab üles
Vihm sajab üles
jääb üles
ja alla ei tule
ei tule. Mida iganes teed ta sajab üles.
Terava tipuga tilgad
ojad ja lõpuks ka joad suunduvad üles.
Nuta või naera,
palveta, loitsi või nea,
nad suunduvad üles, need veed
viimse tilgani,
sest taevane keeris, mis kord juba avatud,
ei sulgu.
Meil ei jää muud midagi üle,
kui jääda alla,
kui jääda sellele vihmale alla.
Meil ei jää muud midagi üle,
kui jääda vihma kätte,
et lõpetada alustatut
ja siis lõpetada seda, mis on juba lõppenud.
Klahvimeister (Karoshi)
Hea meel, et ei tööta kontoris
kus kaotaks nägemise
olla istuva ORJA rollis
ja kus aeglaselt kaotan mõistuse;
sest see töö NII igav
ja kiiresti vaimselt väsitav
istumine päev läbi ebamugav
palk on töö suhtes eksitav;
ja kui midagi trükkides läheb sitasti
klimberdan klahve läbisegi
sest töö löönud mõistuse kasti
suust sülgan leegi;
*TUHHTUHHTUHHTUHHTUHHTUHHTUHHTUHHTUHH
klaviatuur verest punane
kui näpud otsast ära toksisin
ka ekraan on värviline
järgmisena käed sodiks peksin;
*plärtsplärtsplärtsplärts
"ÄÄÄÄÄ, VIHKAN OMA ELU&qu .....
Meie maailm
Maailm läheb hulluks.
Tasapisi.
Algul vaikselt.
Salamisi.
Kärestikku pole kosta;
kõrvuni ei kandu kosk.
Siiski määramatu hirmujõuga
langetab meid juga.
Üht-teist aimata ju oli,
paljut aga polnud.
Seda, et me nüüd ei hooli
mõtteski ei olnud.
Räägid tõtt, kuid ikka vale.
Mõistmiseks on hilja.
Meie maailm see ei ole,
kus sõber keerab selja.
Hulluks läinud on see ilm,
nõnda vaikselt salamisi.
Valguskiiri püüdev silm
sulgub tasapisi.
Nemunas
Need olid sinu silmad
teispool laia Nemunase jõge
teispool musta magamata ööd
Miks olid enne helged- täna julmad
miks heledad nüüd endas kandmas nõge
kui vaatangi- miks pilgu vette lööd
Sa teadsid ju et anda polnud voli
mul ennast sul ei sel ei teisel ööl
ma ise nutsin ilma seatud kombeid
Su nutust auras mustav veteväli
siis aga astud vette- kandis vool
su meeleheitel rahulikke tõmbeid
Need olid sinu silmad keset jõge
mis andsid mulle julgustavalt märku
need silmad mis veel viimse pilgu saatsid
Nad kutsusid: "nüüd tule sina siia ka kui sõge"
ma .....
Tegin kuusepuust krati
Ostsin jõulupuule hinge
vanapaganalt pühade jaoks
see saab olema vinge
et kuusk midagi head tooks;
"Anna tööd!"
uhked püssid ja €urod
mida kohvrites kandis
tänaval on spordiautod
see rikkuri tunnet andis;
"Anna tööd!"
lemmiktoitu ja glögi
vaatan pilti kahvatult
sest sain kauniks oma köögi
häid lõhnu on lõputult;
"Anna tööd!"
siis nätsutan oma sülge
kui tõi kuusk naisi ilusaid ja häid
keda sidunud oma ehete külge
nendeks prünette, blonde ja punapäid;
nii saan suu magusaks
mitme erineva auguga
teen pühad .....
Sinule
Veidike mõtlen ma vahel
Sinule, Sa ehk seda ei tea,
tuues mõtetes Sind lähemale
endale, siiski meeles Sa pea,
et aeg see läheb edasi,
minevik kildudeks saab,
jäädes hetkedesse sedasi
meile mälestustena...
Meil olid hetked need,
mil olime koos üks,
üksteise südametesse
meil avatud sai uks,
mis lõpuks vaikselt sulgus,
kadus võti minevikku,
iga lõpp on uue algus,
Sa jääd minu ajalukku...
- Tarmo Selter -
Unustus
Vahel on tunne,
et vaadates Päikest,
Kuu põnevam tundubki veel...
Puhuvad tuuled
lükkamas äikest,
rahu kadumas on hinge teel...
Sulgunud huuled,
silm pisaraläikes,
seismas on aeg õhtu eel...
Hetked nii suured,
mis Sinule väiksed,
pühid Sa unustusse need...
- Tarmo Selter -
Paari minuti vältel
Selleks kulub vaid mõni sekund,
et oleksin endast leidnud, olemuse,
mis ennast ei petnud, hiiglaseks tehtud,
ei löö keksu, viskan korvi, lasen vett vetsus,
taban teie morni, ja austan omapärast veidrust,
see seiklus, välja mu vedru, keeldun,
kui pealkirjaks on arengupeetus,
varemetes lõpetav lendur,
enamik kadedad, et elu neile heitlus,
muusikast see rütm tehtud,
algab uuesti, mu luule stiil,
milles puudu hirm, suur su silm,
kui paberid aina täitusid,
imelikult käitusid, vibalikud äpud siin,
läheb kärmelt märuliks, ole tänulik,
et üldse edasi täiiust viin,
ei .....
Suitsupääsukeste haud
Tean küll põhjust
miks kalendris must lint ripub
juubel tähendab tühjust
mu pilk kurjaks kipub;
kõlab rongide kaja
sunnitakse neid hirmuga
Siberisse minnes pole raha vaja
sest maksad seal oma eluga;
on laager okastraadi taga
sellest sai suitsupääsukeste haud
surnute hinged iialgi ei maga
ei sulge keegi oma silmalaud;
Vabaduse väljakul on tseremoonia
täna mäletame 10 tuhat hinge
on puudu sealt harmoonia
mälus on see punaste pinge;
aga täna on kadunud tagasi
sest nende nimesid ei unusta
ning elu läheb edasi
vabasse Eestisse saate naasta
Aastaajad Unustuses
Nad marsivad järjekorras
sinna kuhu nende meister vaja
kohal on tuttav või võõras
sellel tseromoonial kostab sarve kaja;
vaarao läheb nüüd teise ilma
ja tal vaja saatjaks igavesti hingi
hääled kutsuvad alamaid allilma
praost joonistab kõrbeliiva püha ringi;
kummardagem! Ta möödub kullatud alusel
temale truud lähevad pimedasse kaasa
lõõmab päike pühalikult sellel üritusel
alamad ja rahvas on tasa;
sügav trepp püramiidi
uks tagant nüüd sulgub
Tema nimi hauakambrisse viidi
Anubis värske vere järgi ulub;
kui päikeselaev tuleb
pärisilm jätab tei .....
Viirastus
Nad kõnnivad seal, salamisi hääled sosistamas peas,
keegi ei tea, mis paberile veab need read, arvavad head,
kuigi juhtideks kasu ahned Orwelli sead, minema peab,
oodates bussi siin peatuses, read ise enesest tulles, sulle,
kes sa ei kuule, ega ära ei tunne, krimpsutamas kulme,
kui heli tungib läbi kuulme, läbi hämaruse, tänavalaterna,
punakas kumas hõõguva tule, lähedale-lähedale su juurde,
rinnus surve, silmuse sulgeb, kirjuks muutes, pihus muster,
mis hirmu tunneb, maast madalast, õudustest magalas,
närvihoogudest end tabamas, kui karjus kui sajatas,
kaela sadamas, .....
Aega mõelda
Täna rohkem mõtlen, kui ütlen
enne vastupidi oli kõik
Pole kiirust, ajanappust
sestap rohkem mõelda võin
Vahest tõde on nii kibe
suhkrutükk ei aita siin
Neelatan siis tasakesi
ja siis sülg ta alla viib
Pole kiiret,ajanappust
sestap rohkem mõelda võin
Enda sees kõik korda seada
õigesti siis läheb kõik
Pilk ridade vahele
Viimased sõnad, millel kõlan, võikalt,
õrnalt sikutades, mõistvalt kirjutades,
tõmban, kui pole ühtegi aadet, ühtegi vaadet,
milleta nägu ei kisuks kaameks,
surm ja mõrvarid, aju ära manipuleerisid,
dikteerisid, surma juhtisid, volüüme kruttisid,
korrumpeerunud,
ehk ka seestunud, suht pohh.. mis on tulnd,
tee sulg, toru sülgab tuld, veri pritsib,
tsiviilid on langenud, nälja häda,
ei tule suur vend päästma, iga poliitik vaid jätkab,
ega märka, et igasugune süsteem juhib hätta,
karjumas "Kärva-Kärva!" kui taskud täituvad,
selles võib olla kinde .....
Põrge
tänaval astun
pöörangul 90 kraadi
tormasin sul sülle
nii ootamatult äkki
toimub põrge
kahte suunda
ehmatusest ei tundnud ära
ohtlikud pilgud
nagu tähesõjas
nii mõndagi sai pihta ja
läbis elusat ja tihket
ei langenud keegi
oleme elus ja
sulgeda pole lihtne
ust mis avatud
kutsumata külaline
nüüd juba tuttav
esimese puudutuse
tekitatud maavärin
raputas relvituks
ainult sina ja mina
sulasime kokku.
Aprill 2020
Aprillikuu ja paistab päike
Linnukene laulu lööb
Külvab hirmu viirus väike
Sulgeb ärid, võtab töö.
Hoiame kõik võidu kinni
hinge, et see ei lahkuks meist
haiglas, kodus, jooksutrennis
toetame teineteist
Küll siis tuleb ükskord aega
Kohvik pirrud läidab taas
Talu mis on musta laega
Jälle varsti puhtaks saab.