Sõnale sööst leiti 36 luuletust
Kollisioon
Ma seisan ristil- ristmik vaeb
mind võtta- kuradile saata
Teekäijal hinge puhtust kaeb
siis kutsub edevuse laata
Käib tehing kummalises tehtes
ma midagi ei võtta tohi
mu jaoks on edevused ehtes
kui loobun ise süüdi ära ohi
Päev viimse valge valab ära
viib meeletused silmist must
on sosinad ja salapära
uus ahvatlus kesk pimedust
Just siis kui laabub meelepiin
uus meelekindlus uus moraal
kuu tuleb näitab kes on siin
täis kiusatusi tuba saal
Ei tohi murda lilleõit
kuid süda ahastuses tingib
Ma sunnin südant- minu võit
hetk hiljem võta- ennast king .....
Tädi Sofia sai õndsaks
Perenaine tahab tagasi neitsilikkust
et muuta ära seda tüütust
milleks saanud tema elu
saatus kohtleb teda nagu lelu;
kas tõesti on ta neatud?
hukatusse olemasolu seatud
sellele saaks vastata Taevaisa
soov teda näha on visa;
kirikukellad helisevad pühadel
seal moraalitase kõrge õndsatel
Sofia mõtles, et hakkaks nunnaks
ja oma kohustused põrgu saadaks;
olla ema ja lesk, adjöö
see on kõige nõmedam töö
nüüd pojad omaette jätab
Jumalakotta rahus tõttab;
seal peldikupotil istus
lunastaja Jeesus Kristus
ootas ära junni
mil näppis oma munni;
lõhn .....
Adjöö, Stalin
Mängisin jänest ajamasinaga
võtsin marsuudi minevikku
põrutasin Venemaale irvega
et päästa Eesti tulevikku;
vaatan, et musta karva kuju
pöörab pilgu mulle
ei mõista ta mu tuju
selles mida teen talle;
sini - must - valge lipp käes
ja teises piinariistade komlpekt
sööstan ta kallale täies väes
kättemaksu janu on efekt;
mägede poja kabinetis
pöörasin kõik pahupidi
hoidsin teda ketis
ja toppisin perse dünamiidi;
jätkates diktaatori vuntsidega
mille raseerin küüntega maha
ja muude kehaosadega
ei tee samuti eemaldamine paha;
õigus ja vabadus ta .....
Mõtisklus
Kui saaksin ennast poolitada
nii meheks kui ka naiseks...
pisar langeb paberile
kui loen uuringuid,
et väga suur protsent naisi elu jooksul
ei kogegi armastust
või hoolivat, toetavat partnerlussuhet
metafüüsiliselt rahustav ratsionaliseerida:
sarnane tõmbab sarnast,
järelikult pole neil seda ka endas
Thomas Moore'i "Utoopia" * polegi nii utoopiline
kui mehed tavaliselt on kursis Platoni* pallikeste
poolitamise ideeega
justkui otsiks yin
oma yangi ja vastupidi
ja nad leiavadki
täpselt sellel ajahetkel
yin või yangi,
oleneb, millega oled nõus
kellele vastupanu e .....
Kui valu ajab valu taga
mul oli seda pausi vaja
meenutamaks endale
et pisarad on võimalikud
et agoonia on võimalik
et kurbusest öösiti patja nutmine
ja paistes silmadega ärkamine
on võimalik
need kogused alla surutud tundeid,
mis tonnide viisi
on emotsioonide laos nii ära paigututud
et nendesse ei vaadataks
tulevad ülesse
kolm ööd on möödunud nutuvines
keha on pideval pisarate stardil
et ometi hakkaks taas tööle
saaks selle kehast välja
saaks vabaneda
ja sealt meie haigused alguse saavadki
me ei vaata enam endaga tõtt
sest aega ei ole
ega ei ole ka tahtmist
ebameeldiv kiir .....
Tüdruku juurde koopasse
Kui oled olnud 15 ja meessoost
siis võid üks kord minu moodi tunda
saab lugeja osa loost
kus autor avaldab talle enda;
mu essa tüdruk kutsus külmal talvepäeval
enda juurde külla
üksi kodus ja vaenamad laeval
küll lebo oli seal olla;
ma ei suitseta ega joo
tema 16, me armunud oleme
mõlemad pubekad saanud hoo
elus, kus täisealsitena end tunneme;
veidi rummi tee sisse andis
hoidsin ta kätt ligemale istus
ta suudlus mind teise kohta kandis
armastuses kõrgemale astmele astus;
tüdruku juurde koopasse
ta pakkus ja avas oma leegi
tahtsin saada ta aukudesse
kuhu .....
Lumi
silmapiirini lumi valge
hingki nagu tuisk
talve vaikusesse tardub
selle puhtusest hetkeks
hardub
Esimene lumi
äkki maa sai valgeks
tee õu aed
ent mitte taevas aeg
kust surma alla
muudkui langeb
Uuest aastast mõeldes
muud ära mulle soovi
aita elul olla elus
ilus armastuses tões
kalliks vennaks õeks
olla ustav sõber
eal see taeva all
ei lõpeks
aita elul alles hoida
liblika lendu
kiivitaja hala
hahetavas kevadöös
kui teeb sind unetuks
tuppa kostev
tema kaeblev sööst
Viiking.
Seitmest vennast noorim ta
sündis viiking
olen kuningas
loitsis arbuja kuulust eluteel
sündis viiking
olen kuningas
haaras ema vööst armu sööst
sündis viiking
olen kuningas
pingul vibu kadus hirm
sündis viiking
olen kuningas
mõõk see terav loodu elav
sündis viiking
olen kuningas
taplus sõjas õlg õlal vend
sündis viiking
olen kuningas
langes vend naerusui päike
langes viiking
olid kuningas
põles põrm odin embas
oled viiking
oled kuningas.
Upita mind räästa alla tagasi
Sa aita mind, ma palun Sind,
olen kui pesast kukkunud lind.
Upita mind räästa alla tagasi,
oma pesakeses tahan olla edasi.
Olen jäänud püksata,
tunnen end palja porgandina.
Elu rebib mind lahti koost,
kuigi olen meessoost.
Aga mu hing on õrnem,
kui on mõnel naisel.
Kurjad on need ajad, kurjad,
poleks kunagi ette arvand.
Elu oma korrektuure teeb
ja niidab vikatina julmalt, käidud teed.
Mida küll valesti olen teinud ma,
või olen lihtsalt nii õrna hingega...?
Upita mind räästa alla tagasi,
oma pesakeses tahan olla edasi.
Maastik linnupuuriga
sa ju tead
et ma usaldan sulle
midagi mis on hinnaline ja habras
justkui lind kes on kaotanud sule
ja on õnnelik selle üle
et sa leidsid selle
ja maalisid puuri
võib-olla mitte temale
siis kellele?
õunapuu külvaja tuulega tuleb
külvates häda ja tüli
lind laulgu oma peibutuslaulu
kuldse õuna noppijale
kuid lind ei laula.
türnpuu külvaja pimedas tuleb
külvates piina ja surma
lind heliseb hirmunult puuris
nähes astlaid ja verd oma rinnal
kas juba tulebki minna
kui see õige laul on veel laulmata?
õlipuu külvaja koidikul tuleb
võtab maalitud puuri
ja rip .....
Uni
Oli see vast tore uni
nägin kuidas suvi tuli
Püüdsin aasal liblikaid
noppisin metsas maasikaid
Õhus õrnas liuglesin
päike süles, uinusin
taevatähti korjasin
maa peale pildusin
Tuulel kinni hoidsin sabast
lendasin üle soost ja rabast
Tundsin end kui linnuna
Nii vabana ja piirdeta!
Hetkeks üheks igavikuks
Elus juhustest on ahel
vahel lakkamatu- vahel
elu õnne justkui viinuks
miski igavikku viivuks
Mida paremat nüüd tooks
elu lõpu kaunis jooks
kuristiku serval soostud
küllap aitab- küllalt joostud
Seisakus on juhuslikkus
hetkes igaviku pikkus
oled korraks kahevahel
kahe igaviku vahel
Siin on otsus milles piirdud
vaadet imetled ja pöördud
Või siis sooritades hüppe
maandud tundmatuse rüppe
Elus juhustes on ahel
vahel juhuslik kuid vahel
proovib meie meelekindlust
kutsub mind ja mulle sind just
Kummas igavikus viivuks
peatuks üheks hetkeks- piiluks
kuh .....
Nemunas
Need olid sinu silmad
teispool laia Nemunase jõge
teispool musta magamata ööd
Miks olid enne helged- täna julmad
miks heledad nüüd endas kandmas nõge
kui vaatangi- miks pilgu vette lööd
Sa teadsid ju et anda polnud voli
mul ennast sul ei sel ei teisel ööl
ma ise nutsin ilma seatud kombeid
Su nutust auras mustav veteväli
siis aga astud vette- kandis vool
su meeleheitel rahulikke tõmbeid
Need olid sinu silmad keset jõge
mis andsid mulle julgustavalt märku
need silmad mis veel viimse pilgu saatsid
Nad kutsusid: "nüüd tule sina siia ka kui sõge"
ma .....
Ole nähtav!
See reede kui koju sõitsin
ära ütlematagi on siis juba pime
siis midagi ebameeldiat avastasin
jalakäijaga mõlemad ära ehmatasime;
see oli mingi memmeke
üleni mustalt riides
nähtamatu ja pisike
õnneks peatusin autot juhtides;
helkurit ometi kanna
pole vahet kui vana või mis soost
uut elu sulle keegi ei anna
said insitenti lugeda sellest loost;
sest äkki ajangi su alla
purskub verd, mis kole
jätan loomadele su liha valla
ja mul kahju pole
Õde on mu lemmik mänguasi
Ei kujutaks ette oma rolli
peres ja mujal, kui kardaks kolli
olla pesamuna ja tugiisik
ning meessoost kaksik;
eriti veel täna oma õele
kelle päiksepaiste on õige hele
telefonitsi teda õnnitlen
sellest päevast ikka mõtlen;
tee pai mulle ja nurru löön
kui ei taha kooki, siis selle ära söön
said jälle aasta vanemaks
ning muutkui muutud ilusamaks;
õde on mu lemmik mänguasi
olla vanem sugulane on ta auasi
ta meid uhkeks tahub
iga mälestus pähe mahub
Punased vastlad
Talvel kohati liiga libe
ja koroona ajal lapsed õues
sõita siin teedel väga kibe
täna on kuri saatus surmal põues;
jäi ruttu nina otsa esimene
ta seisis limonaadi juues
lendas too vastu maja seine
pihta kerega sai juba teine;
kojamehed ruttu tööle
ja sohvril silma jäänud pole
nii sai ratta alla kolmas
ainult taevataat seda aimas;
neljas, viies ja kuues
pikad linad murtuid elusid luues
hei hõissa, vastlad
tänasest jäävad lasteta emad-isad;
nüüd seitsmes ja kaheksas
verest punane on lumi äärelinnas
on soolikad rataste all
üheksas sööstnud õhku .....
Avaral Tuksel [2]
et mu kaaslast ei lükataks kraavi, kuigi nüüd ta juba põgenes, mõistis ohtu mu tõdedel,
tõdes end, kui mu kõnes polnud tühi paljas keelepeks, hetkest hetke selgeks teen,
meetmeks pehme veste seest, leian eriskummalised teed, hinge südame kasvatamiseks,
taeva puhastus tulele tagastamiseks, pühendus neile kõigis mu salmides, Looja poole,
rallides, igas sõnas valmis keeb, hariv meede, taas siin tassin kergelt, kui lendlen,
tõsiduses, õpin tundest, kõnnin luules, tagasi terve mõistuse juurde..Võitmata kedagi,
ei tea küll miks meelelahutust nad minust eeldasid? See pole ju .....