Sõnale suve leiti 542 luuletust (top)
Minu tore kool
Minu kool on tore.
Meie jaoks ta uksi ei sule.
Koolikellal kaunis heli,
seda kuuleb iga meie kooli veli.
Tundidest saame me tarkust,
vahetundidest virkust.
Kunstiõpetuses joonistame,
liimime ja meisterdamine.
Päevikusse õppimise kirjutame,
kodus ülesanded lahendame.
Kooliaasta jälle möödas,
suve kohaletulekust oleme rõõmsad.
PALVE
SUVE SILLERDAV TAEVAS
TÕI MINU JUURDE SIND
NÜÜD ELAN LOOTUSTE LAEVAS
JA IGATSUS ÜMBRITSEB MIND
SA POLE KUULUNUD KUNAGI MULLE
KUID MÕTTES SIND KUNINGAKS LÕIN
NING OMA SÜDAME SULLE
JÄÄDAVALT KINGIKS MA TÕIN
SIND PALUN --
ÄRA JÄTA MU SÜDANT LAOKILE
VAID ENESE LÄHEDAL KANNA
JA ARMASTUSE AKEN TEE PAOKILE
OMA HINGE ET SAAN SINNA PANNA
/2007/
Ilus Eesti
Nii kaunis oled Eesti
need rohelised laiuvad niidud
tuisud mis tuulest viidud
igatsust täis rabad ja sood
rõõmsad kevadised vihmahood
hell võid olla kui suvepäike
või hoopis karm kuis sügisäike
iidsed metsad mis saladusi peidavad
järved ning jõed mis igavikku voolavad
ilus oled nagu kevad kes tärkab
kui iga aasta jälle ärkad
Suvi kestab edasi
Ära ütle, et suvi läbi sai,
sest mu meel on veel lusti ja rõõmu täis,
hinges ja südames on ruumi veel
ja suve nautimine alles poolel teel.
Ära ütle, et sügis kiire on tulema,
muidu hakkab mus miskit närbuma,
mu igatsev meel hakkab mässama,
mis võrdne oleks tormituultega.
Ei tähenda üks vihmapilv midagi,
sest suvel ongi ju sedasi,
et päikest ja vihma on vaheldi
ja suvi kestab ikka edasi.
Kauneid jõule Kodumaa
Eesti on mu kodumaa,
siin on ilus elada.
Saja aastaseks ta sai,
talle teen ma pika pai.
Õlgadel tal raske koorem,
välja paistab palju noorem.
Sinine ja must ja valge,
lehvib uhkelt nii suvel ,kui talvel.
Vaikselt,vaikselt lumehelbed -
sadage me maale.
Et jõulurahu tulla saaks
ja pehme,valge lumi .....
Suvi sügises on kinni
Suvi sügises on kinni
nagu kardaks midagi
Igal sammul,sügise kannul,
maha ei jää tast sammugi
Sügis on nii leebekene
mängib mänge suvega
Suvel ammu meelest läinud,
et peab ära minema
Mängud siiski saavad läbi
Sügisel on oma vägi
Oma kurbus,nukrus ka
ei suvi sellest aru saa!
Poeem jõulupuust
Sügisel kui nägin lund
kartsin – see ei ole päris.
Ehk võin jälle näha und?
Seest käis läbi väike värin.
Kuurist otsisin kus suusk,
kaasa haarasin ka kelgu –
kuhu peale mahuks kuusk.
Naabrid kehitasid õlgu…
Vaatasin siis siia-sinna
kust ma leiaks jõulupuu,
mis võiks olla üle linna -
päris omajagu suur.
Ja siis üpris kähku selgus:
kõrgest kuusest oli ootus
oluliselt suurem kelgust –
sedasi mul kustus lootus.
Läks siis päevake või kaks,
mõtlesin veel järgi minna,
kui käis silme ees mul … plaks:
siin see seisis - keset linna…
Ma .....
üks ilus mõte
suve soojad vihmad
pesevad marjatarnadelt sõidutee tolmu
töötegijate palgeilt soolase higi
pargipinkidelt jäätiseplekid
katusekamber kui seitsmes taevas
kus kuulata vihmapiiskade tormakat kohtumist katuseplekiga
on tunne et nii jääbki
ja ei ole siin maailmas rohkem halba
kui see suvekleidi vettinud saba
laperdamas vastu sääri
sajaga kui sajus üle õue jooksid
et võtta vastu see vihma poolt kingitud jõudehetk
Maja, mis kannab hokimaski
(Järgmine arvuti kirjutatud jamps)
VANA MEES niidab muru, pussitades seda kirvega
4 PUBEKAT jõuavad kohale autoga, mis töötab seksiga
nad paljad, välja tulevad. On suvevaheaeg.
Pubekatel ahmida alkoholi ja surra on aeg;
PUBEKAS1:
"VANA MEES, sa ei kuulu. Me rentisime selle tare
nädalaks nooruse aegadeks."
VANA MEES:
"Hoolekandja olen. Hoolin mina. Ärge minge taresse.
Köök on koletis. Mis on keller. Kummitus peidab sängidesse
Kraanikauss vihkab preestreid. TEE VEE on raamat"
PUBEKAS2:
"Saa maetud! Sa oled raisatud iga!"
Pubekas 2 on riiki tropp. Ülikooli diplom .....
Võbelevail laugeil
Sügispäikese võbelevail laugeil
Silman suve tõrkuvat kaugenemist
Kaskede kiiskavail kasukail
Itsitab veel viimast korda
Kajab aga tuuleleelotus
Ja kask koorib end salamisi paljaks
Lootes saabuvale talvesuudlusele
Et magusasse unne saaks vaibuda taas
Kel sünnipäev on kaunil suvel
Kel sünnipäev on kaunil suvel,
see üliõnnelik olla võib,
sest ühe päeva suve keskel,
ta lustida, hõisata, tantsida võib.
Sel päeval kaunimad lilled kuuluvad talle
ja ööbikud laulavad lillede sees,
kuldne päike teeb suurema kaare
ja peitu poeb pilveke hall.
Tuul sooje suudlusi ja kallistusi jagab,
soe suvekuu on valmis kogu aja,
kallist sünnipäevalast, rõõmustama.
Kevad
Poisid ronivad mäes,
tütardel lilled on käes.
Kevad on meis,
me kevadet täis.
Emad hommikust õhtusse
lapsi otsivad taga,
Keegi kuskil põllul vast magab
kevadsaadusi mahub neil kõhtudeisse.
Isad, nad isegi õues,
mutrivõtmed ja trell neil põues.
Terve kevade nad aina "kilks-kõlks"
ja hiljem asuvad ootama suve
Nüüd juba mitmes öö on soe,
tuul kõnnib kikivarvul,
võilille rõõmsaid tutte,
poeb maast lugematul arvul.