Sõnale sõbrad leiti 198 luuletust
Sõbrad
Kahekesi kõnnivad kodu poole sõbrad,
nendes on tulvil rõõm ja vabadus.
Nad lobisevad juttu, kihistavad naerda,
hoiavad üksteisel käest kinni.
Kuri pimedus kinni püüdis armastuse,
täitis selle vihkamise ja tigedusega.
Juba lasi tüdruk poisi käe lahti,
oma silmarõõmu ja sõbra.
Kunagi ammu kõndisid kodu poole sõbrad,
neis oli tulvil rõõm ja vabadus.
Nad lobisesid juttu, kihistasid naerda,
päike ja soojus käsikäes.
(Gloria)
Sõbrad
valus on mõelda
et samal ajal oli Sul lõbus
kui mina istusin haiglas ja võitlesin endaga enda elu eest
kartsin kõike
ei näinud lootust
mitte millegis
ma olin must auk
nagu vend mulle kogu aeg ütles
ja minu sõbrad olid
strateegiamängud, kitarr, muusika ja ravimid
siiani vast
ma ei tea
see pole Sinu süü
mu hullud sõbrad
aastaid elanuksin
justkui teistsuguses ilmas
kus luule viinana
mida sai joodud mitte vähe
hakkas pähe neid siiski oli
suus riime maitsvaid
hulle sõpru neist siiani
hoovab päeva puhtust ja õrnust
me teame seob meid surmani kokku
sõnaga sõrmus nimetissõrmes
*
ka siis kui ilm on
hall ja raagus
ainsana vares
kase otsas vaaksub
vaikuse lõhub
silm taevast otsib
vihmalombist päikselaiku
männi tüvelt
tere hommikusse jõudnud
valgus verre tulvav malbus
elamise nälg ja iha
jah ka silma tulev pisar
12. 11. 2022
Sõbrad?
Sõber koorib sõbra naha
kindlamalt kui võõras käsi
võtab õlgade pealt maha
tühi koorem- nüüd ei väsi
Haarab embusesse käe
ehkki pakuti vaid sõrm
enam oma kätt ei näe
ei võta sealt ka enam surm
Läinud õnn on vaesed ajad
elu pöördub nõuab verd
ohverdatud nahka vajad
tagastatud käte merd
Sõprusel on uudne tahk
kõik on äkki defitsiit
raisus sõbrad laenud nahk
ei tunne sind ei viska viit
Mõni vale mõni päris
jäetud sõpradest ja perest
upud kaelast saati poris
unistades lahkest terest
Ainult õige koorib naha
enda seljast sinu kasuks
l .....
Minu sõbrad raamatud
Suurimateks sõpradeks
on mulle armsad raamatud
Ärgates, kui mõtlen neile
kohe avaneb raamatusuu
Seiklust otsima sealt tõttan
vahest kurba armastust
Reetmist,põlgust läbi elan
õpetlikku elamist
Raamatud,mu kullakesed
need mu hinge kosutus
Truud ja tummad sõbrakesed
südamed meil avatud
Sõbrad igavesti
Ära võta isiklikult
kui sind surma saatis sõber
ju tal meeldis sinust rohkem
sinu püütud põhjapõder
Kimbuta ja mängi kolli
narri surnuks küljeluu
Kes su surmas omas rolli
naistest puhtaks pühib suu
Kui siis äkki sõbral vaja
ärasurnud sõbra nõu
Kärbseid sääski pähe aja
kuidas lõpeb naistepõud
Teata võttes inimkuju
hauahäälel seleta
Surnud naised ootvad rivis
vaid elu endast peleta
Kui siis läbi surnumere
naisi otsib kasutult
anna sõbral sõbratere
vanad võlad tasutud
Hommikul
Hommikul ärgates,
päikest märgates,
linnulaulu kuulates,
ilma vaadates,
mul rõõmsaks muutub meel.
Soov mul oleks alati
ärgata päikeses, linnulaulus
ja sooja ilma sees.,
et rahu oleks hinges ja südames.
Kevad imeline
kõike seda teeb,
kevadet tunda on ja näha,
kogu ilma sees.
Sõbrapäeva tuluke
No vaata seda tulukest,
mis vilgub sõbra silmades!
Jälle jõulutundeis maa,
sõbra silmad kui küünlad säravad,
süda õnnel rõõmustab,
hing rahul on, ei kurvasta.
Jätkugu seda õnnesära silmisse
ja südameisse,
et ei iial kustuks ära
see armastust täis tuluke!
Helistan Sul sõbrake
Sõber, kuis Sul käsi käib,
oled veidi nukker, mulle näib?
Sõber, ilmad meil siin ilusad,
inimesed toredad.
Sõber, mida teinud täna oled,
ja kas eilne päev oli parem?
Sõber, kus käinud,
keda, mida külastanud oled?
Sõber, kevad tuli meile varem,
meeleolu nüüd ka parem.
Sõber, ega Sa ei kurvasta,
et sõbrapäeval lahus peame olema?
Sõber, Su häält on hea kuulata,
rõõmustan, et oled mul iga päev olemas.
Tänud Sulle sõbrake!
Helistan Sul täna, homme, ülehomme
ja ka üle- ülehomme.
Sõbrapäev
Sõber on kui kallis vara,
hoia teda ja sõpruses ela.
Sõber on kui habras hing,
kui tal liiga teed,
siis ta kui tiibadeta lind.
Südamega tunned ära sõbra,
õige sõber truu
ja suure südamega on.
Õige sõber elumerest välja aitab,
tal kõigest hingest aidata on soov.
Sõber on see, kes märkab
ei peitu poe, kui häda suur.
Rõõmu tunneb Sinust ja pead Sul paitab,
kui elus Sul kõi õnnestub.
Sõbrad kallid, hoiame ühte,
hoiame kokku!
Ei siis armastus meist iial lahku.