Sõnale suve leiti 542 luuletust (copied)
Mõtted
Ilusate mõtete saatel
hea on uinuda,
rõõmu on olnud kogu päeva kestel,
sest suvest ainult rõõme noppida saab.
Päevad kõik liuglevad
soojas suvetuules,
öödes vaikseid serenaade kuuled,
õrnalt sosistavad armunute huuled.
Mõelda on pehme padja peal hea,
mida toob homnepäev, ei me tea,
aga hetkel on olla paganama hea,
unes olles muret tundma ei pea.
Iga päev on eriline ja kordumatu
Õhk on vihmane ja soe,
ilus linnulaul põue poeb,
igal puulehel vihmapiisk helgib,
kaunilt valendavad valged nelgid.
Vihmauss mullas vingerdab,
mullamutt mulda kobestsb,
taevakaarel vikerkaar virvendab,
õrnas õhus liblikas laperdab.
Pardiperee koduõuel paterdab,
korstnasuul kurepere laksutab,
katuseräästas pääsukene vidistab
vidiit, vidiit, näen sind siit!
Suve kaunis päev on see,
mis rõõmuga täidab südame.
Iga päev on eriline ja kordumatu,
võtan ikka rõõmuga vastu.
Naeratus
Just nagu suvepäike sillerdaval veel...
su naeratus mu murekortse silus.
See naeruvirv jääb oma leebes ilus
nüüd hoidma soojust minu hapral hingeleel.
Hetk õnne vahel pöördub. Pääsu otsib meel
ja ootab naeratust ses argses ilus.
Neist sõnadest, mis mõttesopi vilus,
on raske leida õigeid, tõrgub keel.
Hing sumeneb kui suure lumma eel-
sest avaneb me südamete värav
ja tasanduvad konarused teel.
Su kaunis naer on pärlendav juveel
ses elulabürindis- kirkalt särav.
Jääb hoidma soojust hapral hingeleel.
Suvi-Sügis
Suvel kingad pigistavad juba
kirju kleitki hakkab kolletuma
juustest karikakraõied pudenevad
pärja suvele, kinkis kaunis kevad
Linnupojudki on suureks saanud
pesast välja lennanud
maasikad ja mustikad on küpsenud ammu
mätta vahel pohlad punavad
Sügis sätib uljalt oma sammu
kirevatest lehtedest punutud kleiti
kohendab
koti sisse sügiskulda topib
enesesse rõõmu ja kurbust mahutab.
Suvi kestab edasi
Ära ütle, et suvi läbi sai,
sest mu meel on veel lusti ja rõõmu täis,
hinges ja südames on ruumi veel
ja suve nautimine alles poolel teel.
Ära ütle, et sügis kiire on tulema,
muidu hakkab mus miskit närbuma,
mu igatsev meel hakkab mässama,
mis võrdne oleks tormituultega.
Ei tähenda üks vihmapilv midagi,
sest suvel ongi ju sedasi,
et päikest ja vihma on vaheldi
ja suvi kestab ikka edasi.
kevadest suvesse
kõik ilmas suur on
pilv udu lehm
teede pori tolm
ruuge vahtraleht
päikse tõus ja loojumine
lume minek
loigu kortsuline virve
tema kuivamine
nagu aknast mets on näha
üks päev
siis kuu siis aastad
samamoodi haljas kähar
on hetk
kui teda vastu valgust vaatad
ole õnnistatud
kel laual on lahti
hetkete hurmav raamat
kes nende üle peab vahti
väsi neilt valgust saamast
*
nii lahti päev
nii suur on õitsemine
kes nüüd ei joobu
ei vääri elu imet
kui nüüd ei võta
sel kinni käest
siis ütle
millal
millal
üleni end päeva pillad
juuniga sa üksi .....
Tule, tule suveke!
Tule, tule suveke,
tule lõoke!
Mulle meeldib kesake,
kesal lõo pesake.
Tule, tule suveke,
valmi marjake!
Mulle meeldib maasikas,
ta suu punane.
Tule, tule suveke,
õitse lilleke!
Mulle meeldib ülane
ta valgusküllane.
Tule, tule suveke,
puhke pungake!
Mulle meeldib leheke,
ta õrn ja haprake.
Tule, tule suveke,
hõiska keeleke!
Mulle meeldib emakeel
ja tema kõlake.
Tule, tule suveke,
varsti sügis teel!
Nukker on ta meeleke,
pisarad ta teel.
Varakevadel
Kevad puudeladvus piilub,
mahe tuul teda meelitab.
Varakevadele tuulesilma pilgutab,
õrnusi huulilt sosistab.
Jääpurikatel nüüd põli on läbi,
suureks paisuda räästa all.
Lumememm,kes õuel veeretatud,
oi,kui palav hakkab tal!
Kevad lumehange noolib,
peitu poeb ta rüppesse.
Vähehaaval päästab valla,
kevadised suurveed.
Kevade sõber päikene,
tõttab appi temale.
Oma soojad päiksekiired
pillutab üle kogu maa.
Orus,aasal,metsas laias,
pidu võib nüüd alata.
Ülased ja sinililled,
kuulutagu kevadet!
Rändelt tulnud linnukesed,
peatugu nad ikka si .....
Suvi-Sügis
Suvi keerutab sügise ümber
maheda tuulega silitab
Säraval pilgul ja naerusuiselt
sügisele silma pilgutab
Hiline jaaniusski rohus
sekka laternat vilgutab
Sügis lehti rebib puudelt
suvele kõik kingib need
Sügis suve hala kuuldes
meel tal muutus nukramaks
Suvi mõned päevad saigi
kingituseks sügiselt
Ja siis oma võimsa väega
pühkis suve sootuks teelt
Suvi jõudis vaevu hüüda
Soovin kannatlikku meelt!!
Sügis-silmad
Kõnnin linnas sompus ilmad
sügiseses udusajus
Kõnnivad mu kõrval silmad
Saatjaks südames ja ajus
Kõnnin suduilmadega
Udusadudesse vajun
Sinu udusilmadega
sügist südamesse tajun
Kevad - suvel rõõmsad ilmad
sudu mälestuseks hajus
Tervitavad sügis-silmad
õnnelikus udusajus
Mul ei ole kõik hästi
Ei hoida sind ma saa, kui tõtt sa ei räägi,
Enam hing ei hoiata, ainult au mul määrid,
Mõtlen tihti sinust, kuid täis saanud ring,
Ei kasvanud suureks, kellast kadund liiv,
Ära sind ei tunne, sest sa häbist hävisid,
Andsin endast parima, mind vaid narrisid,
Mingi teise mehe nimel vaid sind harisin?
Eks tead sa ise mis on sulle parim,
Kuid ei saa olla selgust peas mis valib,
Ära kasutajad ja ära kasutatav,
Ju see oligi see milleks tahtsid saada,
Nõnda Siirus ja austus võõraks jäid,
Nüüd vaid kujutlus kus see süda käib,
Pole ma ehk ühte koma teist,
Kuid olen p .....
PALVE
SUVE SILLERDAV TAEVAS
TÕI MINU JUURDE SIND
NÜÜD ELAN LOOTUSTE LAEVAS
JA IGATSUS ÜMBRITSEB MIND
SA POLE KUULUNUD KUNAGI MULLE
KUID MÕTTES SIND KUNINGAKS LÕIN
NING OMA SÜDAME SULLE
JÄÄDAVALT KINGIKS MA TÕIN
SIND PALUN --
ÄRA JÄTA MU SÜDANT LAOKILE
VAID ENESE LÄHEDAL KANNA
JA ARMASTUSE AKEN TEE PAOKILE
OMA HINGE ET SAAN SINNA PANNA
/2007/
Hea nali
Juunikuu lumi ei tee nalja,
ajab kananaha ihule palja.
Ei ma õlut sisse kaani,
suve lõpuks joo või maani.
Nõnda kiirelt möödubki see suvi,
vahel loojalgi lahti mõni kruvi.
Ta ei tunne vist me vastu huvi.
Vahest hülgama pean Eesti elu,
lõuna poolegi reisida on hirm
seaalsed lahingud võtavad peast tuju,
mis saab kui sealgi jahe on ilm
seda kõike ei taha näha mu silm.
Parem küdema panen kodus vana sauna
külaliste jaoks kataks ka laua.
Sadagu siis suvel taevas kas pussnuge
me lähedaste juurest otsime omale tuge.
Suvel läbi kodu Eesti ...
Rattad veerevad ja ees maailm,
uus avaneb kui seni näinud silm.
Vastu ruttab taevas ,mets ja tee,
sild, mis üle läheb sillerdava vee.
Nüüd , erinevad ridamisi - majad,
tänavail , nendevahel askeldajad.
Tüdrukud , tulbi kirjud seelikud,
elurõõmust , naerust ülemeelikud.
Lõpeb tänav puud, sirelite põõsas,
pleekinud õite lilla , päikeselõõsas.
Lai rukkiväli , mustamulla - rikkus,
silmapiiril järveni , põllul - pikkus.
Nii sõitnud läbi poole Eesti maast,
näinud kodukanti, selle - rahvast.
Maa meil väike piisab päevaajast,
sul seespool teha ring, pi .....