Sõnale sund leiti 389 luuletust
tsüklist "Vestlusi vanaisaga"
mida on mul peale hakata
universumi galaktikate
hiigel-vesinikupilvedega
tähtede sünni ja surmaga
elu sisse sündinuna
nii kaua kuni kustunud
pole maa ja päike
pärast elu õnnehurma
jään ka mina nende juurde
helesiniselt mis
kosmoses kumab ja kutsub
Kribu ja krabu
Luulet ei tasu punnitada,
kui see ei tule
Kui proovid seda sundida,
valmib sellest Frankensteini koletis,
igavene kribu ja krabu
ja lugeja saab sellest aru
Kui see tuleb iseenesest
ning see tuleb alati siis,
kui seda ei ole võimalik paberile panna
Siis ja ainult siis, tähendab see midagi,
siis on see oluline
Kevade ilu ja võlu
Kõik teed on kevadele valla,
päike taevast kiiri kallab,
rohetavad metsad, aasad,
vulisevad kevadveed.
Linnud pesal askeldavad,
igal oma kaaslane-,
paariline armsake,
pesas väike munake.
Nukkumise aeg sai läbi,
liblikatel kaunitel...
Suur on sündimise vägi,
imekaunil kevadel.
Lillenupud avanevad,
õiteilu kõikjal näed,
puudel pungad pakatavad,
mahla tüved nõristavad.
Emadepäevagi kevade
on kinkinud kallitel' emadel!
Sõnum (The Message)
mõnikord on see nagu džungel
see paneb mind mõtlema
kuidas ma mulla alla ei satu
klaasikillud igal pool
Inimesed pissivad trepil
neid lihtsalt ei huvita
ma ei talu haisu
ei talu seda müra
ning mul pole raha
et välja kolida
rotid eesruumis
prussakad taga
narkarid alleel
pesapallikurikaga
üritasin põgeneda
kuid ei jõudnud kaugele
puksiir võttis mu auto
nüüd pole minna kusagile
ära suru mind
sest ma olen ääre lähedal
püüan mitte enda pead kaotada
aknast väljas
vaatan kuidas autod mööduvad
hull daam
kes elab kotis
sööb prügikastidest
oli v .....
Elisabethi Paus...
mõni totrus
vaata sõrmedest läbi
ela edasi
tee kasvõi kohvipaus
*
siis kui aeg teeb valu
hing seda ära ei talu
see lainetena sust üle uhkab
toob kaasa lämmatavat tuska
käsi sundida saa hetke
minema sellest välja
las viib ahnelt päikse poole
helerohelisse kevadesse
Sind siis Su nõtke meel
ilu janust kuivav keel
ehk oled ise juba sellel teel
Isa, poja ja vanakuradi nimel
Akhephalos, sära läbi minu
tule välja sõjast ja rahust
päikesevägi on sinu
kae tähtede kustumust
kõik hinged, mis sündimata
nende tulekut sa kaitse
ja kõiki neid, kes võimaluseta
sajab eluverd, siis etse
et leida universumi valitseja
kui pole see minu pool
inglitrompet on alguse häälitseja
särab punaselt jumala tool
Agathos Daimon on meie ennustaja
uus päikese tõus toob katku ja tüli
nii kodus ja välismaal uudiste kuulutaja
täis juhuseid on saatuse süli;
isa poja ja vanakuradi nimel
las lapsed kõik tulevad mu juurde
on laulu puhtal südamel
tu .....
Topelt rõõmupäev
Täna topelt rõõmupäev on minu emal,
sest sünnipäev ja emadepäev on temal.
Ükskord aastas õitseb kevad kenam,
millist rõõmu tahta saakski enam.
Õiekuul on sündinud mu ema,
ta huulil naeratus ja silmis õnnesära.
Süda avatud on päikse poole lahti,
hingesoojust jagab ema tihti.
Ei tea, mis teeksin,
kui hinges puuduks kevad, ema...
Kas õnnelik siis saaksin olla täna?
Aitäh, et oled olemas mul-EMA!
Nüüd kevade on säravam ja kenam!
kild killu haaval
transiseisundis rebane
öö ja päeva vahel ei tea
pusle pannakse kokku,
kild killu haaval,
kõik läheb laiali ja avali
et muutuda kergeks, lihtsaks ja loogiliseks
abielu ei olegi midagi mis ma ette kujutasin,
see on vanne, see on olemas siin ja praegu
ja ükski pidu ei kõiguta seda kahe inimese, just inimese vahelist liitu
ole otsustav ja vali
ja vali omale enda tee
ometi peab see alati juhtuma nagu sünniprotsessis
tuhudes
valudes,
ängistavas
kägistavas
agoonias
mida sa lihtsalt ei jaksa enam kanda
kild killu haaval
Spirituaalne tervenemine
Ramadaan on paras pask
moslemil on aeg pidada toiduga paastu
ja kui 5x ei palveta päevas, oled laisk
su hing puhtamaks ei taastu;
mul on usust suva
islam on seni kõige hullem iial
tapetakse iga ettejuhtuva
kes pole Allahist kuulnud eal;
üle maailma on moslemeid üha vähem
mil läänemaailmas trend tõuseb
liiga aeglaselt on tšurka targem
nende vaba sõna ajusid peseb;
loe hää moraal ette
visakem iga patune vette
spritituaalne tervenemine on see
kui hullusest välja ei tee
suu jääbki küsima
Saadet „Universum“ vaadates
suu jääbki igavesti küsima
milleks on tarvis universumile
miljardite tähtede
sündi ja surma
jäises pimedas kosmoses
elu hurmav
ei ei iial kaoks ühte
valguskiirde
üleni mu meel
eesvanemate keel
Sina mu armas
koduahju leek
just seda nii väga kardan
ikka kevadest
kord Sinu ees ma põlvitasin
ülikool
Su sammastele suudki andsin
see oli ammu
ma olin verinoor
pääs uhkelt teklit kandsin
too aeg veel põleb
koos temaga ka raad
ja poiss kes seisab
Ingli sillal
kel palg on klaar
täis sinitaevast klaas
nii lahti armund silmad
*
mu arm alla tuleb Toomemäelt
ma kinni hoian tema käest
nii rohelised lehed puudel
janused me hõõgvel huuled
kaelakuti hetk ja igavik
et hulluks mine
ei tea me veel
et tundi seda
kaitseb õnneaim ja
elukihk
joobumusest sündid ime
et hirm ja häbi aja pärast
auku põletab
meil varsti meeled .....
Mõttelaeval
Purjetades jälle mõttelaeval
sündmuste merel,
näen halba ja head üheskoos.
Puri kerkib valus, vaevas,
õhuvoog on ärev,
valuäng see murepilvi loob.
Paljud seda kõike näevad,
mõni juurde läheb,
abi, hellust, soojust hinge toob.
Mõni hoiab endas, teine kaebab,
kelle jaoks on tõde,
karma leiab ta ja üles poob.
- Tarmo Selter -
2022
Kiuslik
Miks oled nõnda kiuslik Sa,
miks kiusu kannad endas?
Nii valusalt Sind vaatan ma
ja kiusu Sinus põlgan.
Ei ole mulle võõras kius,
mis mõnel olnud tunda.
Mul olnud on üks kiusatus,
kiusajale õpetust anda.
Kius ei ole ilma sündind,
ta käib kaasas eluga.
Miks peab see kius küll ikka,
läbi elu kulgema?