Sõnale surm leiti 598 luuletust
The Killing Moon
sinise kuu all
nägin sind
nii varsti võtad sa mind
sinu käte vahel
liiga hilja sind paluda
või seda tühistada
kuigi tean et see peab olema
tapmise aeg
oled soovimatult minu
saatus
vastu sinu tahtmist
läbi kõige
ta ootab kuni
sa annad end temale
tähti täis öödel
ma nägin sind
nii julmalt
sa suudlesid mind
sinu huuled
võlumaailm
sinu taevas
täis juveele
surmav kuu
tuleb liiga ruttu
saatus
vastu sinu tahtmist
läbi kõige
ta ootab kuni
sa annad end temale
Vabaduse järele haarates
Ma kardan,et pean kaklema Su naistega,
nagu alati olen teinud,
igaühega neist,
võõrustades neid Sinu südamekeerdtreppidel
teadvustades neile, et oot-oot, te tõesti ei tea ju nii palju kui mina.
Iseendada tähtsaks muutmine.
Võimalik, et ma ei tea, mitte midagi.
Aga eile oli meil kahe sõbra päästmine uppumisest, uppumissurmast
või isegi kolme?
Kõik nad maitsesid vabaduse järgi.
Kui sa lõputult endale teise pärast midagi keelad,
hakkab see vili muutuma veel magusamaks,
veel paremaks,
veel ahvatlevamaks.
Jäävad varastatud tunnid.
Jäävad "saame ikkagi .....
Pessoa jälgedes
Pessoa kannul käies
ma ei taha selle õhtu kohta
teada mitte midagi
veel vähem kuidas ta tekkis
peagi üles tõuseb ära läheb
ööl laseb enda asemel
tulla taeva alla
veini on klaveril mitu pudelit
mine ja kalla seda endale klaasi
miljonid teised ööd universumis
mida ma nendega peale hakkan
piisab seesamusestki
väsimusest välja magamiseks
minu hirmutamiseks surmaga
mu kinni hoidmiseks päevas
elu hurmaga
05.05.2022
küsid mida nüüd teen
vaatan kuidas jõgi
penikeeltes ja kuppudes
pilliroogu kasvavate kallaste
vahel voolab
pilvi end .....
uni sai otsa
ma olen surnud su käte vahel mitu korda kallis,
teades seda põrgulikku tunnet, ei karda ma enam hääbumist
enesehävitajaslikul viisil olen hakanud nautima pigem oma surmahetki,
lihtsalt lase olla,,,,
....ja kõik vabaneb
Surmal ja seksuaalsusel on seos,
võib-olla seetõttu nimetavad prantslased seda "le petit mort"
ärka üles,
uni on otsas
hakka tegutsema
Tõmmake pistik seinast
Mälestused, mis jääb selja taha
kuis ta ootab surma haiglavoodis
me ei taha vanavanemale paha
arst ravi lootis;
aga me perepea kuuleb juttu pealt
ilma, et me seda teaks
mõtteid ja sõnu ootab sealt
mida suu tagant väljuda saaks;
see pole julm, kui saaks lõpuks puhata
"tõmmake pistik seinast"
tahaks meile praegu kosta
"parem on lahkuda sellest maailmast";
pole masin mingi tegija
kui patsient surma ootab
pole arst mingi ütleja
las patsient enda üle otsustab;
need päevad haiglas mööduvad nagu aastad
parem on minna valudest tuttu
ja kui elu .....
suu jääbki küsima
Saadet „Universum“ vaadates
suu jääbki igavesti küsima
milleks on tarvis universumile
miljardite tähtede
sündi ja surma
jäises pimedas kosmoses
elu hurmav
ei ei iial kaoks ühte
valguskiirde
üleni mu meel
eesvanemate keel
Sina mu armas
koduahju leek
just seda nii väga kardan
Olime oleme oleme siin
Tulime siiade ammusel rännul
elime olime ilusti rahusti
istsime astsime hõisksime rannul
ainult et teinekord
rohkem kui einekord
tahtsime- naabrite pidul läks pahusti
Mõnikord noori käis tervedi küladi
naabrite neidude suundasid mudimas
rahvuste suhetes kilguti kõladi
naabrimees teinekord õigusi nõudes
lõpeti lõhuti üksteise lõuges
noodid said nuheldud nahale madinas
Mõnikord toonasest rohkem veel tänagi
rõõmud ja rahud meil käitavad rindasid
naabermees suurem ja jõhkram kui kunagi
on lõputult näljas
on enesest väljas
vahepeal jahtus taas aga rà .....
sõja uus päev
liisk on langend
ees märtrisurm
jää hüvasti
elu õitsev nurm
ema kurb
armsam vajav tröösti
lohutaja pime öögi
*
poisieas kuulsin kuis
kägu mägedes kukkus
nägin silmapiirini õitsesid
stepis metsikud tulbid
tänagi meenus
hinges kerkis sellest
nukrus kurku
õied avas kurbus
Teekonna lõpp
Kui oled pensionär
siis tead, et Eestis ära ei ela
väikese rahaga pole miljonär
vanaduses pole hea olla;
aga noortele sobib pärand ikka
ükskõik, mis on vanema varandus
kui tuleb maksud üksteise sekka
saab teha vigade parandus;
kaugele kodust sõidame
teekonna lõpp tuleb
kui vanadekodusse jõuame
järgmise rauga arst seina suleb;
hooldusesse sisse kirjutame
ta dementsust me teeskleme
sest seal iga vanake ära kustub
ja pärast surma pärandi raha saabub
millestki muust
Natüürmort köögi seinal
Õhtu valgus sibulatel,
köögis, seinal.
Sadu aastaid nii on olnud.
Ei lõppu, ei algust
tekkinud rahul,
ämblikuvõrgul,
päiksekiirtel õhus tolmul.
*
me oleme tapnud
ojasid jõgesid järvi
mõrvanud meresid
ookeanide surmaga
lakkame ka ise olemast
muutume elutuks kiviseks
Marsiks
mille kohal miljardeid aastaid
üksnes päikese tõus ja loojang
kõrbete liivatormid
ühtviisi tuikab veres
koivalges kiivitaja kaeblemine
mets helerohelises vines
päev valus ere
põld kus lõppes külv
algab elu ime
surm ja sünd
korraga on hetkes ühes
ja sina ise
hammustades huulde
teel tundi uude
*
Czeslav Miloszit lugedes
Sõja üle elanutele mõeldes
vanade meeste luuletused
on sama läbipaistvad
kui tilgad vihmast oksal
sarnanedes täis kasvanud
lehtedele puul
kui paljud sõnad
linnade pommitamisel
ära on põlenud
jäänud mürsulehtreisse oigama
surema nõgestesse
neilgi mida surm pole
puudutanud
puudub endine värv lõhn
su .....
Kuraditormil ratsutamine
Kui taevas läheb mustaks nagu surm
ja üleilmne ilu alla vandum nagu põrm
ilma ühegi täheta taevas
on avaldamata saladusi Hadese laevas;
nähtamatu põrguvägi
jumal Kohtupäeva nägi
aga pole headust tulemas
kui inimese puhas vaim suremas;
kuraditormil ratsutamine
see on kosunud pinge lõhkamine
Venemaa ühte riiki neelab
aga peale sanktsioonide muu Brüssel keelab;
Karu andis järele hullumeelsusele
on vääritu oomen ukrainlastele
neid abistanud on väike Eestimaa
isegi rohkem, kui Saksamaa;
ainult atendaat Karu omanikku peatab
kes nagu Stalin naabermaad surmab
.....
Butša vihm
Arvasin, et mu silmad lugenud lõike
arvasin, et mu kõrvad kuulnud kõike
kui rahvas vääritu saatuse all
neid ümbritseb tulevall;
surmal on oma enda väärikus
ainult inimeses on see ohtlikus
ahnus ja võidujanu
mis tabab noori ja vanu;
ning selles linnas
kurjus hingesid piinas
langevad metallist sademed
ja maanduvad lõhkekübemed;
sina, Sergei Lavrov, jää vait
TÜRA, su valetamine pole mingi võit
välisminister paska määrib
minu nimekirjas oled, kes atendaati väärib;
Putin ja su vajadused
punase impeeriumi unistused
võviad mul mune lakkuda
ja sügavale .....
Ma tean, et sõda on halb.
Ma ei tea kust. Kus kuulnud?
Koolis räägiti klassis
Vanaisa rääkis hullus unenäos.
Kuskil nägin pilti:
Lapsed nutavad, emad nutavad
Jumal, inimesed ei võitle
Ära võitle hea eest.
Ma saan aru, et see on palju verd
Ma saan aru, et see on nälg või surm.
Aga ma ei tea, kas see on valus või magus...
Sel ajal magus või kibe naer.
Võib-olla need inimesed ei tunne valu
Mida nad jooksevad vihaga vaenlase peale!?
Jumal, inimesed ei võitle
Ära võitle enda pärast!
Lõppude lõpuks kaotavad inimesed sõjas,
Südamed purunevad!
Rohkem ma enam luuletusi siia üles ei riputa. Aitäh, kõigile neile, kes viitsisid neid lugeda. Ehk pakkus pisukest huvi.
nagu poleks elugi
olnud midagi muud
kui üks lõputu
ajalehe lugemine
mõrvadest
liiklusõnnetusteste
hinna ja maksutõusudest
olemine mitte midagi muud
kui politseiülemate kuningate
ministrite
panga- ja vangladirektorite
linnas teatrite ees
näitlejate hiigelpiltide
vahetumistest osasaamine
sekka kevad suvi sügis talv
rakettide stardipositsioonidele
viimine
mõned põgusad kohtumised
õnnehetke ootused
suudlevate tudengite
märjaks saamine
raekoja purskkaevust
aja hammasrataste vahele
et kättpidi jäi mõnel meel
ja muidugi majade
varjud täpselt samal koh .....
Sõja 34. päev
ma ikka veel ei saa aru
mis sunnib meid hakkama
tapma oma vendi
kuidas muutuvad äkki
sellisteks hing ja süda
me terane aru
mitte hullunud peas
oh hoia mind ema
Presidendi käsklus
seersandi sõim
iga ülemuse võim
sõduri elu ja surma üle
ja sellest piisabki pühaks sõjaks
oh hoia mind ema
hoia mind ema
*
nii nagu tubaka suitsetajad
on aetud kohvikutest ja
kontoritest tänavale
olen minagi ajas olemiseks
otsinud endale luule jaoks ruumi
enamasti olen seal üksi
harva eksib sinna ära
mõni parm õlle jaoks
küsima rah .....
Saadaks (sõja)venelased põrgusse kui neid sinna vaid tahetaks
Mu jumal ei usu ma jõudu
ei usu ma püssi ei tanki
ja pommi ei tarka ei rumalat
ei usu su külvatud õudu
inimohvritest raielanki
ei usu- ma ei usu sind jumalat
Tahtsid õpeta- saatnud siis nohu
keeland mõni päev nädalas kommi
tõmmand mõistlikke punaseid jooni
sa nägid- ei juhatanud sohu
laste õlule paisatud pommi
sa nägid- matsid lapsed betooni
Jah Vasja kes viskab ja lõhub
mis teha on rumal ja on julm
kuid sina mu jumal ei tohiks
ei tohiks- kas öösiti rõhub
laste surmas kas kerkis su kulm
raketid kus homme sa juhiks
Kas jumal kirillitsat tonkad
et laps .....
Sõja üheteistkümnes päev
Češkale, Lvivis, mõeldes
päevi palvetanud olen
mu arm Sind hoiaks
ka juhusliku kuuli eest
saatus alles jätaks
isamaa ja kodu
kustuks igas paigas
sõja viimanegi leek
surm Su asemel
mu üles leiaks
põgenike vooris teelt
enne kui emaga
üheks saan
mind puhtaks pese
oma silmaveega
kolm korda mu kohale
ristimärk tee
nelja ilmakaare poole
tänus kummardu siis maani
*
seegi öö tuleb uneta
taeva aluse valgeks minemist
paljud meist enam ei näe
nii palju õnne elamiseks
siis oligi antud
nüüd on see võetud k .....