Sõnale suve leiti 542 luuletust
Sitta ja paska
Heinakuul suvi ei anna rahu
mis ilm on, siia ei mahu
vihm on aeg - ajalt valla
kui ilmataat kuseb meile alla;
päike ja kuumus ei kinnita kanda
meile Ilmataat ei taha suve anda
rannas tormituul
laineid keerutab
kui seal Ilmataat peeretab;
laste jaoks nagu juba september
sisse astutud on ämber
näe, jälle vaheldumisi sealt kallab
kliimaga saatus hullab;
ent välismaal samal ajal
kuum mõrvab turiste rajal
40 C praegu Lõuna - Euroopas
sooja mujalt mandrilt Ilmataat näppas;
ja nii täis sitta ja paska
ning ebaharilik jahedus teeb tuska
ähvardati välismeedias öö .....
Öös on asju
Poolteist nädalat olnud
suvel taevas tähti
päike varem alla läinud
ja peetakse pimeduses vahti;
juuli/augusti ööd ja õhtud
on kõige romantilisemad
loojanguga saavad kehad nuumatud
võõra mehe haarmes sa lamad;
südikus pole eelis
kui võõraga kohtuda
talle järele anda on meelis
sa ei tea, mis võib juhtuda;
teenida raha tänaval
või keegi kolleeg internetist
ekstaas sinust tal kaval
lõpmata rahuldus ajutist;
su elu väärtus tal vähe
kui veri räägib, siis see tuleb
ei mahu talle pähe
et jälle naine tal sureb;
pargis ja jõe veerel on märk
elutu .....
Mõtted
Ilusate mõtete saatel
hea on uinuda,
rõõmu on olnud kogu päeva kestel,
sest suvest ainult rõõme noppida saab.
Päevad kõik liuglevad
soojas suvetuules,
öödes vaikseid serenaade kuuled,
õrnalt sosistavad armunute huuled.
Mõelda on pehme padja peal hea,
mida toob homnepäev, ei me tea,
aga hetkel on olla paganama hea,
unes olles muret tundma ei pea.
kellega vaadata
kellega koos vaikides vaadata
kupu kuldsest õitsemist
pilvega järve kohal
raudrohu valgeid õisi
suveöös
tolmuse küla teega
päikest joovaid
januseid karikakraid
liblikaga teist korda
õitsvalt võilille õielt
mu käsi ta ehmatas lendu
*
maailm pole
enam endine
kui peenrale aias
variseb pojengilt
krabisedes õieleht
pilgeni täis sai
seegi hetk
Veel hing üleni on juulis
neid hetki
praegugi veel tulemas on
kus kardad suve hukku
päeva keerata tahad
lukku peatamaks
õitsemise ruttu
ilu pillavat muutumas
lillede närtsimiseks
metsade koltumiseks
põldude tühjuseks
kauguste mattumiseks
halladesse uttu
vaikust lõhkuvateks
hanede kätsatusteks
pikkade pilvevagude all
ees kui pikk hämar talv
GAAS PÕHJA
Mingi moraalne ebavõrdsus eksisteerib
seadus ja vabadus manipuleerib
Tartus on silmakirjalik autovabadus
linnaisade ummamuudu lubadus;
ühesõnaga, kui vaja muuta liiklust
siis katta lillekastikestega teed just
mil ülikonnas aristokrasdid oma maasturitel
matsid bussidel ja jalgratastel;
rohepööre tabab neid
keda ülekaalus, ehk meid
kes kaasa käsuga hauguvad
piiblis tarkust vanakesed õpetavad;
et tehku nende ütluse järgi
mitte et nende tegudega ise jätad märgi
võib lindi eest ära lõigata
ja avatuks suve kultuuri tärgata;
ok siis, mul endal probleemi pole
.....
Suvest võtta on veel palju
Suvest võtta on veel palju,
metsad täis on maasikmarju,
mustikaid ja murakaid,
vaarikaid ja sinikaid.
Linnulaululgi lõppu ei ole,
kõik on nii paganama tore,
helehäälselt vilistab tuuleke soe,
peitu ma enam külma eest ei poe.
Kukeseened samblasüles
pesakonniti on koos,
jõhvikad ja pohlamarjad,
nemad valmivad veel soos.
Päike taevavõlvil ketrab
aina edasi,
vihm ei suvelt rõõme võta,
see on ikka sedasi,
elukene veereb edasi.
Laulupidu
Oli sellinne asi nagu laulupidu
aga paraku vihm sellega hästi ei sidu
mul oli räme suva selles üritusest
oli olla parem mujal, sest;
ei pidanud teise Eesti otsa sõitma
mul poleks midagi seal hakata võitma
sitaks lärmakas ja liiga palju rahvast
sellises massis ei leiaks üle ennast;
sadas vihma, sest isegi Ilmataat
ei salli sellist üritust, vat
olen küll eestlane, aga on parematki teha
näitaks rannas ujutada oma keha;
essa kord olla laulukaare all
samamoodi ees märg vall
tahnuks parem suve arvuti taga nautida
kui istudes ja seistes igavuses passida;
mil mina e .....
Öö
Öö saabumas koidiku eel,,
teda katmas on udune loor,
õrnalt kaisutab kastesel teel,
päikseloojangu Sinule toob.
Öövaikuses vahel on helid -
on naeru, on kilkeid öises ilus,
mis kestmas veel hetkedes seni
kuni vaibumas öökülmas vilus.
Öös kõnnime, Sina ja mina,
suvesoojus veel saatmas on meid,
kuigi pimedussse mattume täna,
koiduvalguses leida meid võib.
- Tarmo Selter -
2023
tuleks kaasa päeva uude
siis kui peas on juba halli
hakkad saama aimu
kuidas murenevad mäed
voolavad kraavid ja ojad
jõed merre
lehtivad metsad küpsevad
okstel aias õunad
valgus saab õhtuks ja
hommikuks talveks suveks
kardinate tagant
ärgates tuppa tuleb
ööseks mis taeva aluse
pimedusse suleb
annab sulle voodis une
muud ei soovi
kui ainult arm jääks me juurde
tuleks kaasa päeva uude
muremõtted
soe õhk suve öös
paitab sinu paljaid õlgu
vaatan kuidas kive rannal lööd
su pilgus kerge põlgus
meri kohiseb me ees
ma vaatan kaugusesse
mõtlen merel mõni mees
ootab pala võrkudesse
sa vaikid ikka veel
ja ma ei julge segada
näol murevarju peegel
ütleb, parem oodata
võtan õrnalt sinu käe
ja nihkun lähemale
usu helgem homne päev
las öö jääb eilsele
Ja mis mu mõtted on 3?
Ilm olnud stabiilne need paar päeva
k.a. arvatud kui üleeile sadas
aga tahaks nüüd tagasi laeva
kus soojem õhk ja päike rannas;
Võimalik vaid Venemaal olukord lõppes
teed küntud, ootab ei tea mille istutamist
lõppes WAGNERil aega tappes
Moskvasse tee sai kinni pidamist;
ma pikemalt mõtlema ei hakka
kui vikerkaarevärvides trepp ees
sean end teise trepi järjekorda sekka
kust üles ronib iga hetero mees;
milleks muretseda üldse gei abielust
kui riigi majandus on riigi alus
kõrged hinnad ja maksukoormus pole lust
sellega tegeleda pidevalt valus;
muide, igat r .....
Suvi siiski rõõmu toob
Kuigi iga päev ei sära päike,
suvi ikka rõõmustab,
ta kaunis on ja jätab jälje,
pimedusest võitu saab.
Sellel suvel on imed teised,
vahest inimesedki-,
ilmgi viskab vingerbussi-,
ennustada ei oskagi.
Sügiseni aega küll veel,
jõuab rahus mõtelda,
jälgi jätta suveteedel,
lasta laulukaare all lauludel kõlada..
Sa oled..
sa oled kui soe suvehommik
nagu jaanipäeva ere lõke
südasuve lõhnav heinapõimik
või aeglaselt tõusev päike
sa oled täis sügise sooje toone
nagu vihma vaikne sabin
ilus lõpp laste muinasloole
lehtede tasane kahin
sa oled kui päikest täis talvepäev
nagu valge lumevaip
lumetippudes suusamäed
uisuplatsilt saadud kaif
sa oled kui tärkav kevadlill
nagu kollane vaip mis õuele toodi
lume alt piiluv roheline murukild
sa oled sooja kevade moodi
Hinded viimast korda paika
Jaanipäev siin, aga mehepojal vaev
sest ära seilab tuleviku laev
nimelt "Karjäär ja raha"
ja see teeb väga palju paha;
põrus gümnaasiumis hinnetega
pole sama elu tal teistega
bioloogia eksamis hinne O
lõhkeb hinges murede mull;
peagi peol kohtus uuesti õpsiga
kellel pole midagi viga
naudib suve ja näeb õpilast
kellel vaja pääseda võlast;
oma jutust õpsile pihib
"altkäemaksuga" kooli lõppu sihib
õps siis võttis nolgi avalikusest
ja pajatab elutõest tarkusest
"naine tahab mõistliku meest
lükkan püksikud eest
ja sina kuulad minu sõna
mitte ajad e .....
oma suvehütis Lutsul
kui lähedal on akna taga
ärgates korraga iga
tuules kõikuv kõrge mänd
all penikeeltes vesikuuskedes
madal külajõgi kaldal mõni känd
läbi okste sinine taevas
sa kinni võtad puude kaelast
enam meeli miski ei räsi
nii võikski olla olemises
jääks tulemata inimese
pärast valu häbi
miski temale pilku sul
pöörata enam ei käsiks
Ja lõpuks ta tuleb-Vihm
Täna suves on pilli palju,
vihmapilved laulavad,
loodus küsib juua palju,
päästa tuleb pisimgi taim.
Vihmast suve nägu ei muutu,
tuju pahuraks ei tee,
looduses nõnda ette nähtud,
valla päästa vihmaveed.
Värsket loodust hea on kaeda,
olla selle keskelgi,
rõõmustada. rõõmu tunda,
et taevas vihma jagub veel.
Küll see päike jälle särab,
kuumalt taevas naeratab,
terve suvi avatud on õnnevärav-
Astu aga sisse ja osa sest saa!