Sõnale suutunne leiti 9 luuletust
Sõda minus eneses
Iga nädal, päev, tund, minut-
ma pean võitlust iseendaga.
Annan endast küll parima,
Kuid ikka kaotan neid lahinguid.
Mu peas käib sõda, mida keegi teine ei näe.
Justkui sõda iseendaga, aga vaenlasteks on hoopis- hirm.
Hirm ebaõnnestuda, olla hukka mõistetud, läbipõleda.
Liiga tihti selles nähtamatus võitluses, võidab hirm.
Hirm, et ma ei saa hakkama, muudab mu keha võimetuks, halvatuks.
Hirm ei luba mul proovida.
Ja pärast kaotatud lahingut tuleb-
Süütunne ja kahetsus.
Et ma ei proovinud, et ei kasutanud aega targasti.
Ma olen selles sõjas juba haavata .....
Südames on kõik haavad võrdsed.
süda on nii valus
nagu oleks teinud miljon viga
mida ei tahaks või ei suudaks tunnistada
nagu need patud lasuksid kõik minul
süütunne, kahetsus, haletsus
kellele neid vaja on?
ma olin ja olen rõõmus inimene
ma armastan kergemeelsust ja vabalt voolamist
aga ometi kui und ei tule või kui uni on liiga sügav
näen seda kui sisse graveeritult oma vigu
hing, mis on veel haige sõbra kaotusest
kinni hoitud pisarad,
mis on takistatud vaid tablettide mõjul
ma saan aru, et kõigil on omad vaevad, omad raskused
miks ka minul?
tunnen, kuidas mu süda kukub kildudeks
teadvus .....
Süü?!
Süütunnet ei ole,
kui Sa tead mida tahad
kui seljas on puhtaks pestud riided
ja su süda on aus ja tõene
eelkõige iseenda vastu
et mitte moonutada tõde
viha ja vimm pole minu teema
jah, võin ägestuda, aga ma ei näe mõtet enam sõjakirvest vedada
ilma, et see muutust ellu viiks
küll olen ma neid kirveid juba vedanud ja loopinud ka
mida vanemaks saad, seda rahumeelsemaks muutub igapäevane samm
mul ei ole vaenu ega vimma
mul ei ole aega isegi mõelda,
sest muu reaalsus võtab oma koha, et luua uut
nauditavamat ja postiivsemat elu
ma ei otsi negatiivsust igast terast .....
Andsin Koit Toomele lõuga
Koit on tagasi jälle
see tähendab uut jahti
alanud uus vägistamiskolle
mehed, pidage naiste üle vahti;
püüdsin kinni vanapagana lemmiku
ja alustan ta häälest
panin kiuniuma selle ahvipärdiku
kurjust täis Koit Toome tõepoolest;
riputasin ta häälepaelad delfri otsa
ja andsin lõuga täie rauaga
siis politsei viis ta istuma kartsa
Koit läheb hullemaks iga aastaga;
seda meest ärge poliitikasse laske
sest süütunnet Toomel ei kõrgu
teda Maal vaos hoida raske
toimetagem ta uuesti Tori põrgu
ei oleks lihtne andestada
sa ei lähe mul peast välja
sa teed kogu aeg nalja
sa paned mu pea keerlema
ja mu mõtted pidevalt ekslema
sa oled minu saladus
sul on see eriomadus
olla müstiline ja õrn samas
ning olla minuga kuidagi armas
sa oled minu süütunne,
iiveldustunne, ebamugavustunne
oled mu tumeduse pai,
üks jube hea kohvisai
sa oled mul salaja südames,
seda olen näinud sinugi ilmetes
kuid tundeid ei saa välja näidata,
neid ei oleks lihtne meile andestada.
Jooga
Päev selja taga ja vaja on otsad tõmmata kokku,
mis omajagu puntras ja lahti veel harutamata.
Keha väsinud ja peas on ülekuumenemise ohtu,
mis oskamatusest on jäänud jahutamata.
Küll eksisteerib ettekujutus fantaasiamaailma
pärusaladel asjatoimetuse läbiviimisest,
Kuid pole õnnestunud viia ettekujutust
fantaasiamaailma pärusaladelt läbi.
Seega reaalses situatsioonis on arenguruumi
ülearu teooriast praktikasse ujumise tiigis.
Siin süütunne oleviku ja mineviku kaalukausil
kummalegi poole ei kaldu ja seisab pidevalt viigis.
Joogatamist võiks õppida aktiivselt ka p .....
armastuse valu sinule
Soovin edaspidi sulle õnne ja armastust,
usun ja tean ju sinu kannatust.
Rabeleda lahti igaveseks su haardest,
kontrollimata enda suurt tahtmatust.
Igal hommikul ehmatan end üles,
lootes end leida su sülest.
Kuid kahjuks on see alati uni,
mis mind sulle mõtlema pani.
Öösel, seisad mu unepildil,
kadunud kõik me kirjutatud sildid.
Neid enam me maailmas pole,
sest kõik tules on süteks põlen'd
Koosveedetud ajad,
mis hästi on meeles.
Nüüdseks meil uued rajad,
kuhu elu meil veeres.
Hingata on valus,
kogun jõudu, et seda vaevaliselt teha.
Õhk on praegu .....
Illusioon
Igapäev ma aina rohkem endas kahtlen
Ma materdan end maha,
Teen endast kellegi, keda keegi ei taha.
Mu mõistus ütleb, see olen ju mina
Enese ebaperfektne täiuslik versioon.
Kuradi käest kuulen aga enam
"Unusta see illusioon".
Nii ma uskuma olengi hakanud,
End armastamast lakanud,
Omaks võtnud kõik süüd,
Igapäevaga aina selgemaks saab nüüd,
Mida tegema pean,
Et heastada kõik enda tehtud vead.