Päikene kõrgel taevalael pillub kiiri alla. Minul ainukene vaev on ilma nautima minna. Kaunis suvi on see aeg, mis pakub silmailu. Võta endale see aeg, siis ei ole meel nii mõru.
Ootasin ja palusin, et suvi - millal tuled? Tahtsin mereranna vett, kuldpruuni jume. Lõpuks tulid iselaadi, venisid kui tigu. Nüüd, kui 30 soojakraadi, alata võib pidu!
Nüüd kaunist suvest mälestused jäävad maha, jäävad hingel-ja südamel mäletama, jäävad naeratusel soojal meenutama, jäävad sügisel kurval igatsema...
see ehmatas on õites sirel lõhnav valge kibuvits nii nad lähevadki su päevast ära mis siis ei sulgu nende järel suve õitsemisse värav rohus tulikas veel kuldselt särab
Taevast sajab lund, me kõik vajame und. Ootame suve, mil saame uuesti jume.
Juba ulatun käega katsuma suve, päike aina lähemale tuleb. Süda soe ja hinges rõõm, päev õitsele end lööb.
kevad keelel noorus meelel oja kaldal õitseb lill ootus meelel suve veerel habras hetk - nii hingehell
taeva all jääks alles elu igavene haljus nii suveõhtus olles õitsmist puudel aias rohus vaadates suu muud ei soovi jätkuks vaid see paljusus ääretu pillav
Talverõõmud-, jõuluootus peale hakkand, kingitustemeres aina soppan. Suvestsaati kuusepuu mind ootand, püsind käharpäisena, ehtimist nüüd ootab, hinge rõõme laotab.
paat taevas kallas vees jalgupidi pilliroog kuis kõiksus seda valvab kiivalt hoiab koos ära lähen rootsiitsitaja ärevalt ootab ta üksi saaks jääda pesa ning järve eha värvega
mus uuesti üles äratab sinitaeva igatsuse lillede õitsemisest lahku minemise valu pillava suve janu
Sa tärkad igal aastal, kaunistades suve, päikesesse vaatad, kui Sa ükskord tuled, tuues meile lootust, sinitaeva ilu, jagades me saatust elu valus, võlus. - Tarmo Selter - 2023
joo tühjaks seegi hetk kus kasel koltub esimene leht järve ääres pillirool räsib mida tuule hoog sind puudutama üleni hakkab suve lahkumise valu lumeni ära see talu
ma ei tea isegi miks vaadata ei taha eha valguses põlevaid pilvi öös flokside õitsemist augusti sametist pimedust miks lasen taluda hingel nüüd suve järele kisendust
Vaatan suve armunud pilgul nagu kallimat Otsin suvest tõelist võlu nagu kallimast Tahan suvelt sooja kalli nagu kallimalt Igatsevalt mõtlen suvest nagu kallimast
Veel ei tunne küpse vilja lõhna, ega korja sügissaaki põllu pealt, sest kaunis suvi jagab rõõme rikkalt ja keegi meist kurvastama ei pea.
...sügisele jätan nukra meele, suvest korjan päikeserõõme südame...
sauna taga rohus suus esimene selle suve hommikupäiksest soojaks läinud maasikas üle tüki aja selle unustanud meel keel suve heldust nüüd erksalt maitsta saab
Eluringis elemendid - kevad, sügis, talv, päevalindi suvepildid, mälu varasalv... Kesse kuuleb, kesse näeb elujuhtme sisse? Tuli, vesi, maa ja õhk hingab eetrit sisse. /Mari*Uri/
