Sõnale taevalik leiti 23 luuletust (top)
Loodus minu ümber
Soe tuul mu kõrvu paitab,
lilli täis on metsaviir,
linnupoju pesast ärkab,
kuldne on esimene päikesekiir.
Kasteses rohus jalg astub,
õhk taevalikult värske on,
lombis konnakene krooksub,
ilus tiik ta koduks on.
Lilleõielt lendu tõuseb liblikas
hea tunne hinge silitab,
süda sees mul laulab,
silm ilu kõikjalt püüab,
mul kevad vastu hüüab!
Proua Kuu
Proua Kuu ilu
kahvatamas sinu oma ees.
Ta langetab oma helehalli pale,
et silmata
seda taevalikku valgust,
millega isegi jumalad võistelda ei suuda.
Valgust,
milles mina nii tihti
sinu teadmata peesitan.
Proua Kuu põlvitab aupaklikult Sinu ette,
laotades Su silmi tähed,
riputades kõrva planeedid
ja loovutamas osa endast -
tehes seda ilma igasuguse kahetsuseta.
Ta asetab Sinu ihule
rüü, millesse tikitud
kuldniidiga piirideta armastus,
hõbeniidiga igavene andumus.
Proua Kuu kirjutab
sinust sümfooniaid, harmooniaid ja meloodiaid,
sosistab need tundelisel .....
MANOWAR
Ma kuulsin teraskotkast maandumas
ja sinist vaipa ette kandmas
ühe žanr ülimpealikele
kellel õilis külaskäik eestlastele;
me olime tol õhtu kõik koos
rahvast eri vanuses ja soos
unibet arenal kummardamas
taevaliku väge tajumas;
sõjapasunad hüüdsid nime
mis teeb nägijaks pime
kurdid kuuljaks ja tummad häälega
kostmas MANOWARi nime tulega;
mu ekstaas tõestas
et midagi maagilist saanud
olen justkui välku hoidmas
ja motivatsiooni leidnud;
minna jõusaali ja tõsta 1000 tonni
kasvõi nüüd lava ees
bänd andis edaspidi motivatsiooni
olla kõikvõimas mee .....
Ulmeline Vend
Kas see on nüüd luuletus,
või see on unetus,
mis edasi veab seda pummelust,
kummaline päev uurida unarust,
keegi oli siin pussanud,
aga ei kõssanud,
kas tuli see sõbra suust,
või sai võimalik just võimatuks,
võigas tuul, lehk läbi luude lõiganud,
paistab, et täna ei tulnud kõva junn
ekskremente terve elu uurind,
Eureka!
Lugupeetud Professor Punnsilm!
Õhus on gaasi! Jah! Mina seda esimesena tundsin!
nõnda said tehtud esimesed sammud-uurida eeterliku olematut,
taevalik ilming alati mu näos asub, kui keegi rõveda käraka
peeru mu akna all pannud, kui hais kadu .....
Vikerkaarel
Kiikusin vikerkaarel,
silmad kinni,
meeled valla lastuna,
ühelt kaarelt teisele kõikusin,
taevalikku õndsust seal nautisin.
Värviline uni silmalaugudele tuli,
pilvekene pehme padjaks mul oli,
tuuledki kokku võtsid end,
ja algaski vikerkaarel
mu esimene lend.
Linnudki kõrgel, aupaklikult tiirlesid,
kogu taevas oli vaba,
vabaks nüüd sai ka,
mu hing ja mu süda..
Armastuse laps
Mu südamel on roosa padi,
sellel puhkab minu hing.
Taevalik on tema nimi.
Sellel padjal puudub hind.
Juba ammu enne sündi
teadsin, et vist läheb nii:
viskan vette õnnemündi
ja meile tuleb Ingeli!
Millal iganes ma tahan,
et mul olla oleks hea –
lihtsalt tema peale mõtlen,
pannes padjale ma pea.
Mu südamel on pehme padi,
sinna toetub minu hing.
Padja sees on pärlid kuldsed,
püüriks ümber valgusring.
Millal iganes ma vajan,
et teil olla oleks hea –
Ingeliga juttu ajan…
Mina paremat ei tea.
/Mari Uri/
Taevalik hetk
Taevalik hetk mind puudutab,
su unustamatu kirg lummab mu südant.
Sa oled mulle seltsiks iga hetk,
kui üksildasena ma tunnen end.
Oli veel päike igas päevas,
olin veel õnnelik, muretu, rõõmus.
Olid veel sina alati mu kõrval,
Olime veel suurepärased sõbrad.
Veel päevi oli väärikaid, kauneid,
kui me koos vaatasime laineid.
Kui siis päevad möödusid,
ja Sa mulle selja pöörasid.
(Gloria)
Igatsen
Öös mustas pimedas
Päikest täis liival
Vihmas või tuules
Tormis või põuas
Tunnen Sind siin
Mis siis, et nii kaugel
Siinsamas enda kõrval
Tunnen Sind lähedal
Kas neid silmi sügavaid
Huuli mahedaid
Kas puudutust taevalikku
Või hoopis südant nii puhast
Seda ei tea
Aga tean vaid, et igatsen
Igatsen ja mäletan
Kuidas Sind armastan
Mul hinges on kaks loomust
Mis teevad head, mis teevad kurja.
Üks nõuab endale kiivust
Ja kõik plaanid tal lähevad nurja.
Teine otsib suut armastust,
Kuid kahjuks kaob tal õige rada.
Enda sees on tunda tormisust,
Kus ei ole enam headuse koda.
Seal valitsevad kurjad tuuled
Ja suureneb valune rahutus.
Enam süda ei naera, kas kuuled?
Mälestused on ainuke lohutus.
Hing tahab kallisse rahusse minna,
Kus särab uus taevalik maakond.
Kuid raske on tulla tagasi sinna,
Kus oli kord õige teekonna suund.
Elust Tähtsamad Värvilised Paberid
Kokku pakin, kui lahti lahmin, labakäega litsikas,
nii, et kõrvades vilistas, vihast higistaks, pigistaks;
punasest näost viimsed häälikud; pälvinult;
taevaliku raevu, hüsteerilise naeru, irv hammas hobu;
kes ei saa nüüd kaeru,hoopis terve laengu-vaenu,
agresiivsus mis mind pigem paelub;kui kogu su võltssss...
Könn, viska tikud käest; mängid bensiiniga;
saad kõrvetada; sa ei oska sihtida; molotove;
nahhui su mäss; selle tõttu ei pruugi tulla ju hommne;
Anarhist; kapitalist; vana vitt- Ekonomist; sama deep;
Kui parm immutamas abieluvoodil madratsit;
Alla enamik meis .....
Sel ööl..
Sel ööl, kui saatus ühe kaheks lõi,
valu vaegsus iial ei piinanud meid.
Aeg, meie haavade põimumise tõi,
kuid siiski, tahtmatult igatsen neid.
Need sidusid meid nähtamatul moel,
kaasa toomata jäi sel ajal raev.
Nüüd seisad sina püsti viha toel,
ja mind saadab vaid nukker vaev.
Mu hüljatud kindel eneseuhkus,
iga päev sinuta kui taevalik põrgu.
Soovid, tuul kõik minema uhtus,
südames vaid valu vaikselt nõrgub..
Maivis L.
süüdatud küünlad
küünlad süüdatud igas majas
aknast kumab nende kuldne valgus -
on jälle pühad...
lumi krudiseb helvesteks ajas
mil saabub malbe valge rahu algus -
külmus üha
enam öös
kaunistanud kristallidega jõulud
virmalistega ehtinud inimhinged
armastus ühes
imes ühtselt
kinkinud silmadesse elu lihtsuse võlud
on iga elusolendi habras taevalik ingel.
Turteltuvid
Üks ilus jõulupäev oli see
mil ristusid te kahe eluteed
armastus esimesest silmapilgust
süttis südametesse igavikuks.
Helbekesi lendlevalt täis ilm
õrna imetlust hingas maailm
mil te muinaslooline algus
säras nagu taevalik valgus.
Hindamatud on kogutud mälestused
olles olnud poolsajandit läheduses
kallil kes andnud elatule mõtte
eemaldanud teelt raskuste tõkked
alati kõike koos ette võttes...
Ref : Turteltuvid kunagi ei lenda
ära kaugele üksteise juurest
olete ära tundnud nõnda enda
sarnasuse loodud saatuses suures.
Taevalik dilemma
Kallis inimene
Palun ütle mida teha
Mu süda kisub ta poole
Aga sisetunne ütleb ei
See on taevalik dilemma
See on põrgulik kapriis
Kumba teed pidi minna
Kui need tunded mõlemad on vankumatult tugevad
Kumb võtta kumb jätta
Segadus
Kumb on õige?
Kui süda tahab ja tunneb ja unistab
Aga sisetunne hoiab tagasi ja ütleb ei
Siin perroonil ma vankumatult vagusi seisan
Kui tobu
Ootan ja loodan
Et tuleks mõni märk
Teen head nägu
Sisemiselt olen pooleks kistud
See raske koorem väsitab mu meelt
Ei suuda otsustada
Võta üks ja viska teist
Mine võta kinni
Kumba valida
.....
Pläust
Tindine vihik, täpne on sihik,
Kinniseid silmi, äratades,
see kõigest pindmik,
Silmis on miskit, mis viib mind,
triivin, vaikselt nillin, siiski,
olen teel, tõe juurde, kuhu ei vii,
ükski tee, ükski süsteem, ükski,
kultuur ükski ideoloogia,
kõik nad upuvad veel,
tormidele vastu pidamatta,
üksteist süüdistamas, küüditamas,
küünilisus hõimu kultuuri taband,
jumala juurde järjekorra sabas,
kui käed ta mulle esimesena avas,
ei tahtnud ma midagi, tahtsin vaid,
teada mis teda haavas, kas saan aidata?
Kas võin kaitsta ka? Kas võin lajatada,
sahmaka,neile kes p .....
Bathory - One Rode to Asa Bay
Üks mees ratsutas läbi metsa
Alla Asa lahele
Kus draakonilaevad merele sõitnud
Rohkem kordi kui keegi suutis öelda
Et oma silmaga näha imet
Mida inimesed rääkinud suust suhu
Kõikvõimas jumal
Oli saabunud võõralt maalt
Kuuldused rääkisid mehest
Kes oli tulnud merede tagant
Kandis kaelas kullast risti
Ja rääkis rahukeeles
Ta oli tulnud koos võõraste meestega, kes kandsid
Lillasid särke ja pitsi
Ei lõhnanud õlu järele, vaid lillede
Ilma habemeta
Julge mees, kes kandis risti
Rääkis kõigile Asa lahe inimestele
Et kõikvõimas jumal oli saabunud
Kõi .....