Sõnale suudlus leiti 130 luuletust
Hilinenud suudlus
Pea noorus jalutan läbi tühja tänava,
Kurb mu süda ja üksik on hing.
Jalutan justkui juba terve nädala,
Ümberringi vaikus, ei tee häält mitte üks lind.
Mõtlen, mu purunenud süda ei saagi terveks,
Ei taha seda valu enam ma tunda.
Mõtlen veel head ja see jääb mu viimaseks palveks,
Palun näita mulle valgust ja seda õiget suunda.
Tõstan veel pead, kuid olen kaotamas lootust,
Näen tänava lõpus üht heledat varju.
Lähenedes hajub kõik pimedus sootuks,
Järsku kõik muutub, kas üldse harjun.
Sa tulid mind päästma, Sa oled mu ingel,
Ise samamoodi räsitud .....
suudlus
Kallis pühin kurbuse sinu silmist
hoian kinni Sinu käest
ei kaota Sind kunagi silmist
kõik läheb paremaks küll näed.
Suudlen minema Su mured
kuulan Sinu südamehäält
olen mõtetega Su juures
ka unenägudesse jään.
Minu maailm südamesse mahub
sest selleks oled Sina
võtan endale Sinu valu
ei kustu eales meie armastuse sära.
Kallis ära küsi liialt
sest kõik teed Sinuni viivad.
Meelespidaja
Sa mõtlesid taas mulle
ja helistasid, mil ma seda vajasin.
Ma rääkisin igatsusest sulle,
aga telefon liialt kajas.
Sa ei saanud küll kaua rääkida
ega igatsusest kõnelda.
Ma igatsen sind,
kuid on parem, kui ma ei näe sind.
Tahan jõuda selgusele,
panna punkt suudlus pelgusele.
Olla ja armastada
ning suhtumist karmistada.
Meie õhtu oli meeldejääv
ja ka järgmine päev.
Sa jälle lahkusid kaugele
ja ka pisar langes mu palgele.
tsüklist "Poisieast meheks"
See hullumeelne sõda kestab edasi. Poliitikud jahuvad, mida iganes. Lootus, et selles maa peal vallandunud põrgus.. Selle asemele tulevad siiski tagasi rahu, kevad, suvi.. ärgu jätku meid maha.
Ehk aitavad minugi värsid pisut sellele kaasa.
Hommikul metsas
läbi une laulurästast
vilistamas kuulsin
poisiea puhtus
verele ärgates meenus
Su plikalik suudlus
mu huuli äsja
justkui puutund oleks
mu ahnet suud
*
suur täiskuu aknas
magada ei lase
liig valus valgus
unetusest kuumaks
läheb ase
hinge soovist olla
homme puhtam parem
*
iga leht kui päik .....
Tahad tantsida minuga?
Kui öökülm on hell
nagu sinu sõnad
kuu kõrgel, hilja on kell
aga end sa mulle annad;
siis seisan valges
ootan sind akna all
jalgupidi lumes
meid kahte ootab ball;
tahad tantsida minuga?
väljas, saalis, kasvõi katusel
kaunis on see hetk sinuga
meie kahe ühtikuuluvusel;
see on enamat, kui uni
kuu annab su huultele läike
talveroosid õitsevad kuni
taevas tõuseb päike;
su suudlus, põletavalt soe
praegu on talve süda
öine jahedus ei loe
iga päev tahan sind kutsuda;
tahad tantsida minuga?
väljas, saalis, kasvõi katusel
kaunis on see hetk sinuga
meie .....
Maastik tihastega
Mul ei ole vaja seda külma ilu,
lumehelveste selgeid korrapäraseid jooni,
pikka sirget alleed,
mille lumega kaetud puud viivad jäälossi,
jäälossi, kus hõõguvad kaminas virmalised.
Irbisenahast mantlis kuningas
silmitseb mind.
Lähenen ja suudlen ta veretuid huuli,
mis põletavad,
kuid mitte kuumaga.
Põgenen!
Samad lumised puud joonsirgel alleel,
kuid ma ei jälgi enam lumehelveste võluvat tantsu.
Astun rohule.
Mu jäisetest sammudest kolletub iga lible.
Ma sulan pikkamisi sellest jäisest lummusest,
vaid huuli veel põletab see veider suudlus,
mis ei soojendanud .....
Kirsi lained
Kuna tead nüüd mind
meeldib sulle, et maski eest võtan
muudkui imetlen sind
nii oma kihvad eest haaran;
olen lasnud end vabaks
tänu su särale
sest nõrkused ei lubaks
aga need jäävad minevikule;
ning ei ole kedagi teist
sellist nagu oled sina
kirsside hõng siseneb sõõrmeist
ning see ongi maagia;
kirsi lained on õhus
ning neid saanud mekkida
naise graatsia on tõhus
võtnud aega, et seda õiget leida;
see pilk ja puudutus
lükkab okkad mu nahalt
selleks on armastus
et iga mees tunneks end visalt;
ning ei ole kedagi teist
sellist nagu on tema
soe emots .....
Pettekujutus
Armastatud siresääre
hõrk ja lõhnav mokamääre
tõstab tunded üle ääre
töötab sisenõrenääre
Suuta suudlus läbi õhu
tõmbab üles vererõhu
krampi armastaja kõhu
täidab unistaja põhu
Kestva hõõrdumise läbi
saabub õnn ja hiljem häbi
kännu kõrval kukub käbi
lahkub mees kui öö on läbi
Mõni maksab nõutud hinda
võtab lõvide käest kinda
ometi ei taha sind ta
katsub ainult veidi rinda
Minu üksildase saare
ainus hindamatu aare
ujudes teeb ümber kaare
tahaks küll kuid puudub haare
Enda loodud meelepette
vangla kõlisevaid kette
sin .....
Ema...
Ema oled aastaringi
vihmas, tuules, päikeses,
kui nüüd ellu astusidki,
olles nõnda väikene,
süütud silmad, väiksed käed
kaitset Sinult otsimas,
valu viimas võluväel
Sinu suudlus, pisarad,
sest ei keegi asendada
suuda Sinu armastust,
isegi kui aastad läevad`,
saabumas on vanadus...
- Tarmo Selter -