Sõnale taevas leiti 1144 luuletust
Varemed ja sademed
Päikesekiirte eest põgenev vari,
harjumuspäratu, kriiskav ja vali.
Hõbehall, pilvine, kohev taevas,
kogu maailm nüüd üleni vaevas.
Raagus tammede kuivanud lehed,
üksikud, kurvad ja üdini õnnetud mehed.
Tundrataolised tugevad tuuled,
värvitud, värisevad huuled.
Kuukiirte eest põgenev päike,
harjumuspärane, vaga, ent mitte väike.
Hapnikust tulvil on inimtühjade linnade varemed,
puhtaks pesevad tolmust rünkpilvede sademed.
Emand
Amm laulab ja kiigutab hälli,
vanad silmad vaatavad öist taevast nii halli,
amm laulab ja lapsuke magab,
ööpimedus päeva maha matab,
amm kiigutab hälli, laulab ja vaatab aknast kohisevat merd ja pimedat ööd,
ta hilisõhtul, hommikul, päeval teeb tööd,
amm hoiab ja kasvatab, armastab ka,
võõrast last, keda südame all kandnud pole ta,
amm näeb kõrvalt, kuis rinnalapsest noor kaunis emand sirgub,
juba lapsuke hällist kukekiremise saatel ise virgub,
kuhu lähevad aastad, kui armastad võõra verd,
kuhu lähevad aastad, kui hällilaulu lauldes vaatad öist pimedust ja .....
Taas sajab laia valget lund
Seda oligi arvata,
et lumi salaja hakkab sadama.
Jõuluimed tasapisi kohale jõudma,
hingest ei saa ju rõõmul lasta minna.
Imeline jõuluaeg on ja jääb
meie juurde nüüd iga päev.
Jõuluaega hoiavad taevased väed,
palju imesid veel tulemas näed.
Jõuluajal kallikesel
imed hakkavad sündima,
sündima ja tulema,
meie keskel olema.
Jeesus, püha Jeesus
Jeesus, püha Jeesus
palun aita ja toeta mind
miks ma nutan neid pisaraud
nagu patune
kas viha aluskülg on kurbus
kui kurbusest on saanud ookean
kas sellepärast meil ongi nii palju vett maailmas
Üsna varakult pandi mulle paika
et otsigu inimest südame jargi
mitte tema pattude voi ulesehitud ego varjus
ma ei saa igavesti olla Raskolinovi Sonja Marmeladova
ent siiski
miks Peterburi on nii kodune
miks sealne grandioossus paitab mu vaimu
kuidas sealne jõgi mind tervendab
naen ennast peegelpildis nende kuplite all
orjatütar, orjatar,
samas aadlik, kelle esivanemad siit page .....
Kas tunned juba jõulude hõngu?
Kas tunned juba jõulude hõngu,
maitsvate piparkookide lõhna?
Kas tunned kuusepuu vaigust aroomi
ja säraga ehtimise soovi?
Kas tunned ingleid valgetiivulisi,
keda taevasse toodi ja loodi?
Kas tunned abistavat kätt oma kõrval,
see nii jõulude moodi?!
Sassis talv
Talv on sassis, taevas segadus ülal,
Lumi ja vihm mängivad salajasi leike.
Helbed langevad, sulades ruttu,
Kui vihmavaling muudab jääks igatsus.
Lund sajab, siis vihm plaksatab vastu,
Nagu loodus ise oleks seiklusest vaimustuses.
Puud on kaetud jää ja tilkuvate helmeste rüüs,
talv, kus segunenud on lume ja
vihma suudlus.
Jõulukuu
Jõulukuu, jõulukuu,
taevas särab hele kuu.
Kuusepuu, kuusepuu,
ilus oled pidurüüs.
Jõuluvana, jõuluvana,
sind on meile väga vaja.
Päkapikud toredad
kingitusi pakivad.
Piparkoogid krõbedad,
laste suud on magusad.
Juurde tuleb tantsu, tralli,
sellel jõuluajal kallil.
Glögi
Kus oled sa?
Naine täpselt nagu ma
Kuulsin et ta peidab ennast kuskil kus ma ei näe,
Olen üksi ja hoian glögi käes
Jah kui ma jõuan koju teda ei näe.
Ma tahan kedagi kes on šampanja nagu ma, maasikad mida söön
Kedagi kes pühib jaburused päeval ja ööl
Kes õpetaks mind elama
Kes ei kardaks elu
Kes ei oleks lihtsasti mõjutatav rikkuse ja kuulsuse melust
Ei soovi ühtegi kulla untsi
Ta armastaks kunsti
Tuleks sõprade punti
Ta oleks nagu taim siin, naturaalne meditsiin
Ta küpsetaks hästi
Ta ütleks et kõik on hästi kui kõik ei paista hästi
Päriselt, maai .....
JALAJÄLJED IGAVIKUS LUMES
PIME METS OOTAB MIND,
ERKSAL JA VAPUSTAVAL JÕULUKUUL.
HELISEV VAIKUS MUL KÕRVA LÖÖB,
ÜKSIK TUUL MUL KANNUL KÄIB.
OLEN ÜKSI SELLEL TEEL,
AINULT VÕÕRAD JÄLJED LUMETEEL,
ON MINU KAASLASEKS,
SIHTPUNKTI,
MIDA MA EI TEA VEEL.
TAEVAS SINAKASKOLLANE KUU,
VALGUSTAB MINU TEEKONDA.
METSALISTE HÄÄLT TEEVAD PÕÕSAD,
PUUD MINUGA EI RÄÄGI.
MÄEAHELIK MULLE VASTU VAATAB,
LUMEHULKASID ALLA PAOTAB.
PÕTRA MA SILMAN,
AGA LÄHME OMA TEED.
KÜLMUNUD ON KÕIK VEED,
LINNULAULU MA EI KUULE,
MÖÖDA ON SIIT SÕITNUD REED,
KAUGELE, KUULE.
INIMTÜHI KOHT,
VÕI LIHTSALT MULL .....
Päkapikk eksinud on teelt
Päkapikk oli eksinud teelt,
ta oli välja kukkunud reelt,
öö oli pime ja pilkane,
päkapikk hirmul oli veidike.
Taevas paistis hele kuu,
poolavatud ei olnud suu,
taevatähed tuhmilt vilkusid,
öö saatis kõhedaid pilkusid.
Päkapikk hüppas lumehange,
seal kindlam oli,
lumetekk pehme ja valge,
peidupaik peletas hirme.
Päkapikud öösel ju ei maga-,
lastele on öö tasa ne ja vaga,
päjapikul veidi oodata on vaja,
kuniks uus regi möödumas on rajalt.
Juba regi kriuksubki teel,
päkapikul rõõmus meel,
laternate valgus silmi paitab,
päkapikku hanges märkab.
.....
Advent
Esimene küünal särab, lootust endas kannab,
Advent algab, süda rõõmust täitub rõõmsalt.
Teine küünal süüdatud, armastus on siin,
Lähedaste seas, tunned soojust südameski.
Kolmas küünal leegib, rahu toob endaga,
Särav rahu, nagu tähed öisesse taevasse sa.
Neljas küünal helgib, rõõm nüüd laias ilmas,
Jõulutunne südames, kui kingitused avada võib.
Adventiküünlasäras, loodetavasti leiad,
Igal hetkel ilu, rahu, armastust südamesse kanda.
ports tankasid, lõpuni pole tarvis lugeda
maha sadanud
lumest esimest korda
öösel ärgates
sel talvel toas on valge
seintel laes lume valgus
*
Õhtust järve vaadates
järv peegelsile
üksteise kõrval kuused
koltund kased vees
mis on tõeline see mis
kaldal peegeldumas vees
*
loikudes näha
veel puude raagund võra
porikuu halli
taevast nii nädalaid
silm sellestki rõõmustub
*
Räästast vihmatilkade kukkumist vaadates
vihmatilgaski
korraks seesama valgus
mis ülal taevas
võta kinni mu kaelast
sülle sügise vaevad
*
Harv sinine ja k .....
Aasta vahetub
Kella löögid viivad möödanikku,
uus aasta saabub, kust kõik algab.
Süda täis lootust, unistusi sees,
koidikul algab uus aeg taas.
Rakettide sära taevasse tõuseb,
õnnesoovid lendavad tuule tiivul.
Koos sõprade ja lähedastega,
astume sammu uude homsesse.
Vana aeg jääb mälestuste varju,
uuel lehel meie lugude algus.
Aastanumbri vahetumisel võime tunda,
uut lootust, armastust ja rõõmu imelist.
I advent
Valge lumi katab maad,
I advent nüüd saabunud taas.
Valge on kõik ilmakaar,
valguskiir on lähedal.
Hinges palju rõõmu, sära,.
advendiaeg lööb sörama täna.
Advendiaja sära
ei kustu iialgi ära.
Iga valge lumehelves,
mis taevast alla langeb,
on kui särav õnnetäht,
mis sinu hinge kulgeb.
Ehe uni oli
Unes nägin päkapikku,
valge kuu peal oli rippu,
tähed särasid ja kuu oli viltu,
päkapikk valgel kuul oli rippu.
See päkapikk oli veidi imelik,
ta habe oli kümme meetrit pikk,
ühes jalas sokk oli triibuline,
teises jalas täpiline.
See uni oli väga ehe,
ärgates vaatasin aknast välja kohe.
Päkapikust ei kippu ei kõppu,
taevast naeratav poolkuu vaatas vastu.
Kunst
Puhas kunst on ahvatlev,
kohe kutsub kuidagi.
Haarama sulge või pintslit.
pliiatsit. Või tušijooni vedama.
Loome kas koolis või
koduaias, maal või linnamüüril.
Kunst on ikka vaatajail silmis.
Kuu on taevas üks, vaatajaid aga palju.
Miks meil on vaja luua,
kas muidu ei saa?
Ei saa.
See tuleb kui paisust vesi
ja plaksumais rasva seest.
See võib tabada sind öösel,
nii naist kui meest.
Olge te kõik hoitud
selle sees ja selle eest.
(23.8.2022)