Sõnale suve leiti 336 luuletust
NAHHUI!
Käisin TOP GUN filmi kaemas
ja väljudes mu ees
olid tatikad vastu tulemas
nii järsku olin kuri mees;
varajased pubekad nad alles
kõige vanem vast 15
olid suitsetamas ja ninapidi õlles
kaastunnet polnud minul neist;
palju ropendamist ja vabakasvatust
pätikari juba nii noorelt koos
kell 11 õhtul ringi töllerdamist
suvel tatikad on hoos;
seega ühe NAHHUI lükkasin
kes mulle teed ei andnud
vastutulia õlast maha kukutasin
lapsevanemana oleks kõiki maha surunud;
alaealised olevat üha vähem
halvasti käitunud nagu uuring ütleb
aga kui ise näed selliseid üha .....
Suvevaheaeg
Sirelite õitseaeg sai läbi,
ja koolipõli otsa sai,
ka kevadväsimust ei tunne enam,
kõik on kenamatest-kenam.
Nüüd koolikell jääb koolimajja tuttu,
kõik kooliuksed keeratakse lukku,
koolipere tõttama peab ruttu,
suvevaheaeg ju kutsub, siin pole pikka juttu.
Suvel on nii ilus olla,
väsinud pea saab puhata,
välja lasta pinged ihust,
rannaliival lesida.
Saab merelaineis hullata,
merekarbi kohinat nautida,
kõrkjatest hundinuiasid korjata,
tunda end täiesti vabana.
Reisida võiks natukene,
olla kodust kaugemal,
et saaks tunda veidikene,
koduigatsust hinge p .....
Suveks keha trimmi! (Vibromax)
Ei viitsi jooksma minna
lihtsalt tulla siit ja saada sinna?
või siis raskusi tõsta
jõusaali külastust on vaja osata?;
tudvustame teile - Dan Põldroos
purjus mehel on poos
põlvili ja värisevad käed
paned need peale, siis näed;
tõsta värisevad käed puusadele
või oma rindadele
temaga lihtne, lihtsalt kasuta
saab kaasa kindapaare tasuta;
saate nii lihtsalt alla kalorid
sättige valmis omal soovil tuurid
ning mahub Dan igalpool olla
saate ta isegi diivani alla!;
suveks keha trimmi!
naised, ärge õgige kommi
ostke parim vahend saada saledaks
siis teete teisi .....
Sirel ja kastan
Poleks kevadet ilma õiteta
suve ilma kevadeta
mida saadab sirel ja kastan
neid veel õitsemas vaatan;
akna teen lahti
aroom peab samat mahti
nagu toomingas mais
lõhna ilmaruum täis;
õisi kollast, lillat, valget
roosat ja violetset
õues aedades ja alleel
mesilastel ka hea meel
Võilillekene
Ma ei suuda võilille vihata,
ta meenutab mulle päevi,
päikeselisi päevi minu elus
Võilill on olnud alati minuga,
kevadel ja suvel,
see on siis, kui tunnen kõige rohkem rõõmu,
läbi minu elu oled olnud ikka samamoodi,
ei sa muutu kunagi
Võilill, sa oled ilus,
ei ole sa rämps ega midagi,
oled olnud ravitseja
ja nii mõndagi
Sallivuse kuu
LGBT mind ei sega
jaanikuu on nende pühaks
aga samas pea täist mõtetega
mida veel ei toimuks;
firmad promovad enda tooteid
ja logod vikerkaare värvides
aga nad tegelikult tüssavad teid
kui tähelepanu on nende enda huvides;
ja Depi kohtusaaga meedias
pole näitlejatel muud teha
tõeline fänn kassa elas
pärast võitu loetakse raha;
tulevad jaanipäevad
lahingu võidu tähistamine
kaubad sööki/jooki müüvad
ja üle lõkke on hüppamine;
ning mees käib blääžis binokliga
paljaid naisi vahib põõsastes
sellist tegu ei küsi ta iga
suve ilu ta nautles;
m .....
kohmetuna aja ees
vahel mul on tunne
nagu oleksin ma kord
juba elanud maa peal
olnud nende maastike ja
ära läinud inimeste keskel
ühtki aega ega linna
tookordsest olemisest
ometi ei meenu
ümber helde suvepäeva
lõputu lahtiolek
muud ei midagi
nagu näinud ma oleksin
juba aastaid enne oma sündi
hommikuti päikest
kummardumas
voodi kohale
oma ema noort nägu
õnnest õhetavana
seismas kohmetuna aja ees
Kaunis suvi
Kaunil suvel on kuldne juus,
rõkkavad linnulaulud tal suus,
silmad sinised kui meri,
huuled magusad kui mesi.
Suve sall on õhuline,
kleit tal mitmevärviline,
varbaotsas samblasussid,
jalas lillelised püksid.
Rõõmu täis on suve süda,
ilust pakatamas meel,
hinge soojust tuleb üha,
hellitav on suve keel.
Vares
Kõrgel puul üks vares kraaksub,
vaaksub kaunil Toomepuul.
Ta päevad läbi aina kraaksub,
varastab kaunid suveööd.
Kõrgel toomenõlval vares kraaksub,
kuub tal must, ise õnnetu.
Vaenukägugi on kohal,
tutt peas on püsti ja punane.
Oh, saaks see õudus ükskord otsa!
Rahu on see, mida ihkame ja vajame,
mille poole pürgime!
Pöördes ilm
Päike piilub pilve tagant,
täna veidi aralt.
Kogu taevas tinakarva,
hiilib vihmasagar.
Tuulesuu on soe, kuid vali,
liiva üles keerutab.
Tulemas on kõuemürin,
kuskil juba paugutab.
Valged raheterad suvel!
Aga nad ei riku meelt.
Üllatusi pöördes ilmast,
tuleb aina juurde veel.
kavandatud
See kõik oli kavandatud
Mul oli stsenaarium juba enne kirjas
Armastuse tähendus
Süda oli vaba ja avardunud ja oli aeg leida tühjale kohale uus täide
Kõlab robustselt aga ma ei mõelnud nii
Aga see, mida ma vastu sain, üllatas mind ennast
ja niitis jalad alt
Universumi ees tuleb soovidega ettevaatlik olla
Aga valmisolek oli olemas ja teadmine, et see juhtub,
aga mis kujul,
selle olin enda jaoks vabaks lasknud
Ma tahtsin kogeda
Tahtsin armastusse sulguda, süveneda ja uppuda täiesti sisse
et see haaraks kogu mu olemuse
olin nii veendunud, et nii teen vaid õiget asja .....
suvi on alles ees
Sipelgate teeraja kõrval
kükitades
kui suve kulgemisega
saab kokku meel
ta mõistma hakkab
pilvede ja puude keelt
sind haarab äkki tänutunne
olemise eest
kui pikk selleni on olnud tee
nägemaks kuis sipelgas
liblika ajab lendu
ta ära läheks
tal tee pealt eest
et õitsemise heldust
tuleb päeva veel
ja sina oled selle
suure ilma sees
Soovunelmad
Ma tahan nii väga
päikesel paitada pead
Ma tahan nii väga
pilvilt pühkida pisaraid
Ma tahan nii väga
anda sul suudlusi õrnemaid
Ma tahan nii väga
istuda kuu varju peal
ja lugeda taevatähti
suveööl sumedal
Ma tahan nii väga
kuulda öökulli huiku
ja näha pimeda öö tasast suikku
Ma tahan nii väga
näha uue päeva tõusu
ja tunda ninasõõrmetes uue elu hõngu
Julge armastada
Julge armastada südames kevadet,
julge nautida kuumavat suve,
julge lehvitada lehesajus sügisel,
julge hüüda üle sillerdava lume.
Julge armastada kõike, mis Sinus,
julge olla igas hetkes nii väikses,
julge nautida soojust ja ilu,
julge hoida südames päikest.
- Tarmo Selter -
2022
Kuivastu-Virtsu praamil
kell vööris
pimestavalt läigib
vesi ahtris šampusena
kihiseb
ümber kaugus avarus ja
sina kui üksik luik
laev kalda poole libiseb
ma mööda treppi tõusen
laeva laele et veelkord näha
teed kaugenevat randa
kadakaid päikest heinamaaga
mõnd tuules mändi
ja seda suudlusteta
jäänud nukrat hilissuve
isa värssidest
kevadest suvesse
kõik ilmas suur on
pilv udu lehm
teede pori tolm
ruuge vahtraleht
päikse tõus ja loojumine
lume minek
loigu kortsuline virve
tema kuivamine
nagu aknast mets on näha
üks päev
siis kuu siis aastad
samamoodi haljas kähar
on hetk
kui teda vastu valgust vaatad
ole õnnistatud
kel laual on lahti
hetkete hurmav raamat
kes nende üle peab vahti
väsi neilt valgust saamast
*
nii lahti päev
nii suur on õitsemine
kes nüüd ei joobu
ei vääri elu imet
kui nüüd ei võta
sel kinni käest
siis ütle
millal
millal
üleni end päeva pillad
juuniga sa üksi .....
