Sõnale ta leiti 9454 luuletust
Millene ta on?
Milline ta tegelikult on,
kes maalis pilved taevapiirile,
kes laotas päikesevalguse homsesse,
kes hoiab lootust,
kes kannab üle takistuste,
kes hoiab sõpra,
kui ta kõnnib üksi seda teed,
kes mõistab,
kes hoolib,
kes ulatab käe, et jõuda veel?
märts 2019
Ta tuleb
II advent asunud on teele,
pikkamisi tuletab end meelde.
Jõuluvana kingikotte sätib reele,
valget lund taevast alla keerleb.
Terve advendiaeg säravad kõi tähed,
küünlasärast soe on hing.
Varsti II advent on päral,
taas rõõmustab siis terve ilm.
Ja lõpuks ta tuleb-Vihm
Täna suves on pilli palju,
vihmapilved laulavad,
loodus küsib juua palju,
päästa tuleb pisimgi taim.
Vihmast suve nägu ei muutu,
tuju pahuraks ei tee,
looduses nõnda ette nähtud,
valla päästa vihmaveed.
Värsket loodust hea on kaeda,
olla selle keskelgi,
rõõmustada. rõõmu tunda,
et taevas vihma jagub veel.
Küll see päike jälle särab,
kuumalt taevas naeratab,
terve suvi avatud on õnnevärav-
Astu aga sisse ja osa sest saa!
Lõpuks ometi, ta läinu'!
Ingel murdis täna noole
kui mulle persele selle sihtis
lennanud asjatult minu poole
mine tea, mis vanajumalale pihtis;
sest nüüd, kuis külm mu süda
sellel argipäeval, oh rutiin
ma ei lase kellegil end püüda
mil ühe üllatuse postikontorisse viin;
Refr:
ja lõpuks ometi, ta läinu'!
lõppes eksiga see kamm(ajaa)
kui meil suhe allakäinu'
kättemaksuks sai talle kirjapomm(jajaa);
Margus Saar loeb taustaks uudise
kuidas käinud majas pauk
valentiinipäeval sai tibi üllatuse
nüüd tuba põleb ja laes on auk;
võisin ETV's siis näha klippi
kuidas see TIK TOKI .....
Kui armastus annab tiivad, on ta ravim
Ma ei tulnud Sind parandama kallis,
ma ei tulnud vigasid otsima, kallis
Ma ei tulnud Sind tervendama
Ma tulin Sind armastama
Millal siis veel kui nüüd?
Kui siis, kui hetk on antud?
Ja see hetk võib olla jumalik, Sa tead
Sa oled kogenud
Me oleme kogenud
Tõstetud rõõmu, tõstetud armastust
Kergendust
Südamerõõmu
südamelöökide sarnast sagedust
Me oleme kogenud armastust
Selle baasil saaksime ka surra,
sest suurima õppetunni nagu armastus
oleme jaganud,
kas ka piisavalt vastu võtnud
see on meie kogemuste õpetada
Palun tule Koju kallis
ootan Sind väga-väga
Kapten sinus on ootel- ta on kannatlik
Kivi on kaelas
Alla veab
Kapten laevas
On loobunud
Lainete loopida laev
Karidest hoiduda vaev
Tüürimees rooli ei hoia
Kivi on kaelas
Alla veab
Miks on nii läinud?
Kas maailm neab?
Kapten salatud maha
Tüürimees olla ei taha
Kui miskit
Siis natuke raha
Lainete kanda end annad
Nemad ehk leiavad ranna
Praegu veel paisutad purjeid
Kihutad tormisel veel
Teisigi aluseid teel
Näed tuiskamas karide poole
Kapten on kössis
Laev lekib elu
Paar sõitu veel
Siis kõik saab läbi
Kapten sus ohkab
Temal on häbi
Tüürimees kätega
Haarab peast
Tagasi vaadates
Ennast .....
Ja juba ta tulebki
Nüüd igatsema ja kurvastama
hakkab minu meel,
sest sügis juba poolenisti
on mu hinges sees.
Natukene valu
tunneb süda
ja kannatab
pika sügise aja
Nagu elud
nõnda kirjud on sügislehedki
vahest tuul neil tallab
pillub ilmapidi laiali
Sügisel kurba nuttu
ja rõõmu on läbisegi
Siis päevavalgust kartvad teodki
hiilivad meil ligi
See on osa sügisest
tükike mu hingest
tunded, mõtted
keelel, meelel-
Kõik nad panen paberil.
Ta südamesse läinud on!
Mu süda rinnus nõnda taob,
Kui tema rinnal aeg mul kaob.
Ma mõtlen ainult temale,
Kes kõlbaks ainult minule.
Mu hing siis nii ju rõõmustab,
Kui puhkad minu rinna naal,
Ma igatsen su järele,
Et tuleksid mu juurde veel.
Kui sa vaid seda tahaksid,
Siis kohe naiseks kosiks sind.
Kuid kui sa tunned vastikust, Kui mind sa ainult põlgad just.
Siis käskida ma sind ei saa,
Sest mulle tundud liiga hea.
Ma uneski ju sind veel näen
Ja mõtlen millal sind ma näen.
Ta istub tugitoolis
Isa ei liigu, ega räägi palju
sest ta ujub oma enda mõtetes
enam majast ka ei välju
ta on päevad läbi tugitoolis istudes;
üritab oma labürindis üle augu saada
mis ajus haigutab halastamatult
tahab mitte elu unustada
ja aeg möödub arusaamatult;
ta on kinni minevikus
mis segamini tänapäevaga
ära kaob tal enda isiksus
reageerib ümbrusele kivinäoga;
alzheimerile pole ravi
väga vähe annab vastu teha
mõistus kaob sügavasse kraavi
ta vaim sureb enne keha
Ta tiirleb minu ümber...
Ta tiirleb minu ümber,
õhk ärevusest paks,
minu peale langeb,
kostub hele laks,
eemaldub ta kiirelt,
kuid ei jonni jäta,
taas mu ümber tiirleb,
ei suuda jääda vakka
kuni tuleb taas,
õhk see vaikseks jäi,
minu kaela peal
ta lõpuks surma sai,
olles ise süüdi,
see sumiseja parm,
kes hammustada püüdis
ja nii ta põrmuks sai...
- Tarmo Selter -
Mis/kes see on?Kus ta tuleb?
Avan oma suu;vaikust vajanult;
eks näis kaua veel jaksanud;
kui läbi ühe raami sind ainult vaadatud;
Probleemide lahendus välja halatult;
mis kodaraid tabades murdis rahval luud;
Üle võlli keeratult; ühte veergu keedab sulg;
nähes olemust; mis enamikule jääbki keelatuks..
Äri plaanis, äri skeemis, Värvides maailm;
milles tõelust varjud peitsid;neis ma seisin;
sõnatu leidsin; kõla mille vibratsioonist inspiratsioon
mus tekkis; pimeduses valgus; valguses pimedus;
midagi võta enne tõe pähe kui küsimus on küsitud;
miski mis loomutruudusest siiruses püsinud;
sà .....
Kogu ta süda
Kõik konfliktid mida kogenud, enda ootsustest ja lootustest tekitatud,
mekin valu, jälgin kuhu kannab ta mu arusaamu kui elu-keeris saabub,
võitlematta, näen kuidas kõik laabub, iga tunne mis mul oli,
viimaks taandus, iga hingetõmme mille võtsin, must rahus lahkus,
voolates mööda jõge aina allapoole, enam pole mul füüsilises reaalsuses kahtlust,
vahest on siin jõe voolus külm, külmutab mu hinge, paksendab naha,
kuid ükskõik kui kaugele mind see jõe vool ka ei kanna,
Ei näe ma kunagi lõppemas seda rada, näen kuud puude ladvas,
kui mina talle-tema mulle otsa vaatas, .....
Ta ärkas.
Oi kes ärkas ,
nagu värske lilleke ta tärkas.
Taas uus hommik käes,
edasi magada tahaks ta kõigest väest.
Aga ärgata tal tuleb,
juba siis kui äratus kella kuuleb.
Ilus naine end riide seab,
vaikselt naeratuse näole veab.
Tõuse ja sära võiks sulle kõrva sosistada,
suure kalliga sind kostitada.
"Miks hüüab ta mu nime"
Istun üksi muuli peal
ja vaatan kaugusesse.
Kurb on mu meel,
sest liialt kinni ma
olen oma mälestustes.
Merel on torm, on pime,
on pime ja on külm.
Vali tuul ja võimsad lained,
äikest lööb ja paduvihm.
Ma kuulen kellegi häält,
kuis hüüab ta mu nime.
Kuis karjub ta appi,
sel tormisel merel.
Kes ta on?
Kuis välja näeb ta?
Miks hüüab ta mu nime
ja kas tunnen ma teda?
Need küsimused hetkel mõlguvad mul peas.
Kas kuulen-näen viirastusi
või pesuehtsaid ingleid enda ees
seismas üksteise kõrval rivis, reas?
Üks inglitest hüüab mu nime
ja minu su .....
Ema ja laps
Sinu tütar Sinu järgi
elus oma sammud seab,
igal hetkel Sind ta jälgib -
ema ikka kõike teab.
Nõnda tütrest kasvab naine,
meeles õpetused kõik,
mitte ainult sõnast, vaid veel
käitumisest iga lõik.
Sinu pojast kasvab mees,
ema hool nii hea,
ära hoia vati sees,
nõnda poeg siis teab,
kuidas väärtustada naisi,
olla suurelt hooliv mees,
nähes, kuidas peres hoiti
Sindki armastuse sees.
- Tarmo Selter -
2024
Ema
Ema, oh emake Sa,
Sa oled ja kõike tead,
Sinult õppides oleme ise
sama tublid ja imelised.
Ema, oh emake Sa,
Sinu raskuseid kõiki ei tea,
kuid õpime koos läbi elu,
meie raskuste, rõõmude, valu.
Ema, oh emake hea,
kui elus kord vanemaks saad,
tea, siis hoian Sind mina
nagu alati hoidsid mind Sina.
- Tarmo Selter -
2024
Kaks südant
Hommikuses karguses
tuleb veel keegi
kellegi embuses,
kes on süüdanud leegi,
minnes vaid sinna,
kuhu kandmas on jalg,
tuksleval rinnal,
veidi õhetav palg.
Selles koidikukumas,
varjude varjus,
kaks südant on juba
üksteisse armund'.
- Tarmo Selter -
2024