Sõnale tahe leiti 855 luuletust
Mir
Sel ööl kui ilm ja meel
on nõnda pime
et läbi selle tumeda ja musta
vaid igatsus ja unistus koos näevad
Ma elus veel
kuid tähendan vaid nime
see pole müüa vaenlasele osta
on surmal ümber rutulised päevad
On kuskil kauges saalis valge pidu
üks üksik mees ja värisejad ümber
meil samal ajal viletsus ja õud
sel ajal ühekaupa nopib surm
Me seisame- surm hõrendab me ridu
peosaal ent olla võib ka piinakamber
käib üksik mees raudrusikates jõud
kuid piinab tema saatjaid kandev hirm
No kuidas nii et tõsiselt ei võeta
ta pakub ju et tulge minu rüppe
ah nii- .....
Lase...
Lase mul natukene veeloikudes oma kummikutega konnata
seni kuni ma tunnen seda värket just sadanud vihmalõhna veel õhus
oma meeltes ja südames
Värskus on see, mida see maailm vajab.
Mitte viha, mitte sallimatust.
Vaid värskust, avanemist ja uue armastuse loomist.
Ära enam kannata ja ära kuula neid, kes ütlevad,
et kannatades saad kord head elu nautida, ei saa.
Kannatades tikid endale veel tugevama kannatamise mustri.
Loobu kannatusest.
Sa saad ju valida.
Iga hetke uuesti.
See hetk, kui loed seda lauset,
saad Sa vabaks ja oled vaba,
sest Sa süvenesid sellesse kirja .....
Mehed, kes teevad suuri tegusid....
Mehed, kes teevad suuri tegusid
Aga nendes pole kübetki armu,
otsivad ema armastust, otsivad ema tähelepanu.
Need, kelles on soojus ja armastus,
nad ei püüa tähelepanu lõhkumisega.
Lõhkumisega loovad need, kes on alles poisikese energias.
Ma teadsin, et see olen mina.
Sa oled täpselt see, kelleks Sa ennast iga hetk lood.
Minevik on täpselt selline nagu oli,
aga emalik armastus, emalik soojus, teeb poisikese hinge terveks ja kingib talle turvise,
mida ta väga-väga vajab.
Ka Isa märkab.
Ka Isa märkab ja tänab.
Isa ei taha mässu, vaid kindlameelset ja l .....
Vihmavarjuvarras
Kui ma olin veel väike
Nii väike et ema sees
Siis lõi äike
Äike lõi
Mu ema vihmavarjuvardasse
Kui ma kuulsin seda lugu
Ei osanud arvata mida võib see tähendada
Terve elu pole ma ennast tundnud
Ei rohkema
Ei vähemana
Terve elu olen oodanud
et ükskord ma ärkaks
Et ma märkaks
Ma tahan teha ägedaid asju
Tahan teletorni katusel hängida
Sest kui olen äikese laps
Siis miks ei peaks ma äikesega mängima
Ukraina rahvas
Jätkugu teil visadust ja vaprust,
jätkugu teil kindlat meelt!
Jätkugu teil tahet pidada vastu,
jätkugu teil reipust südames!
Küll saabub päev, mil juubeldada võite!
Küll saabub päev, mil kohtu ette toote
rahuröövlid, anastajad -okupandid!
Elagu vaba rahvas, vabal maal!
Vaba Ukraina
Igaljuhul hoian Ukraina lippu ma
südame all kõrges
Elan kaasa selle rahva murega
palvetan hommikuvalges
ja öös mustas-pimedas
Küll varsti saabub vabaduse tund
ja taas ärkab maa ellu
Ja rasked kirsad,
mis võõrast maapinda tallanud on
vajuvad sohu,et seal vajuda kängu
Kindel meel ja kindel tahe
usk endasse
paisutavad rinna suureks
rajades teed - Vabadusele
Võit tasakesi hiilib
Ukraina pinnale
Tahetud
Me tahame olla nii tahetud
lillede veiniga tahetud
suves ja kevades sügises tahetud
meid tahavad omad ja võõrad ja vahetud
me hingele pai
Siis tahad et tõsiselt võetaks
siis tahad sind tõsiselt hingega võetaks
kire ja jõuga ja jäägitult võetaks
aga tahad et keegi ka põetaks
kui võetud ja südames ai
Ma tahan et maailm mind kasutaks
avan end alastan- tahan et kasutaks
pigistaks tühjaks ja lõpuni kasutaks
heidetud kõrvale- keegi taas kosutaks
võtaks mis jäi
Kui ainult ei oleks nii tühi ja valus
kui poleks nii neetult nii meeletult valus
nii valus et e .....
Armastus pole kuskile kadunud
kuigi kõnnid juba pilvepiiril
endast märku siiski andnud
korduvalt oled unenäoriiulis.
Röövis koosolemise õnne meilt
liivakellas armutult pöörlev vanadus
tabas südant märklauana meeleheit
lahkumishetkel kingitud kallistus.
Särama jäi hingele taevatähena
näitamaks kaugele teed kuhu lähed
Sulle kunagi järgi tulen ma
et viibida igaviku üksteise lähedal.
Ära ole tripsutaja
Võta midagi ette oma januga
su kopsudel on vedeliku mürgistus
pükstele kleepunud kusejuga
aeglaselt kaob mõistus
maga kaineks, igavene luuser;
pudelisse end sa uputad
ning haised nagu looma perse
pensionit ja muud pappi raiskad
et veel mürki kaanida keresse
mine siis juba ravile, lojus;
pere saadab su poodi
aga raha alkole raiskasid
saad abikaasalt jalaga perse niimoodi
sest saastaga tagasi koju läksid
siis sure juba ära, parasiit;
sinu ankruks on su pahe
selleks igasugu kange saast
kui maksahaigus on su tahe
siis viimsel hingetõmbel tuleb paast
Armastus
Päike tasapisi vajub,
pilvesülle unele,
kord nüüd armastusekuul
on tõusta õhtutaevasse.
Armunud paarid kuuvalgel,
ühte heidavad,
aga kuulapsed-tähed,
oma silmi peidavad .
Armastus nüüd elab,hingab
ja tõuseb taevani!
Elu uus taas ellu ärkab,
nii või teisiti!
Tali ammustab
Sula ei tähenda essugi
ja kevad ei hakka tulemagi
sest kui öösiti on alla nulli
mängib nii tali pulli;
see tähendab libedust
riskitantsu igast tunnist
tali ammustab
kõiki liiklejaid kiusab;
pane kasvõi uisud jalga
muidu päev ei alga
tööd rohkem kui varem
mida enam soola, seda parem;
kui kindlustust pole
ongi sinuga asi kole
kaotad ajud, närvid terved luud
nii seda piina veel mitu kuud
Pesapall pole kõigile
Paljud hoiavad eemale spordist
kui kardavad haiget saada
nagu naised pekslevat meest
või, kui paksud ei taha saleneda;
kiivrid pähe ja õue!
ei ole siin midagi, laiskvorstid!
kui ilmataat vahetab uue kuue
siis panete tööle oma pekid!;
kurikas pole lelu
palli lendab igale poole
ja kui ei anna järele melu
siis pekske üksteist pärastpoole;
treenerina saadan uuele ringile
ei huvita mida mu käsust arvate
pesapall pole kõigile
kui mängida vaevalt oskate;
kui keegi palli kinni püüab
minnakse külakuhja kaklema
sest kõrvalolia seda ise tahab
pealtvaatajad on na .....
Siidine sall
Vaarema kaisutas tüdrukut "Kallis
annan sul enese iidseima väe
peida end paha eest siidises sallis
sall tõrjub eemale kurjema käe
Suguselts alati usaldas siidi
otsides armsamaks ausamat meest
tõprad ja alatud määrati süüdi
iial ei astunud ihudel eest
Hiljem kord istusid tüdrukut poissi
kaksiti hämaras voodipea kõrval
sidusid eneseid käsiti silmitsi
käed käisid arglikult piirete serval
Vaevalt said teineteist pisuke maitsta
tahtmised tuikamas kummalgi huultes
enam ei hoolinud endast et kaitsta
vaim hõljus hämaras hämaras tuultes
Poisil ei käed enam kà .....
Mina
Liigun tuulena üle taeva,
paitan pilvedena õhku,
seilan kaugel tähelaeval
öösel koidikule vastu.
Voolan ojadena aasal,
sajan vihmana alla,
talvel valgel lumevaibal
päästan külmaiilid valla.
Nõnda vaikselt liigun ajas,
kaugel kõikjal kõiksuses,
olen olemas siin täna
oma kaotustes ja võitudes.
Elan meeltes ja südameis
ka siis kui mind pole,
kuni vastu tuleb ajasein,
vajun meeltest kaugemale.
- Tarmo Selter -
Marutaud
Lyssaviirus on ravimatu
+400 nakatub sellesse iga päev
puhang arengumaal paratamatu
tohterdada on lootusetu vaev;
ja üle 70 tuhat sureb iga aasta
kui närvirakke see ründab
viirus ühegi eluga ei arvesta
hirmu õues liikuda täidab;
aga pole hullu
mul on mõte, mida teha
et hoida zombide möllu
püüame iga nakatunud keha;
nad puuri kinnitame
kõik, mis 2 - jalgsed
ja Sahhaarasse kukutame
paradiisi toome kõik haiged;
sest marutaudis ju vett kardavad
ning üksteise seltsis nad ei nälgi
vahuste lõugadega hammustavad
keegi neid seal tähele ei panegi;
mu otsu .....
Tühjuse ruum
Mõtlen sinust,
kui ärkan.
Sest oma hinges
Tühjust ma märkan.
See koht mõeldud
On armastuses Sulle
Taevast kingituna mulle.
Kuhu mahutan ma
Enda soojad käed...
Koos sinu põimunud
Käte kuumavas tundes!
Kuhu peidame enda
Ãœlevoolavate tunnete
Päikesekiirte pilgud...
Kuhu vaatame,
Kui selgesse kaevu,
Silmade kirkuse aususes
Sest armastame nii
Nagu ei keegi pole armastanud meid..
Lihtsuses...vajaduses
Olla üksteise allikaks..
Ãœksteise tuleks, mis
Ajatuna kandub
Üle kosmilise kõiksuse
Tähelt-tähele
Südamete tuksete
Lõpmatus kajas
Meie rütmis...
Huul .....
Uue aasta tähesära
Uue aasta tähesära
kuulda näha üle maa
Vana-aasta läkski ära
hõiskab süda ,rõõmustab
Uus aasta avab uksed
tarkusele sisse piiluda
Võtab kanda kogu hoole
kannatab ja armastab
Uuel aastal veksleid palju
kogutud on kuhjaga
Neist ühtegi ei raatsiks ta
lihtsalt ära raisata
Oo, uus aastake
Rõõmu külvad südame!
Kes on süüdi
Tahtsin kord minagi maailma vallata
olin siis rumal
olin rumal oma nooruses
Olgu see maailm nii väike kui tahes
ma oleksin jumal
kiidaksin vooruses
laidaksin pahes
Sain oma maailma
ise enese oma
määrasin käijatel ontlikud rajad
määrasin saatused määrasin patud
olin maailma jumal
Aga ise ei osanud olla niisama
vooruslik- teinekord ahistas pahe
mul olid tujud
Saabusid segased ajad
ju olin eeskuju
Nüüd mõtlen kas hävitan kohe
või suudan veel hallata