Sõnale tahe leiti 729 luuletust
Iseseisvus juba maast madalast
Tahan olla juba täna
iseseisev ma,
ise hakkama saada
oma eluga.
Pusin kingapaelu ise,
viksin kingad ka,
löön läikima.
Minu kikilipsule pole sõlme vaja,
aga isa lipsusõlm on ülikõva-saab hakkama.
Hommikul ma tõusen üles
esimese kukelauluga,
pesas munad loen kõik üle,
iseseisev olen ma.
Vahest lähen lilled süles,
ema lihtsalt rõõmustan.
Ema silmist paistab rõõmu,
kuid sellest aru ma ei saa,
miks tal silmad märjaks lähevad.
Varsti 1.september,
minust koolijüts on saand.
Juba täna iseseisev olen,
saan kodu-ja kooliteelgi hakkama.
Ema ütleb ik .....
Valdkonnas
Mõne hinge puue ei näri
teha tööd teda ei näri
pole vahet, mis on teiste haiguste seas
vaid see, mis toimub su peas;
mõnel pole käsi, mõni jalutu
mõni tarkatele nagu arutu
aga privileeg on see
kui oma nõrkusest sa välja ei tee;
SELVERis ma näinud on mees
sündroomist tingitud suur mokk ees
aga ringi käruga sõidab
hinnasilte ja jooke ära muudab;
meeles tal, kuskohas misasi
aega võtnud, aga see auasi
et kindel ta saab hakkama
ja valdkonnas olla polegi jama;
müts maha nende nimel võtke
ja nende vaimu kiitke
piire pole seatud ainult seaduste väed
vai .....
Ma ei tea
Ehas ma kustutan toas tuled,
lähen õue, vaatan minevat kuud.
Teha pole miskit muud.
Vaikivad mured, kinni on suu.
Möödub nuuksuv põhjatuul.
Ootan ma lõputult tahet,
mis võiks tulla,
mis võiks punkti elu lõppu panna.
Vaatan kuuskedelatva.
Ahastav nutt …
Muudan mõtet, mõte ei muutu.
Miski on rikkis.
Või katki.
Ma
ei
tea.
Proua Kuu
Proua Kuu ilu
kahvatamas sinu oma ees.
Ta langetab oma helehalli pale,
et silmata
seda taevalikku valgust,
millega isegi jumalad võistelda ei suuda.
Valgust,
milles mina nii tihti
sinu teadmata peesitan.
Proua Kuu põlvitab aupaklikult Sinu ette,
laotades Su silmi tähed,
riputades kõrva planeedid
ja loovutamas osa endast -
tehes seda ilma igasuguse kahetsuseta.
Ta asetab Sinu ihule
rüü, millesse tikitud
kuldniidiga piirideta armastus,
hõbeniidiga igavene andumus.
Proua Kuu kirjutab
sinust sümfooniaid, harmooniaid ja meloodiaid,
sosistab need tundelisel .....
Annan mõttel' rahu...
Kui su mõte on väsinud
ja ei jaksa enam mõelda,
siis anna talle rahu,
lase vaikselt olla.
Pingutatud mõte kui pillikeel-
katki võib minna
ei siis rõõmusta su meel,
valu täidab rinna.
Kui su mõte on väsinud
ja ei jaksa enam mõelda,
siis jäta ta rahule.
las ta rahus olla.
Pergelä
Aeglastelgi hommikutel
on mul tihti kiire:
tirin lahti suhtesõlmi,
lükkan argipiire,
katsun püüda süvakalu,
süüdata üht lõket,
ületada harkisjalu
sadat jooksutõket,
tunda südame ja peaga,
millest läksin mööda,
pingutada kogu heaga -
aga kas on mõtet...
Teistelgi on omad soovid,
käivad läbi tahte...
Raskeim ongi
- ehkki proovid -
kokku panna kahte...
Ühenduste lülilisus
muudab keti kuju:
lükkad-tõmbad, aga ikka,
pergelä, ei suju...
Maailm ongi lollidele,
käib taas läbi mõte,
kollidele, trollidele -
tee neist ülesvõte,
et jääks hinge m .....
Ma tahan olla su kõrval
Ma tahan olla su kõrval ja kuulata
Ööbikuid öösel ööbikuorus lõõritamas
Ma tahan olla su kõrval ja neelata
Emakese maa mesimagusat maitset
Ma tahan olla su kõrval ja naerda
Rõkata koos kilkavate naerukajakatega
Ma tahan olla su kõrval ja kaeda
Munamäe tipust kodumaa rohevat ilu
Ma tahan olla su kõrval ja vesistada
Äsjasaabunud septembrikuu vihmas
Ma tahan olla su kõrval ja rutata
Koos tuules siblivate sügislehtedega
Ma tahan olla su kõrval ja liuelda
Ühes valevate helvestega talvetaevast
Ma tahan olla su kõrval ja ärgata
Kui esimene lumikelluke kevadudus
.....
Ma võiksin
Ma võiksin rõõmul
hõisata ja laulda,
kuigi mure pureb südamel,
võiksin poole murest
ära anda,
kuid jaksan kannatada veel,
katsun ise tugev olla
ära peita silmaveed..
Vahest raske on
rõõmuga kurbust seljatada,
kui hing on raske
ja jalad nõrgaks teeb,
siis laulgi ei rõõmusta
mu rinda,
sest liiga kurb on meel.
Ma ikka proovin elust üle olla,
parandada elu,
mis katki läinud seest,
teen kõik selleks,
et rõõm saaks tagasi tulla,
et kannatusi poleks eluteel
ja rinda rõõmu jätkuks veel.
Elu
Kuidas olla endal oluline,
hoides endas, mis on mõtteline,
kaotamata hetki, mis on valulised,
samas eluaja jooksul elulised?
Vastuseid on kahjuks raske leida,
teades, et see kõik jääb enda kanda,
mis on elu meile toonud ajas,
ei saa peita lihtsalt mõttemajas.
Andes endast hetkes parima,
vahel miski sees jääb närima,
kas ehk oleks saanud paremini,
kaunimalt või lihtsalt julgemini.
Minu hetk on minu oma,
otsustades, mida teha,
juhtides nii elukäiku,
kogedes nii kaotust, võitu.
- Tarmo Selter -
2022
Täna aasta vanemaks ma sain
Täna aasta vanemaks ma sain,
kuid noorus, ei ta käest mul lenda,
sest südames mul lust ja rõõm
ja hetki elust hindan.
Aastad, need ei murra mind,
mul' päitseid pähe ei pane,
nõrgemaks ei muuda mind,
vapralt elus edasi lähen.
Positiivsust kuhjaga,
mul veel elule on anda,
kuigi vahest elutee,
mul astunud on kanda.
Nii palju päikest, lilli aasal,
liblikaid ja rukkis sinetavaid rukkilille päid
ja merelainete vahused harjad-
kõik on see, mida südamesse mahutada võib.
Täna aasta vanemaks ma sain,
üks aastaring sai otsa,
kuid ikka edasi püstipäi,
kuni s .....
Jalule tõus
Jalule tõusta on raske,
pärast pikka kurnavat elu,
kuid mõelda mul veidikene laske,
sest tunda on pisikest elujanu
ja miskit mu sees nagu ütleks,
et mul olemas on natukene varu.
Südame hääl räägib õigust,
hakkan teda kuulama,
tasapisi tuleb ka selgus,
tasapisi nüüd tõusta ma saan.
Iseendas löö kõik klatiks-,
hing sees kamandab,
küll siis kõik tasapisi laabub
ja uued uksed end avavad.
Kui elu on su vastu julm
Vahest on nii, et elu sind maatasa teeb.
Ei rõõmusta siis päike särav,
ei lilli taha näha silm
ja kogu aeg on pilves ilm.
Ei suuda voodist tõustagi siis,
ja ei tahagi, et uus päev jõuaks sinuni.
Siis keha rampraske on
ja mõtted mustad kui sünge öö.
Siis ilus linnulaulgi tundub kui musta Kaarna kraaks,
...vaaks, vaaks.
Siis tunned, kuidas elu sind enda alla matab
ja väljapääsud kõik kinni katab.
Ühel hetkel tunned siiski jõudu endas
ja saatuse kiuste püsti ajad ennast.
Püsti ajad ennast ja vaatad päikse poole.
Vaatad sinitaevast selget
ja mõtted trügivad .....