Sõnale suve leiti 485 luuletust
Aeg kella keerata
Suvi meile põue poeb,
meelde jääb meil ikka,
ilm on ilus, ilm on soe,
päevad on nii pikad.
Igal aastal korda paar
saad kella keerata,
suve poole ikka taas
siis oma pilgud sea.
Sügisel siis ärkad hiljem,
õues valgem on,
kevadel veel varem üles
aeg see voodist toob.
Kokkuvõtvalt meeles pea,
kui aeg on jõudnud kätte,
suve poole keerata
end seieril nüüd laske.
- Tarmo Selter -
2023
tuhat luuletust
kui sa umbes tuhat
luuletust oled kirjutanud
avastad ühtäkki et vihm
mis neis ülalt alla sajab
teeb seda päriselt
võilill tee ääres ka värssides
päiksega kogu aeg käib kaasas
õis tema poole õhtuni kooldub
lomp külateel ka käsitsi
kirjutatud ridades
peegeldab pilvi puude oksi
nii järvevees kui sõnades
kullendab suvepäeval ööselgi kupp
sa kinni hoiad sama elu kaelast
mis päikse eest varju otsiv konn
liblika oma teelt õhku ajav sipelgas
ööseks oma õie sulgev tulp karges mais
Päike tuli siia
Kuidas päike tuli siia,
et mind täna randa viia,
tuues kaasa sooja ilma,
paistes mulle kohe silma,
kinkides siis mulle päeva,
nõnda hea ja nõnda sooja,
tuletades mulle meelde,
kuidas suvel läksin teele,
lootes leida rannaliiva,
mereveestki mõne piisa,
lainevahust kuldse harja
merelaine võlus välja,
luues hetke nõnda kauni,
mida siiani ma naudin,
kui taas päike tuli siia,
et mind jälle randa viia...
- Tarmo Selter -
2023
EMA
Ema, kevad on möödunud ruttu
ja suvigi takkatippu.
Ilusat aega kevades ja suves on olnud,
minu hinge kurb sügis on tulnud.
Ema, sügis on iseenesest ilus,
kuid sügiseti kõige rohkem
puudust tunnen Sinust.
Siis lühemad on päevad ja pikad on ööd,
süda igatseb ja hing sees pilli vaid lööb.
Ema, vahest võiksid siin ju olla,
mina Sinu juures, pea toetamas õlga.
Ema, ilus kuupaiste oli,
tähed sirasid öös,
üks täht eredamalt paistis
ja pimedust ei olnudki sel ööl.
Ema, täna tuli esimene lumi,
suurt rõõmu selles oli!
Peagi jõuavad jõulud lähemale,
ema kalli .....
viimane kärbes
suvest kinni hoiab
toas akna klaasil
viimane kärbes
käsi ei tõuse teda
piitsaga lööma
kaelgi päevas pead
kordi vaatama pöörab
suu ära ütle
seegi suvi on möödas
see kaugeks saab
veres mis lõõmas
*
ainult kase ja vahtrate kuld
päikese käes
meenutavad et suvi oli ilmsi
nii taeva all kui veres
igal hommikul öelda
sain talle rõõmsalt tere
sügishommik
veretab trepil
tuulest toodud vihmast
märg vahtraleht
kirmetab hommikuks
teel lomp
sellest kurku enam
ei tõuse klomp hall
aias et söestas
jorjenil viimase õie
kargus ent tuletab
meelde pärast suve
mis taeva alt
voolama hakkab verre
talve unund karmus
hingedekuus öösiti
ringi hulkuv mardus
Sügis
suve lahkumise värvib
leekpunaseks ja kuldseks
meele kauaks heidab
kase kiiskavasse kulda
teeäärsete vahtrate tulle
sellest valust hing ei nuuksuks
käed pane ümber kaela mulle
*
koltuv roog järve
kaldal uuesti meenutab
suvi on möödunud
päikse asemele üksik
vares sind maja juures
raagund kase oksal
veel vaid teretab
vaher uduvihmas tee
ääres õhtuni veretav
Suvesoe kestab sügises veel
Ma pikalt lehvitasin suvele järele
ja terekäe andsin sügisele.
Südamest soe lehvitus oli see,
et soe ei tahtnudki ära minna veel.
Tõesti sügises on suvesooja sees
ja päike kuldseks sügise teeb.
Taevas vähe näha pilvede nuttu,
kuulda vaid on rändlindude kiiret ruttu.
Kingitud hoovus
Kuna meil suvi oli nagu oli
ma sügisest praegu üldse ei hooli
sest keskmisest soojem olnud kuu
september on miski muu;
eelmine neljapäev viimne kord ujumas
õues 23 C ja täna 18 C
käin ikka õuevett katsumas
möödub sügis tänavu iselaadi;
kingitud hoovuses on lebo olla
röövitud suvi on valla
see kuu nädalad läks ilusti
mitte nagu iga aasta ilm sitasti;
ja seenelistel tuli välja metast
üllatus, ehk juttu laibast
mullu Alexit otsiti taga
kes muu peale metsamullas maga;
jeppp, ei üllata kuidas asja ajab
venelaste kuridegu jälle kajab
kuid mul pohhui raipe .....
eile õhtul
see teadmine
õhtul voodisse heites
suvi üleni pole ära läinud
meele teeb rõõmsaks
ja kergeks hommegi
avatud on astrite jahe
jorjeni kollane päikese õis
nende õitsemist aias
pimedani näha võib tee
ääres pärast hommiku
kargust üksiku võilille
pärani suud vereski
veel alles suve
vabadus ja päike
nagu ees sul oleks
veel miljon heldet
käiku õhtul ehast kumav
akna ruut kõik muu
uus ja hiigelsuur
Suvi alles poolel teel
Suvi poolenisti peitnud enda ära
kuldse sügise rüppe.
Tunda annab iga tund,
et suvi lahkund pole mitte.
Mis küll hoiab suve tagasi,
et ei liigu tema edasi?
Suvele vist meeltmööda see,
et on kuldse sügise embuses.
Linnud lahkunud on juba,
tagasi neil pole teed.
Pesad jäetud kõigil maha,
aga suvi kestab veel.
Tädi Sofia seenelkäik
Sügise iseloom hoos
sest saab seeni metsast
ent suvesoojusega me koos
saada viimast rannast;
ning Sofia plaani pidanud
metsa lõunal läheb
siis merre jälle saada tahtnud
ja hiljem sousti kübaratest teeb;
nagu tüdrukud oma kübaraid
sügislooduses kannavad
hääletult nad meelitavaid
kõigile silmailu annavad;
meeliskaup on need punased
mida ka võib süüa
rahustab närve säärased
ja kahju et neid ei või müüa;
tuli koju, pojad näljast paljad
ja kõhud ees paistes
panna nüüd kuumaks pajad
küll siis saab psühhotroopi annustes;
ÕIGEMINI vanat head s .....
Sügis tuli!!!
Sügis vihmapisarais
meile täna jõudis,
oksad täitsa märjaks said,
täitusid ka lombid.
Lehed kõikjal kullakarva,
on ka punaseid,
mida täna kohtab harva,
varsti kõikjal neid.
Suves tõusin hommikul,
nüüd sügisesse astun,
varsti lehehunnikud
mul vaatamas on vastu.
- Tarmo Selter -
2023
meilid
mida teed
aknas täiskuu
seda vaatan
nii minagi
Sina seal
mina siin
me vahel
täiskuust
hele silmapiir
*
nüüd sügis koob jälle
halladest võrku kuhu kinni
jääb suve hääbumise
nukker hurm
vahtrate leekimine
lillede kortsumine
nende aeglane surm
jah hingele näha
on julm nende hukku
kui veres ei tärkaks
kevade ootust puudel
helerohelisi lehti
näha poleks lootust metsas
kus kõrvu kostab käo
vali kukku iga põõsa
alt kadunud lume puhtus