Sõnale süda leiti 3154 luuletust
Ilu
Ilu on vaataja silmades
ilu on kuulaja kõrvades
kaaslase kuldseimas südames ilu
Ilu mu sees
mu maamehe kuldsete käte sõrmede otstes
sünnib nii mõndagi ilusat
tillukesed elektrilahendused
mu sõrmede su naha vahel
mina ei puutunud
Ma räägin- on sõnades ilu
sina kuulad on ilu su kõrvades
sina vaatad on ilu su silmades
minu silmade sees on ilus
me oleme üksteises täiesti ilusad
Jäälilled
Jäälilled aknal.
Külm valitseb südame peal.
Kaminas tulekeel praksub,
Sinu soojusest puudu on seal.
Tule ja soojenda mu hinge
ja südant, mis kui jäälill mu sees.
Soojenda nii, et aknal jäälilled sulaks,
jõuaks soojus minu hinge-ja südameni.
Siin tulekeeled üksi ei aita,
liig jäine on süda mul sees.
Oma hingesoojusega mind paita,
lase südamelt sulama jää.
Sa lõid mind
Sa lõid mind kõvasti
vist armastusega
sa lõid mind käega
korra jalaga
Sul oli miskit rasket
miskit külma oli käes
mind lõid
jah miskit tuima oli jalas
Sa lõid mind keelega
ses oli miskit teravat
lõid meelega mind
katki küllap lõid
Mus oli auk
küll vasakpoolses sääres
kuid veri südamest
must voolas tilgatuks
Must veri voolas- soontesse jäi jää
sel hetkel naersid esimese naeru
kuid ma ei naernud
mind ei olnud siin
Veel ikka naerad
mina olen talv
veel ikka naerad
mina olen jää
veel ikka naerad
mind ei ole enam
sa naerad- ikka veel
mind õnn .....
Sügisele
Kastehelmed pärlendavad
päiksekiirte käes.
Härmatis on katnud rohu -
algab selge päev.
Linnud puudel lõõritavad
ühte murtud viit.
Kätte jõudnud ilmad külmad,
kured läinud siit.
Kaminas on tulekolle –
mälestusi kütan.
Jäänud veel on miskit meile
soojendamaks südant.
Las nad seal sõdivad
Võiksin pinev olla, aga pole
mind sõjad absoluutselt ei huvita
mõni teisest on rohkem kole
inimkonda pole palju kiita;
on moslem vs juut
on kõigile püha Kaananimaa
sinna jääb langevate rakketide marsuut
kus kunagi iial rahu saa;
aga, tegelt ka, pohhui
las nad seal sõdivad
pole muud teha, kui
rahvas kaugelt pealt vaatavad;
mis see #peaceforisrael tähendab?
ei ole nemad head ja ka araablased
ainult üks rass seal kõike võidab
käsi kokku löövad kaananlased;
Lähis - Idas on vägivald tüüpiline
mul süda meedia sisuga kaasa ei asu
kus käib sellega susse .....
KUS ON SU HINGE HÜÜDJA
Kus on Su hinge hüüdja
ning rõõmuallika läte?
Su südametuksete püüdja
on peidus - ei anna end kätte.
Ma läksin Sulle pihta
nii ehmunud on silmad.
Mind ära palun vihka
kas jäängi Sinust ilma?
Sa ootad, et Sind allutaks
nii hellalt teeks ta seda.
Sa ihkad, et Sind vallutaks
...kuumab keha vastas keha.
Ma naaldun Sinu vastu
on külmavõitu kamber.
Kõik tuled lasen kustu
Sa kaardud minu ümber.
Kus on Su hinge hoidja?
Kus on Su tugipuu?
Kas varsti võiksid tunda
kaelal tema suud?
Mõistuse vastased
Pärast lehtede langemist
raagus metsa joostes
saad valusalt vitsa
neilt kes enne hellalt vihtlend
Vaatad imestusega
oma vorpis nahka
verepritsmeid sokkidel
aga sisimas tead et
läbi sügise südame tormates
sa ei upu nagu tavaliselt
Nüüd vastu talve ent
verd vemmeldada
on täiesti mõistuse vastane
aga me oleme inimesed
me olemegi mõistuse peamised vastased
Õpetajale
Raamatu avan – see ongi algus
Ridasid veerib mu nimetissõrm
Lehekülg edasi – kasvabki julgus
Võtta ette ka suurem vorm
Mõte kui kaob – kes aidata võib
Kelle käest haarata abistav õng
Vaja nüüd leida – see õige lõim
Juhuks kui katkeb mu mõttelõng
Natuke kardan – ja lähengi närvi
Jooni kui täheks ma kokku vean
Kes võiks tulla – aitaks mind järgi
Asjast ehk veidike rohkem teab
Vahel on teisiti – mõnigi kord
Tuuseldan ringi kui tulekera
Eksimus tuleb – see ongi norm’
Juurde saan uue tarkusetera
Tunne on kindel – pilgu kui leiad
Puudut .....