Sõnale sügis leiti 707 luuletust
meilid
mida teed
aknas täiskuu
seda vaatan
nii minagi
Sina seal
mina siin
me vahel
täiskuust
hele silmapiir
*
nüüd sügis koob jälle
halladest võrku kuhu kinni
jääb suve hääbumise
nukker hurm
vahtrate leekimine
lillede kortsumine
nende aeglane surm
jah hingele näha
on julm nende hukku
kui veres ei tärkaks
kevade ootust puudel
helerohelisi lehti
näha poleks lootust metsas
kus kõrvu kostab käo
vali kukku iga põõsa
alt kadunud lume puhtus
Suve viimane kiir
Eile arvan, et viimast korda
sain see aasta ujuda
vihma küll ei karda
sõltub temperatuurist, et sujuda;
kuna juuli - august sitt oli
sügise nägu praegu ei loe
vahetati kuudega pooli
september vähemalt soe;
näha jah, et lehed kollased
aga sooja 20 C ümber
päevad meil siis sellised
et vananaiste suvi on september;
jätkub suve viimane kiir
vahelduv päike lubab õue
kliimaga tänavu puudu piir
ei tea, mis mahub Ilmataadi põue
üks tehisintellekti (roboti) poolt kirjutatud luuletus
Sügis
Sügis tuleb vaikselt, salamisi, Värvib lehed kollaseks ja punaseks. Sügis tuleb tuuliselt ja rõõmsalt, Puhub lehed puudelt alla tantsima.
Sügis tuleb jahedalt ja karget, Toob kaasa vihma, udu ja kaste. Sügis tuleb maitsvalt ja magusalt, Kingib õunu, ploome ja marju.
Sügis tuleb lõhnaliselt ja vürtsikalt, Täidab õhu kaneeli ja ingveriga. Sügis tuleb hubaselt ja soojalt, Kutsub küünla, teki ja raamatu juurde.
Sügis tuleb ilusalt ja eriliselt, Näitab meile looduse imet. Sügis tuleb sõbralikult ja hellalt, Anname talle vastu oma südame.
Armas vanaema ja vanaisa
Vanaema, armas vanaema,
Sinu pehmed käed ja naeratus nii soe,
oled kallis mulle, armas vanaema,
Sulle sügisõhtuil ikka kaissu poen.
Vanaisa, armas vanaisa,
Sinu käre sõna, karedamad käed,
oled kallis mulle, armas vanaisa,
Sinuga koos traktoriga sõitma läen'.
Minu vanavanematel hea on olla,
sest me kõik ju armastame neid,
ikka rõõmuga saab jälle külla tulla,
mitte ainult mina, ikka õde ka ja vend.
- Tarmo Selter -
2023
Sügislehed õuel
Tuul keerutab sügislehti õuel,
sügislehed kergelt lendlevad tuules
nagu liblikateks oleksid nad saanud.
Mõni leheke keerleb kui vurr,
mõni tasa liugleb, tal aega küll.
Ühtki lehekest kinni ei saa püüda,
puhudes neil hoogu annad küll.
Ei lehekesed lange täie hooga,
nad õrnad on,
täis neid terve õu.
unetuna sügisööl
muust ära räägi ütle
vaid päike on alles
õhus lendleb veel
liblikas päevas rohkem
on aega valget
kolletunud pole
teeäärne kask
astrilgi aias alles
on vari maja taga
männi helerohelisel
oksal täida sind veel
külma värin et hommikusse
ööst tuleb tulla nüüd
kauem läbi
Avanevad kooli uksed
Peagi avanevad kooli uksed,
koolielu lööb õitsele,
pausi peale pannakse naljad,
tõsisemalt mõeldakse õppele.
Suvi suur on jõudu andnud,
kasvatanud tahet ja meelt
puhkust mõtetele andnud,
taganud turvalist rännuteed.
Peagi avanevad kooli uksed,
algab tõsine õppetöö.
See on suure sügise algus.
See on tee uuele elule.
Lahke süda
Süda on Sul nõnda lahke.
armastust voolab aina juurde.
Sul võime on südamega kuulata,
nukra hinge sisse pugeda
ja mõtteid kurbi lugeda.
Aitäh. et oskad südamega kuulata ja hingega vaadata.
Vaadata, kuis sügis poeb mul sisse,
muudab rahutuks meele
ja paneb kurvalt mõtlema.
Ainult Sina
oskad mu kurbi mõtteid ohjata
ja pisaraid kui vihmapiisku
mu põsilt noppida.
Sügisel on ikka rõõm ja valu korraga.
Sügisvihm
Vihm suve ära uputab,
sügis uksele koputab.
Nüüd mõtlema peab väga palju,
teha vähem suviseid nalju.
Sügis see on tõsisem,
elamine, olemine tubasem.
Avanevad koolide uksed,
ärevad on südame tuksed.
Kirjuks muutub kogu ilm,
lootust annab päikese silm.
Murelikuks muutub meel,
kui näed linde Taeva Teel.