Sõnale tahe leiti 609 luuletust

Tugev tahe

Kõik lained üle pea löövad,
tunnen uppuvat end.
Pole ühte õlekõrtki,
mul jalge alt vajumas on pind.

Hing aina valjemalt hüüab,
süda taob kui trumm.
Siiski õlekõrt leida ma püüan,
minu tahe on tugevam kui surm.

Elavad koos sinus sundus ja tahe

laula, kui oskad
ütle, kui tead
tule ja ole
kui tunned, et pead

võta, kui vajad
kanna, kui pead
hoia ja anna
halba ja head
1981

Mägine Peep

Raske rühkida üles mäge
lihtsam tee alla mäge
kerge loobuda alla anda
raske tõusta võita end
takistus üle tõrge uuesti
nii sünnivad süttivad tähed
tahe soov unistus teoks
olla tipus jääda sinna
vähestel jõud tahe ind.

Ma võiksin

Ma võiksin rõõmul
hõisata ja laulda,
kuigi mure pureb südamel,
võiksin poole murest
ära anda,
kuid jaksan kannatada veel,
katsun ise tugev olla
ära peita silmaveed..

Vahest raske on
rõõmuga kurbust seljatada,
kui hing on raske
ja jalad nõrgaks teeb,
siis laulgi ei rõõmusta
mu rinda,
sest liiga kurb on meel.

Ma ikka proovin elust üle olla,
parandada elu,
mis katki läinud seest,
teen kõik selleks,
et rõõm saaks tagasi tulla,
et kannatusi poleks eluteel
ja rinda rõõmu jätkuks veel.

Katsu nüüd sest aru saada

Katsu nüüd sest aru saada,
kus on taevas, kus on maa?
Elu ümber seotud paelast,
ükskord lahti saama peab.

Elu

Kuidas olla endal oluline,
hoides endas, mis on mõtteline,
kaotamata hetki, mis on valulised,
samas eluaja jooksul elulised?

Vastuseid on kahjuks raske leida,
teades, et see kõik jääb enda kanda,
mis on elu meile toonud ajas,
ei saa peita lihtsalt mõttemajas.

Andes endast hetkes parima,
vahel miski sees jääb närima,
kas ehk oleks saanud paremini,
kaunimalt või lihtsalt julgemini.

Minu hetk on minu oma,
otsustades, mida teha,
juhtides nii elukäiku,
kogedes nii kaotust, võitu.

- Tarmo Selter -
2022

Punamonumendid

Sõda avanud on silmad
Haavad lahti rebenend
Eesti pinnal, seal kus Narva,
punamonumente vedeleb.

Süda ihkab ära viia,
silmaalt kõik, mis haiget teeb.
Tunda on, kuis veri soontes,
kuumalt, kuumalt keeb.

Täna aasta vanemaks ma sain

Täna aasta vanemaks ma sain,
kuid noorus, ei ta käest mul lenda,
sest südames mul lust ja rõõm
ja hetki elust hindan.

Aastad, need ei murra mind,
mul' päitseid pähe ei pane,
nõrgemaks ei muuda mind,
vapralt elus edasi lähen.

Positiivsust kuhjaga,
mul veel elule on anda,
kuigi vahest elutee,
mul astunud on kanda.

Nii palju päikest, lilli aasal,
liblikaid ja rukkis sinetavaid rukkilille päid
ja merelainete vahused harjad-
kõik on see, mida südamesse mahutada võib.

Täna aasta vanemaks ma sain,
üks aastaring sai otsa,
kuid ikka edasi püstipäi,
kuni s ..... Loe edasi →

Jalule tõus

Jalule tõusta on raske,
pärast pikka kurnavat elu,
kuid mõelda mul veidikene laske,
sest tunda on pisikest elujanu
ja miskit mu sees nagu ütleks,
et mul olemas on natukene varu.

Südame hääl räägib õigust,
hakkan teda kuulama,
tasapisi tuleb ka selgus,
tasapisi nüüd tõusta ma saan.
Iseendas löö kõik klatiks-,
hing sees kamandab,
küll siis kõik tasapisi laabub
ja uued uksed end avavad.

Kui elu on su vastu julm

Vahest on nii, et elu sind maatasa teeb.
Ei rõõmusta siis päike särav,
ei lilli taha näha silm
ja kogu aeg on pilves ilm.
Ei suuda voodist tõustagi siis,
ja ei tahagi, et uus päev jõuaks sinuni.
Siis keha rampraske on
ja mõtted mustad kui sünge öö.
Siis ilus linnulaulgi tundub kui musta Kaarna kraaks,
...vaaks, vaaks.
Siis tunned, kuidas elu sind enda alla matab
ja väljapääsud kõik kinni katab.
Ühel hetkel tunned siiski jõudu endas
ja saatuse kiuste püsti ajad ennast.
Püsti ajad ennast ja vaatad päikse poole.
Vaatad sinitaevast selget
ja mõtted trügivad ..... Loe edasi →

Valgus tuli maha

Sa vaata,
valgus tuli maha!
Hing lõi sees särama,
pimeduse vangist juba,
tuleks välja pääseda!

Valget aega tahaks hoida kinni
kõigi kümne küünega
Oleks see vaid oma teha,
küll siis mõistaks elada!

Vägi

Mis väega sa mu hinge võtad
Mis väega püüad murda mind
Mis väega saad sa väge endas
Mis väega pöörad ümber kõik

Elujanu

Ma kapseldun su külge
Elu!
Nii suur on minus
Elujanu!

Ühisrinne

Moodustame ühisrinde
hakkame vastu koroonale
küllalt kaua antud aega
vaktsiinideni veel pikk on tee

Aitab sellest komejandist
palju surnuid tuleb veel
tahaks tõusta oma sängist
elatud on vähe veel

Ühisrindena saaks jagu
sellest kurjast viirusest
puudutagu mistahes ilmajagu
koroonast saame võitu me

Kaja

Kelle hääl kajas,
seal katkises majas.
Tahtsin leida teda,
kuid see oli vaid lind.

Need inimesed seal puude varjus,
kes neist karjus.
See kiik liigub,
kuid keegi seal ei kiigu.

Kõrini

Kord seisin teeristmikul,
mul oli kõrini.
Kas minna otse edasi,
ehk parem sedasi ,
või hoopistükis tagasi--
Stopp!
Must kass teel,
ta valiku teeb minu eest
ja jookseb risti üle tee.
Läksin siiski edasi,
niikuinii oli mul kõigest kõrini.

Tõuse ja sära

Täna tõusin õige vara,
enne kella ärkamist
Miskit ütles,tõuse ja sära,
õhtuni veel aeg on pikk.

Energiatulv mus pulbitsema hakkas,
peas kõik mõtted selgeks lõi.
Teotahe, mind tagant tõukas,
märkamatult hommikust õhtuni.

Uued mõtted,uued tuuled,
olen justkui ise uus.
Kell ei ärata mind enam,
lihtsalt tõusengi ja säran.

Elu nägemus

Okkaline on mu elu,
siililgi on okkad,
okkaline ei ole siili elu,
tal on muidu okkad,
vahest siili silitades,
need pehmeks muutuvad.
Kibuvitsalgi on okkad,
üsna teravad,
keelepaeltelt välja pääsnud sõnad,
teravamad ja valusamad veel.
Ei saaks välja tõmmata neid okkaid
pintsettidegagi,minu seest.
Tee ääres vana leinakask,
küür seljas,
juuksed maani ripakil,
tuules tasane,
keegi tast ei hooli.
Eemal laps läeb kooliteele,
sõbraks saanud sebraga,
koer on ketist vabanenud,
või lastud lihtsalt hulkuma,
ei hakanudki minu peale haukuma.
Näe,see sama siil on siin, ..... Loe edasi →

Sõna on vaba

Sõnad pandi ahelaisse,
ühte punti väänati,
sõnad lauseks tahtsid saada,
aga ära keelati.
Sõnad väänlevad kui väädid,
kisendavad-Vabadus
Kas meil keelatud on tõesti,
teha lauseehitust,
aga meie sõbrad komad
juba appi tõttavad,
ahelaist sõnu lahti rebivad.
Kas see lause sai nüüd õige
või on mõru maitse ses,
aga sõna olgu vaba,
ükskõik mis tahes lausetes.