Sõnale sügis leiti 706 luuletust
Sügis kolab ringi
Sügis tallab mööda metsaradu,
korvi korjab seeni ilusaid,
kärbseseened jätab kaugel maha,
korvis kohta pole mürgistel.
Sügis kummikutes sohu astub,
jõhvikad ja pohlad meelitavad seal,
kuigi kummikutes vesi lirtsub,
tasakaal tal püsib mätta peal.
Sügis pähklipuul pähklitega mängib,
orav pessa pähkleid veeretab,
vinge tuul ladvaokstel kiigub,
pilvist vihma alla tibutab.
Sügis aias uitab ringi,
järelkärus küpseid õunu veab,
aidauksel vahib ringi,
saak salvedesse saama peab.
Nõnda sügis tuulab mööda ilma,
kolab aias, metsas, mere peal,
tahab jääd .....
Sügis
Sügis kolletunuid lehti kingib,
vihmapilv end valmis seab,
tormituuled kaugel teel veel on,
piksenooled pilvis sügaval.
Seenemetsas seend mõnulevad,
rappa, sohu jõhvikad ja pohlad peitnud end,
vesised on sügissilmad,
vahest nukkergi on ilm.
Rukkipõllul kõlisevad viljapead,
oma mõtteis leivapätse ahju sean.
Küpsend vili...leivapäs tuleb krõbe, hea...
Meenutab elu, kord oli valge linikki laua peal.
Sügis hinges
Kulda karda täis on sügis
silmist veeretab pisaraid
tihti kurvalt hinge trügib
südamest vett välja pigistab.
Sügis täis on sügisande
kirjud lehed siin ja seal
lopsakad tal kuldsed juuksed
laiali rukkiväljade peal.
Sügis täis on linnuvada
igatsevat sädinat
kurbust, haledust ja nuttu
lahkumisvalu kibedat.
Perse see sügis
Ma pole ainus "hull"
kes uut aastatega ei tunne
kui temp. pole öösiti 0
võib sügise mõte jääda unne;
lubati uuesti pea 30 kraadi
sellel ja uuel nädalal
augustil nägu iselaadi
ei anna vaielda sellel alal!;
20 ja 23 august alles tuleb
neid suvepühi ootan
mu ajud sügisest end suleb
mil rannas piigasi vaatan;
konserdid ja kaunid õhtud
on ilutulestikke ja üritusi
nende otsa sa veel satud
isegi Eestis on neid ahvatlusi
Tädi Sofia sügis
Tädi Sofia austab oma juuri
haarab kõpla, mis pandud kuuri
sõidab Võrtsjärve äärde külla
kuhu appi sugulastele lubanud tulla;
kaasas lapsed ja mees
poisid mässavad silmad vees
et ei taha maatööd teha
sest ei tea, mis on vikat ja reha;
nii külakoertele pojad Sofia viskas
kaks tüütust sai kähku söödaks
ja on parem mehel suu kinni hoida
muidu temagi esmaspäevaks tagasi koju ei sõida;
raske töö teeb sügise ilusaks
ja nii saab Sofia rõõmsaks
aga kui mees üritas põgeneda
sai naiselt kõplaga sugeda;
nüüd Sofiat ei taksita keegi
talutööd kõik ü .....
sügis
Sügis saabunud on tasa
vihm pekslemas mänglevalt
vaid akendel -
nõnda sama igatsuse
melanhoolia rütmi
nõnda päeval ja ööl.
See mis jäi suve päikese
taha kord maha augustikuul
sellele mõtled ikka veel.
Lehed muutmas värvi
viimased õied närbumas -
aga minus on endiselt
kasvamas unistus
kasvamas vatitekk -
mis peaks pakkuma sooja
võtma enda peale musta pori
ja imama sisse valge lume
mis peseks puhtaks minu hinge
minu meeled -
kui saabumas taassünni kevad
ja suvine armumise aeg.
sügis
sügis sügis sügis maine
muutumised üleöö
lehti puudelt sügistuuled paljastuvad
puude vööd
olemuse katkist kannu vōtab vaimuvara kanda
mastijupi madal meri rullib laineharja randa
muutust muutes minutmesi
voolab ajalukku veenvalt
käega viipad selja pöörad
leheküljel uued rööpad
lugemata lehti veerin, tähti uusi kokku kleebid
sügis sügis sügis sajud
vihm ja värvid aju talus.
puts.®
Olen sügis.
Vihmaga ma kastan tihti,
värvin kirjuks puude lehti.
Küpsed pirnid,õunad ära korja,
randa ära enam torma.
Otsi välja soojad riided,
suveasjad kappi viige.
Vaikselt talveks valmistuge,
pakun selleks mina tuge.
Pehmendan külma tulekut,
veidi veel annan loodusele jumekust.
Suvi ja sügis. Nüüd talv.
Vaata, sügis, kui saabub taas talv,
Siis meenutan sumedaid õhtuid,
mil udus ma teeradu leidsin.
Olen ärevil, kui neid sealt siis otsin
oh, ei – ma pole õnnetu,
et need hoolega lumme sa peitsid.
Kui mõnda siiski ma märkama peaks, siis
Annan sul kindlasti teada.
Ja kui siis veel eriti hästi meil veaks,
Sulle külla end jälle sean ma.
Vaata, sügis, ehkki talv mulle nüüd väga meeldib,
Ei unusta iial su ilu.
Olid sina ju see, kes mind suvestki trööstis
ja võlgnen sul ilmatu tänu!
Sürrealistlik sügis
süntesaatori nuppuderivi
sügavaid helisid peidab
süngemaid basse ja kiremisi
süper-reaalsusse heidab
sügises kohtuvad kirevad toonid
sületäis kirjusid lehti
süsipimedal ööl ühes hoovis
süütusest Pirjo sai lahti
süda nüüd rahutult pluusi all klopib
sünkjas on nutetud pisar
sültjasse soonde seerumit topib
süstal on vana, kuid visa
sünnitab soojuse, valgustab teed
sütitab veenid ta kehas
sügis saab mööda, siis jäätuvad veed
süüdi jääb süntekatehas
-Tiina Nuum-
Sügis õhtul
Ühel imekaunil sügisesel õhtul
kui me kahekesi mere poole teel
surusid oma sooja käe mul pihku.
Ja küsisid kas armastad mind veel
kas pärast kõike mida teinud ma sulle,
veel miskit head mu`s alles jäänud on
kas suudad öelda jah sa kalleim mulle
või see täna koos meil viimne teekond on.
Ma peatusin, ja vaatasin sul silma
ja pisarad su põselt pühkisin
Kas sa ei mäleta kui kord vastu tulin jaama
Siis sulle miskit hingest laususin.
Ilma sinuta mu elul poleks värve
Ilma sinuta ma peagi sureksin
Ilma sinuta ma uputaks end järve
luban sulle armastan sind alati.